2-06-4247
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-06-4247
Tsiviilasi
AS X avaldus L. S. menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Menetlustoiming Pooled ja nende esindajad
hageja AS X, esindaja H. P. kostja L. S.
Välja mõista L. S. AS X kasuks menetluskulu 175,19 (ükssada seitsekümmend viis krooni ja 19 senti) Menetluskulud tasuda Y AS kontole nr xxxxxxxxxxxx. Määrus jõustub kättetoimetamisega ja alates jõustumisest kuni täitmiseni tuleb L. S. tasuda menetluskulult viivist VÕS-s § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
AS X esitas kohtule 05.06. 2006 avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja poolt kantud menetluskulud on õigusabikulud 175,19 krooni. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, JÄRELDUSED Tartu Maakohtu 19.04.2006 otsusega rahuldati AS X hagi L. S. vastu ja L. S. mõisteti AS X kasuks välja 1030,52 krooni ja riigilõiv 250 krooni. Kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud L. S. kanda. Kohtuotsus jõustus 02.06. 2006.a. Kohus on andnud kostjale tähtaja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväidete esitamiseks kohtule 7 päeva jooksul alates kostjale avalduse kättetoimetamisest,
selgitades samas, et nimetatud tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse hageja menetluskulude kohta ( tl 41). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos selle lisadega ja määrusega vastuväidete esitamise õigusest on kostjale kätte toimetatud 19.07.2006.a. (tl 42). Seega on kostja teadlik ka vastuväidete esitamise õigusest. Kostja ei ole määratud tähtpäevaks kohtule vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1,3 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohatulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärade kohaselt, on tsiviilasja hinnalt kuni 5 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 2 500 krooni. Hageja on asja menetlemisel kandnud esindaja kulusid summas 175,19 krooni. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus 175,19 krooni ulatuses hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks TsMS § 175 alusel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna jõustunud kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt L. S. välja mõista AS X kasuks menetluskuluna hageja esindaja kulu summas 175,19 krooni. Kostjal tuleb alates määruse jõustumisest, so menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS §-dele 178 lg 2; 466 lg 3 pole määrus edasikaevatav ning määrus jõustub kättetoimetamisest.
Aare Kaldma Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.