Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
25.01.2007, avalik kohtuistung Hageja *AS, esindaja Jüri- Olavi Luik Kostja H.K, esindaja Alvar Kaljurand Kolmas isik AS S, esindajad Valli Masso ja vandeadv Äili Rodi
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2006 otsus väljamõistetud viivise ja kohtukulude osas ning selles osas teha uus otsus. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgmiselt: Välja mõista H.K ́ilt (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: x) 95 231 (üheksakümmend viis tuhat kakssada kolmkümmend üks) krooni põhivõlga ja viivist 12 003 (kaksteist tuhat kolm) krooni 70 senti ja edasi 3% viivitatud summalt kuni kohustise täitmiseni *AS (x) kasuks. Välja mõista H.Kilt riigilõivu *AS kasuks 7 000 krooni.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja põhjendused
16.04.2001 toimus Tallinnas, x asuvas sporditarvete kaupluses kahjujuhtum, kus veekahju tagajärjel sai kannatada kaupluse siseviimistlus ja kaupluses olev kaup. Kaupluse ja kaupade omanikuks on AS S. Veekahju sai alguse kostja korterist, kus lekkis lahtine veetoru, mille tagajärjel ujutati üle allpool asuv kauplus. Nimetatud kahjuga pöördus hageja poole AS S ja taotles tekitatud kahjude hüvitamist. AS S ja hageja vahel on sõlmitud kindlustusleping Tallinnas, x asuva kaupluse ja seal oleva
kauba kindlustamiseks, mille kohta on väljastatud kindlustuspoliis nr 255193. Hageja hüvitas tekkinud kahjud summas 95 231 krooni. Kostja ei hoidnud oma korteris olevaid veeseadmeid korras ning seega ei ole ta oma kohustust täitnud, mille tõttu sai kannatada kolmandale isikule AS-le S kuuluv vara. TsK § 448 lg 1 kohaselt on kodaniku isiksusele või varale kahju tekitanud isik kohustatud hüvitama tema poolt tekitatud kahju. Hageja esitas kostjale 21.08. ja 22.01.2001 pretensiooni, mille kostja jättis rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjude hüvitamisel tehtud kulutused 95 231 krooni.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates võlaõigusseaduse kehtima hakkamisest 01.07.2002 VÕS § 113 lg 1 lause 2 ja § 94 järgi intressi 9% aastas, mis teeb võlgnetavalt summalt iga päeva eest 23,48 krooni ja mis teeb kuni 01.01.2006 vastavalt 1279 päeva eest kokku 30030,92 krooni (lk 213). Kohtuistungil palus hageja välja mõista viivise alates 01.01.2006 kuni 30.06.2006 9,25%, so iga päeva eest 24,13 krooni ja 181 päeva eest kokku 4367,53 krooni ning alates 01.07.2006 vastavalt 9,75% aastas e. 25,44 krooni päevas ja seda kuni 13.09.2006 (75 päeva) kokku 1908 krooni ja hageja palub kostjalt välja mõista viivise 25,44 krooni päevas alates 14.09.2006 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja kohustustesse ei kuulu maja torustike hooldus ja remont, seega ei saa olla tegemist ka kostja ettevaatamatusega. Kostja ei ole ehitise ega selle veevärgi omanikuks ega saa rikkumise eest vastutada. Kostjale teadaolevalt teostati 14.04.2001 majas torutöid. 13.04.2001 toru ei lekkinud, keegi ei teavitanud teostatavatest töödest, kahju võis tekkida töid teostanud isikute süül vastavate normide rikkumise tõttu. Kostja leiab, et AS S ja korteriühistu olid teadlikud, et vett avada ei saa, aga kumbki ei võtnud tarvitusele abinõusid, et kahju vältida, keegi keeras vee uuesti lahti ja see jooksis veel 2 päeva kauplusesse. Kostjale ei teavitatud, et kostja tegevusest midagi sõltuks või et kostja peaks midagi ette võtma, et kahju tekkimist ära hoida. Kolmas isik ei teinud midagi selgitamaks, kas veekahju oht on likvideeritud. Mõeldamatu on kostja vastutus olukorras, kus keegi keerab vee jooksma, olemata likvideerinud vee tilkumise põhjusi. Kui veeleke oli müügisaali ühes otsas (seinas), siis remonditud on kogu müügisaal, teostatud tööde mahtudes on ilmsed juurdekirjutused. Samuti on tööde väärtus ilmselt vale, tegelikkuses oli vaja piiratud koguse seinade pahteldamist, rulliga värvimist, mis ei maksa kümneid tuhandeid kroone. Kostja leiab, et asjaolude selgitamiseks on vaja ehituslikku ekspertiisi. Tekkinud kahju kauba osas on selgitamata ja arvestuslik. Kostja leiab, et kahju suurus ei ole kontrollitav. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kolmanda isiku vastus
4.AS S poolt hagejale 16.04.2001 esitatud kahjuavaldusest selgub, et vee tilkumise märkamisel kaupluse müügiruumis informeeriti KÜ x esimeest. Majavanema K tegevuse tulemusena vee tilkumine lakkas, mida majavanem konkreetselt tegi, ei tea. Tunnistaja E.E seletuskirjast nähtub, et maja torumees keeras korteris nr 2 vannitoas kraanikausi alt lahtise veetoru kinni, kust vesi jooksis. Käesolevas vaidluses on leidnud tuvastamist, et kahju tekkis kostja õigusvastase käitumise tulemusena. Toimunud veekahjustuse tagajärjel kahjustati kaupu kogusummas 65 184,71 krooni ulatuses, millest kindlustus hüvitas 19 073,01 krooni, millele lisandub AS S omavastutus 4000 krooni. AS SS poolt 02.05.2001. AS-le S esitatud arve nr 59 kohaselt kulus kaupluse veeavariist tingitud remonttööde maksumuseks 93 265 krooni.
AS SS ja AS S vahel sõlmitud töövõtulepingust nr R-15 on detailselt välja toodud teostatud remonttööde mahud, kulutatud materjalid, maksumused, elektritööd ja ettevalmistustööde maksumused. Kostja ei hoidnud korras ja ei kontrollinud soojaveetorustiku korrasolekut korteri vannitoas, kuigi oleks pidanud seda tegema. Maakohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjendustel pidi hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 91 lg 1 ja kehtiva TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt kehtinud TsMS § 91 lg 1 ja kehtiva TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad tõendeid pooled. Kahju juhtumi ajal kehtinud TsK § 448 lg 1 kohaselt kuulub kodaniku isikule või varale, samuti organisatsioonile tekitatud kahju selle tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses, lg. 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju on tekitatud mitte tema süü läbi.
6.Hageja poolt kohtule esitatud ja AS S kasutuses olevate ruumide sündmuskoha ülevaatuse aktist 16.04.2001 ning AS S kirjalikust kahjuavaldusest ja seletusest hagejale (lk 25) nähtub, et 14.04.01 hakkas kaupluse ruumi tilkuma lae ja seina paneeli vahelt vett, millest informeeriti KÜ x esimeest ning majavanem käis kohapeal vaatamas; pärast tilkumine lakkas ning 16.04.2001 (esmaspäeval) kell 8.00 tööle tulles leiti, et müügisaali põrandal on rohkesti sooja vett, mis oli läbi müügisaali põranda jooksnud all olevasse lattu, puhkeruumi ja kahjustanud hulgaliselt lao riiulitel olevaid kaupu. Tunnistaja E. E, kes oli kahjujuhtumi ajal AS S töötaja, seletuskirjast kindlustusandjale nähtub, et tööle tulles 16.04.01 kell 8.00 avastas ta, et seintelt ja lagedest jooksis suure joaga vesi põrandale, kaubale ning et ta nägi maja torumeest, kes helistas korteri nr 2 peremehele, korteris nr 2 oli toru lahti. Torumees keeras korteri nr 2 vannitoas kraanikausi all lahtise veetoru, kust vesi jooksis, kinni. Tunnistajana kinnitas ta istungil, et käis koos torumehega korteris nr 2, kus oli pooleli vannitoa remont, torud olid lahti, vesi maas. Ka AS S töötajate V.S, M.R, E.M seletuskirjadest (lk 103-105,110,111) tööandjale nähtub, et 16.04.2001 kui tööle tuldi, oli saal auru täis ja laest ja seina mööda voolas alla kuuma vett, põrand ujus ja kaubastangedel rippuv kaup oli märg, samuti oli märg keldriruumides olev kaup.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud, et AS S kaupluse ruumides tekkinud veeuputus 16.04.2001 on otseses seoses sama maja (x) asuva korteri nr 2 vannitoa remondi käigus tekkinud veejooksust kaupluse kasutuses olnud ruumidesse ja et selle käigus said kannatada kaupluse kasutuses olevad ruumid ning kaup. Vaidlust ei olnud selles, et korter nr 2, kust veejooks alguse sai, asub AS S poolt peetava kaupluse ruumide kohal ja sellel ajal oli korteri omanikuks kostja. Kohtus ülekuulatud tunnistaja R.G, kes oli märgitud juhtumi ajal ühistu torumees, selliseid asjaolusid ei kinnitanud, et aprillis 2001 oleks olnud X majas püstikutest veelekkeid. Kuigi tunnistaja kinnitas, et tema teada ei ole kunagi korteris 2 uputanud ja et ta ei ole seal korteris käinud ega ka kaupluses kunagi suurt vett näinud, leiab kohus hoolimata tema tunnistuste vastuolust tunnistaja E. E ütlustega, et tunnistaja E. E ütlused ja tema seletuskiri hagejale, töötajate seletuskirjad AS-le S ning sündmuskohast tehtud fotod (t.lk 22-23) tõendavad fakti, et kaupluse ruumides oli põrandal vesi ning et lae ja seina ühenduskohas oli värvikoorumine, mis kinnitavad ühtlasi seda asjaolu, et vesi jooksis kaupluse ruumidesse ülevalt ja veeuputus sai alguse just korterist nr 2. Tunnistaja H. M, kes oli ühistu juhatuse liige vaidlusaluse juhtumi ajal, ei teadnud seda, et ühistus oleks olnud probleeme veeuputustega, mäletas, et on olnud avariisid, kuid kas keegi on kahju saanud, seda ta ei mäletanud ja samuti ei mäletanud ta, et ta teaks AS S
kaupluses olnud veeuputusest midagi, kuid samas ei teadnud ta ka seda, kas mainitud kahju võis olla tekkinud kellegi korteris toimunud avarii tõttu. Tunnistaja V. J, kes oli samuti ühistu juhatuse liige, ütluste kohaselt ei ole tal andmeid mainitud veeavariist. Ehkki tunnistaja V.J ning H.M ei teadnud midagi vaidlusalusest veeuputusest, mis põhjustas AS–le S kahju, kinnitasid nad, et teatud probleeme siiski esines, sest veepüstikud tuli vahetada vanuse tõttu, ent samas ei teadnud nad seda, et aprillis 2001 oleks olnud majas veepüstikute (torude) lõhkemist. Hageja taotlusel kohtule 17.11.2005 vastuse andnud ja käesoleval ajal ühistule haldusteenust osutav OÜ Kinnisvaraeksperdi Haldus teatas, et temal puuduvad andmed, kas aprillis 2001 oli veelekkeid X asuvas majas või mitte, et on tasutud küll sanitaartehniliste tööde eest, ent ei ole andmeid selle kohta, milliseid töid ja millal neid tehti, kuna neid töid ei ole akteeritud (t.lk 207). Hinnates OÜ Kinnisvaraeksperdi Haldus vastust kohtule, tunnistajate ütlusi ja hageja poolt kohtule esitatud ülalmärgitud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab kohus, et veekahjustus kaupluse ruumides sai olla tingitud vaid korter 2 remonttööde käigus tekkinud veejooksust, mistõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et veejooks on tingitud muudest põhjustest, eelkõige tema poolt väidetava maja püstikutorust tekkinud lekke tõttu. Kostja poolt tehtud foto kinnitab vaid asjaolu, et WC torud on foto tegemise ajal terved, kuid ei lükka ümber asjaolu, et korterist 2 sai remonttööde käigus alguse veejooks, mis põhjustas kolmandale isikule kahju. Hageja on tõendanud, et kannatanu kahju, mis oli tingitud x asuvast korterist alguse saanud veeavariist, seisnes kaupluse ruumide taastamiseks vajamineva remondi, kahjustunud kauba ja puhastustööde (vaipade, porivaipade puhastamine) maksumuses kokku 99231,00 krooni, millest arvati maha lepingujärgne omavastus 4000 krooni ning et kolmandale isikule e. kannatanule AS-le S on hageja hüvitanud vastavalt 95231,00 krooni. Märgitud asjaolude kohta on hageja esitanud vastava väljamakse otsuse, AS SS akti nr R-15, arve nr 59, remonttööde kalkulatsiooni (t.lk 914), OÜ P arve puhastustööde kohta (t.lk 15), kahjustatud kauba nimekirja (t.lk 161). Omalt poolt on kolmas isik AS S esitanud remonttööde kohta ka töövõtulepingu ja kahjustatud kauba nimekirja (t.lk 96-99, 102, 109), milledega on ümber lükatud kostja väited kahju suuruse arusaamatusest või tõendamatusest.
8.Kostja ei ole tõendanud, et kahju on väiksem või olematu. Kuivõrd vaidluses on leidnud tõendamist kannatanu varale kahju tekitamine, selle suurus, siis on leidnud tõendamist asjaolu, et kostja tegevuses esineb õigusvastasus. Vaidluse ajal kehtinud ES § 6 kohustas omanikku tagama talle kuuluva eluruumi hoolduse ja remondi vastavalt seadusele ja teistele õigusaktidele ning seega oma asjale tehtava (eluruumi) remondi käigus kahju tekitamine teise isiku varale on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et kannatanule kahju tekitamine on toimunud võimalike teiste isikute õigusvastase käitumise tulemusel ja et tema pole kannatanul tekkinud kahjus süüdi ja et tema on teinud oma korteris remonti käibes vajalikku hoolsust jälgides, vältimaks kolmanda isiku vara kahjustamist. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud ka kostja teo õigusvastasuse seos kannatanul kahju tekkimisega, mistõttu vastutab kostja kahju kannatanud isiku ees. Hageja ja kolmanda isiku vahel oli kindlustusleping, hageja on kannatanule, arvestades omavastutust, kahju hüvitanud, mistõttu on hageja õigustatud kahju tekkimise ajal kehtinud Kindlustusseaduse § 18 alusel regressi korras nõudma kahju tekitajalt kahju hüvitamist kindlustushüvitise ulatuses. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale vabatahtlikult kindlustushüvitise maksnud, hageja on tõendanud, et ta on korduvalt pretensioonidega 21.08.2001 nr 1718 ja 22.10.2001 seda kostjalt palunud (t.lk 7,8). Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hüvitis 95231 krooni.
9.Alates 01.07.2002 kehtima hakanud VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse korral arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase
täitmiseni viivist ja viivise määr on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 82 lg 7 järgi muutus kohustus sissenõutavaks, kui kahju hüvitamise nõue läks hagejale Kindlustusseaduse § 18 alusel üle enne 01.07.2002, kuid hageja nõuab viivist alates 01.07.2002. Rahaline kohustis, mille täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist, on samuti kahju hüvitamise kohustus, mis on tekkinud õigusvastasest kahju tekitamisest, sest kooskõlas VÕS § 3 p 2 võib võlasuhe tekkida õigusvastasest kahju tekitamisest ning kehtinud TsK § 448 ja Kindlustusseaduse § 18 järgi on tegemist rahalise kahju hüvitamise kohustusega. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda viivist kostjalt nõutavalt 95231 kroonilt.
10.Kooskõlas VÕS § 94 oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.07.05 vastavalt 2%, alates 01.01.06 kuni 30.06.2006 2,25% ja alates 01.07.2006 2,75%. Seega oli viivisemäär kuni 31.12.2005 vastavalt VÕS § 94 9%, alates 01.01.2006 9,25 % ja alates 01.07.2006 9,75% aastas, mis teeb päevas vastavatel perioodidel võlasummalt 95231,00 krooni viiviseks 23,48 krooni, 24,13 krooni ja alates 01.07.2006 25,44 krooni päevas. Viivitatud periood on 01.07.2002 kuni 31.12.2005 vastavalt 1279 päeva ja viivis 30030,92 krooni, alates 01.01.2006 kuni 01.07.2006 on 181 päeva ja viivis 4367,53 krooni, alates 01.07.2006 kuni 13.09.2006 on 75 päeva ja viivis 1908 krooni. Kokku on viivis 36306,45 krooni (t.lk.211- 213). Kooskõlas TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel on kohtul võimalus välja mõista hageja taotlusel võlgnetavalt summalt viivis 9,75 % aastas arvates 14.09.2006 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
11.Vastavalt TsMS RakS § 3 tuleb vaidluses kohaldada kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele varemkehtinud seadust, kuivõrd vaidlus algas enne 01.01.2006. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistis kohus kostjalt välja riigilõivu 8000 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või tühistada otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja ei olnud istungi toimumisest teadlik ja teda ei olnud istungile kutsutud. Kostja esindaja volitused olid istungi toimumise ajaks 13.09.2006 lõppenud ja ta ei saanud istungil osaleda. Samuti ei olnud kostja välismaal viibimise tõttu võimalik saada uut volitust. Esindaja volitused taastati 23.10.2006. Kohtuotsus on tõendamata ja põhjendamatu. Kostja on tõendanud süü puudumist, kuid hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja selle suurust. Hageja on AS-le S hüvitanud kahju, ilma et oleks ise esemete kahju väljaselgitamise juures viibinud. Hageja ei kontrollinud, kuhu sai väidetavalt kahjustatud kaup, millise summa eest see realiseeriti. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. Paikvaatlusega on tuvastatud, et remonti tehti kogu kaupluses, kuigi kahjustada sai üks müügisaali nurk. Keldris- laoruumis ei olnud remonti tehtud, kuid hageja maksis ka selle eest ja arvestas kahju hulka. Apellant on korteriomaniku kohustused täitnud, korter ja selles olevad seadmed on korras, remonditud. Veeleke toimus püstakutoru ühendusest. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Tunnistajad kinnitasid, et püstakutorud vajasid vahetamist. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, leides, et otsus on seaduslik.
Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
14.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud põhinõude 95 231 krooni rahuldamise osas. Kuna viivisenõude rahuldamisel on kohus kohaldanud ebaõiget materiaalõiguse normi, tuleb kohtuotsus viivise väljamõistmise osas tühistada ja teha uus otsus.
15.Maakohus on õigesti käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldanud põhivõla väljamõistmisel kuni 01.07.2002 kehtinud TsK sätteid. TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks pidi kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kahju tekitanu vabaneb selle hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei ole tekkinud tema süül (TsK § 448 lg 2). Maakohus on õigesti tuvastanud, et AS-l S tekkis kostjale kuuluvas korteris X-2 toimunud veeavarii tõttu kahju, mis väljendus kaupluse ja keldriruumide remondiks vajalike kulutustes ning kauba kahjustamises. Kahju olemasolu ja kahju suurus on asjas kogutud tõenditega kinnitust leidnud ja kostja vastuväited kahju suuruse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on tõendamist leidnud põhjuslik seos kostja teo ja kahju tekkimise vahel. Kahju tekitamise õigsusvastasus väljendub teo tagajärjes, s.t saabunud varalises kahjus. Asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust apellandi väited, et kahjustused ei olnud kannatanu poolt kõrvaldatud ajaks, mil hageja kahju hüvitise välja maksis. Kahju kannatanud isik ei pea kahju tekitajalt või kindlustusandjalt (hagejalt) hüvitise saamiseks eelnevalt olema kõrvaldanud kahju oma vahendistest. Apellant oleks pidanud vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema ei olnud kahju tekitamises süüdi. Seda apellant ei tõendanud. Hageja ja kolmas isik AS S tõendasid, et vesi tungis kostja (apellandi) korterist kaupluse ruumidesse ja sealt edasi voolas vesi kaupluseruumide all asunud keldriruumi. TsK § 448 lg 1 kohaselt kahju tekitanu süüd eeldatakse ja kuna kostja (apellant) ei tõendanud temal süü puudumist, oli maakohtu poolt hagi rahuldamine õige. Kohtuotsus on piisavalt põhjendatud ja ringkonnakohus ühineb motiividega ega korda neid.
16.Ebaõiged on apellandi väited menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu poolt, mille kohaselt kohus ei teavitanud kostjat asja arutamisest. Kostjat esindas kogu menetluse vältel A.K (volitus kuni 28.08.2006 toimiku lk. 40). Kostja esindaja oli kohtuistungi toimumisest ajast ja kohast teadlik, mida kinnitab allkiri kohtukutse kättesaamise kohta 04.05.2006 (t.lk. 263). TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja teadmine võrdseks menetlusosalise teadmisega. Seega ei rikkunud kohus kaebuses väidetud menetlusnorme sellega, et lahendas vaidluse kostja kohalolekuta, kes oli asja arutamisest teadlik.
17.Kuna kahju hüvitamise kohustus tekkis H.K enne 01.07.2002, tuli kohustise täitmisega seonduvat hinnata võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-de 2 ja 11 ning § 12 lg 2 järgi enne 01.07.2002 kehtinud sätete järgi. See kehtib ka viivise kohta, isegi kui seda arvestatakse perioodi eest pärast 01.07.2002 (Riigikohtu 29.01.2007 lahend nr 3-2-1137-06 p.15). Antud vaidluse puhul on hageja palunud viivis välja mõista alates 01.07.2002 (t.lk.211-213). TsK § 231 on seadusjärgse viivise suuruseks 3% aastas. Seega päeva viivise % on 0,008219178. Võlgnevus oli 95 231 krooni, millest viivise suurus ühe päeva eest on 7,82 krooni. Hageja esitas nõude 01.07.2002 kuni 14.09.2006 ja sealt edasi kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viivise 1535 päeva eest. Ringkonnakohtu arvestuse kohaselt moodustab viivis 12 003,70 krooni. Kuna viivis on sanktsioon, tuleb seda kohaldada kohustise täitmisega viivitanud kostja suhtes kuni kohustise täitmiseni.
18.Asja menetlust on alustatud 27.03.2002. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud nende enda kanda. Kuna maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt hageja kasuks TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi välja kohtukulu, tuleb väljamõistetud viivise summa muutmisel muuta kostjalt väljamõistetud riigilõivu suurust. Kohus rahuldab hagi 107 234,70 krooni. Hageja tasus 21.03.2002 hagi esitamisel 6 000 krooni (t.lk.6) ja 16.12.2005 viivise nõudes 2000 krooni (t.lk.214), millest tuleb apellandil hüvitada vastavalt hagi rahuldatud osale vastustajale 7 000 krooni.
U.Loonurm
A.Tänav
R.Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.