Täiendav otsus
Kohus
Harju maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 09.02.2007 Tallinn Tsiviilasja number
2-06-1673
Tsiviilasi
AS hagi GU vastu 796 005 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende Hageja AS, ik XXX, elukoht XXX, esindaja IK esindajad Kostja GU, ik XXX elukoht XXX, esindaja advokaat MM Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Välja mõista GUilt 195 664,45 (ükssada üheksakümmend viis tuhat kuussada kuuskümmend neli krooni ja 45 senti) krooni AS kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib kaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hageja esitas 27.01.2006 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 415 000 krooni põhivõla katteks ja intressid, kokku 507 090 krooni vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingutele. 14.09.2006 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse intresside ja viiviste osas ning haginõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista põhivõlg 415 000 krooni, intressivõlgnevus 168 525 krooni ja viivisevõlgnevus 212 480 krooni, kokku 796 005 krooni. Harju maakohus tegi13.11.2006 tsiviilasjas otsuse, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 507 090 krooni. Hageja esindaja esitas 20.11.2006 taotluse täiendava otsuse tegemiseks ja palus välja mõista ka hagi nõude suurendamisest tulenev nõue.
Kostja leiab, et täiendava otsuse tegemine ei ole vajalik ja võimalik. Kohus saab teha täiendava otsuse siis, kui mõni esitatud nõue on jäänud lahendamata. Kohus on võtnud seisukoha nii põhinõude kui kõrvalnõuete osas, seega lahendanud kõik esitatud nõuded. Juhul, kui hageja ei ole rahul kõrvalnõuete suurusega, tuleb tal esitada apellatsioonkaebus. Täitmata on ka TsMS § 448 lg 1 p 2 näidatud eeldused täiendava otsuse tegemiseks. Hageja taotleb
täiendava otsuse tegemist 796 005 krooni suuruses summas, seega palub hageja kostjalt välja mõista kokku 1 303 095 krooni.
Kohus leiab, et taotlus täiendava otsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 448 lg 1 p 1 järgi võib kohus teha täiendava otsuse juhul, kui kohus on jätnud lahendamata mõne esitatud nõude või taotluse. Kohus asub seisukohale, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada laiendavalt. Kohus on jätnud lahendamata hageja nõude, mis tuleneb nõude suurendamise taotlusest ja seega on kohus pädev tegema asjas täiendava otsuse. Haginõude suurendamise taotluse tähelepanuta jätmine ei ole kohtu arvutusviga, mida saaks parandada vigade parandamise määrusega. Kohus leiab, et hageja taotlust täiendava otsuse tegemiseks tuleb tõlgendada selliselt, et hageja palub rahuldada hageja haginõude suurendamises taotlusest tulenev kogunõue summas 796 005 krooni mitte ei soovi hageja täiendavalt veel 796 005 krooni väljamõistmist kostjalt. Seega soovib hageja, et kohus teeks täiendava otsuse 288915 krooni osas. Kohus möönab, et hageja esindaja kui õigusteadmistega isiku poolt koostatud taotlus võiks selguse huvides sisaldada konkreetset viidet menetlusseadustiku sättele, mille alusel hageja täiendava otsuse tegemist soovib, kuid viite puudumine ei takista taotluse läbivaatamist, kui selle sisust on aru saadav, mida hageja soovib. Taotluse ebaselguse hajutamiseks võib menetlusosaline anda kohtuistungil taotluse osas selgitusi. Selline võimalus ei ole vastuolus kohtupidamise üldiste põhimõtetega. Kohtuistungil hageja esindaja poolt esitatud selgitust vaidlusaluse summa osas ei saa pidada uueks taotluseks ja seetõttu on hageja taotlus täiendava otsuse tegemiseks esitatud tähtaegselt. Kohtule esitatud laenulepingutest nähtub, et hageja andis kostjale laenu 10.06.2005 sõlmitud lepingute järgi summas 415 000 krooni tähtajaga 31.12.2005. Kohus ei korda otsuses toodud põhjendusi laenu tagastamise kohustuse osas. Kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega oli hagejal õigus nõuda intressi kuni 31.122005 ning edasi üksnes viivist. Hageja esitatud tabeli (tl 72) järgi on laenusummalt 280 000 krooni intressi suuruseks perioodi 10.06.-31.12.2005 eest 3% kuus seega siis 280 krooni päevas. Seega tuli kostjal tasuda intressi kuue kuu ja 21 päeva eest summas 56 280 krooni ja laenusummalt 135 000 krooni tuli sama perioodi eest tasuda intressi 18 994,45 krooni. Viivist oli hagejal õigus nõuda kogusummas 212 480 krooni alates laenu sissenõutavaks muutumisest 01.01.2006 kuni 14.09.2006. Põhivõla osas on hagejal õigus nõuda kogu summa tasumist. Kokku on hagejal õigus nõuda kostjalt 702 754,45 (415 000+ 212 480 + 56 280 + 18994,45) krooni tasumist, mis tuleb kostjalt ka välja mõista. Kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 507 090 krooni ning seega tuleb täiendava otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõista 195 664,45 krooni. Menetluskulude osas on kohus seisukoha võtnud 13.11.2006 tehtud otsuses. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.