2-07-4368
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-07-4368
Tsiviilasi
V V hagiavaldus Eesti Vabariigi Parlamentide, Vabariigi Valitsuste ja Maavalitsuste vastu
Menetlustoiming
Menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V V. Kostjad: Eesti Vabariigi Parlament, Eesti Vabariigi Parlamendid, Eesti Vabariigi Valitsus, Eesti Vabariigi Valitsused, EV Maavalitsused, Pärnu Maavalitsus.
Juhindudes TsMS § 1, § 371 lg. 1 p. 1, lg.2 p.2, § 372 lg.1 ja 5. Keelduda V V hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Sisulised asjaolud V V on esitanud Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Eesti Vabariigi Parlamendi ja Parlamentide, Vabariigi Valitsuse ja Valitsuste, Eesti Vabariigi Maavalitsuste ja Pärnu Maavalitsuse vastu, paludes süüdi mõista EV Parlament, EV Valitsus kui kõigi eelnevate EV parlamentide ning EV Valitsuste tegevusetu järjepidevuse kandja alates 1991.a/1993.a – 2007.a., inimeste ja riigi kodanike õiguste eest mitteseisja, looduskeskkonnale kahju tekitamisele kaasaaitaja, seadustest mittekinnipidaja, riigi s.t. inimeste raha ja maksude ebaotstarbeka ning ebamäärase kasutaja jne. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud (hagi)avaldusega, leiab, et antud avaldus ei kuulu kohtu pädevusse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi ning tsiviilasjaks on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Käesoleval juhul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, kuna hageja ei ole esitanud ühtegi eraõiguslikku nõuet tema enda rikutud õiguse või huvi kaitseks.
2-07-4368 Seega kohus ei võta avaldust menetlusse TsMS § 1 ja §371 lg.1 p.1 alusel, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama. Samuti TsMS § 371 lg.2 p.2 järgi jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Lisaks hageja poolt hagiavalduses viidatud Põhiseaduse sätetele tuleb osutada, et Põhiseaduse § 56, 57 kohaselt teostab riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega ning rahvahääletusega, kusjuures hääleõiguslik on iga Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt valimisõiguse osas teovõimetuks. Põhiseaduse § 60 kohaselt Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.