lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-7416/42

Muud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.10.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-7416/42
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.10.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov

Määruse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7416

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS avaldus T.Z-i vastu 862,54 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.Z-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10100168), lepinguline esindaja Ahto Järvela Puudutatud isik: T.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Heiki Tulk Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud T.Z-i kanda.
4.Jätta T.Z-i 07.03.2026 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata ja jätta 07.03.2026 menetlusdokumendi lisa vastu võtmata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 09.11.20263-26-3612/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-26-23550/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.10.20263-26-3450/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.10.20262-26-12188/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.10.20263-26-3214/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20262-26-18053/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 10.05.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub T.Z-ilt (puudutatud isik) välja mõista 862,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 03.04.2022 kuni 10.05.2024 eest 193,15 eurot ja viivise alates 11.05.2024 põhivõla tasumata jäägilt kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2.06.01.2022 toimus veeavarii, mille tõttu sai kannatada korter aadressil XXX-9, Tallinn (edaspidi korter). Korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud If P&C Insurance AS-is. Veekahju sai alguse puudutatud isikule kuulunud korterist. Kahjustuste likvideerimiseks tehtud tööd on kirjeldatud Silverson Advisory OÜ 14.01.2022 hinnapakkumises.
3.Avaldaja on tasunud kahju kannatanu remondi hüvitamiseks 862,54 eurot. Avaldaja esitas võlgnikule 23.03.2022 nõudekirja, milles soovis remondi maksumuse hüvitamist. Võlgnik ei ole nõuet tasunud.
4.Üldtunnustatult valgub vesi ülevalt alla, seega on ainuvõimalik järeldada, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et selle korteriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav. Puudutatud isikule peab olema ettenähtav, et lekkiv veesüsteem on ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Puudutatud isiku seisukohad
5.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Puudutatud isik ei tunnista enda süüd veekahju tekitamises. 06.01.2022 veekahju tekkimise ajal ei olnud puudutatud isiku korteris üleujutust, vett kasutava seadme riket ega ka muud teadaolevat veekahju põhjustavat riket. 06.01.2022 vaatas XXX-9 korteriomanik (kui märkas laest tulevat vett) üle puudutatud isiku vannitoa, kuid ei tuvastatud puudutatud isiku vannitoas veeuputust. XXX-9 korter võis saada veekahjustuse ka ühistule kuuluva torustiku lekkest või mõnest muust tuvastamata põhjusest. XXX äravooluveetoru ummistuse tõttu 3. ja
4.korruse vahel oli samas majas ka 23.02.2021 veeuputus. Avaldaja ei ole tõendanud, et kahju tekkis just puudutatud isiku korteriomandi mitte korrasolekust ja pole tekkinud korteriühistule kuuluva torustiku rikkest nagu on see juhtunud varem. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 862,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 03.04.2022 kuni 10.05.2024 eest 193,15 eurot ja viivise põhinõudelt 862,54 eurot alates 11.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
8.Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega.
9.Tõendatud on, et aadressil XXX-9, Tallinn oli veekahjustus, mis tingis avaldaja kirjeldatud tööde tegemise. Veekahju tekkimise üle vaidlust ei ole. Vaidlus on selles, kas veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 13.
10.Maakohus hindas tunnistajate ütluseid ja möönis, et tunnistajate ütlustes on vastuolud. 2 (6)

Samas on juhtunust möödas kolm aastat ja tunnistajad võivad seetõttu valesti mäletada. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda tunnistaja R.Ri ütluste usaldusväärtuses. Tunnistaja R.Ri ütlustega on tõendatud korteri nr 9 veekahjustuse tulenemine avaldaja korteris nr 13 toimunud veelekkest. Kohus nõustus avaldajaga, et korter 9 on ammu remonditud ja kindlustuse käest on raha kätte saadud. Seetõttu ei saa tunnistaja olla huvitatud andmast ütlusi avaldaja kasuks.

11.Vaidlus puudub, et puudutatud isiku korter asub korrus kõrgemal avaldaja korteri peal. Puudutud isik ei ole tõendanud, et veeleke sai alguse mujalt. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 2-18-13649, p 21). Seega läks tõendamiskoormis üle puudutatud isikule, kuid puudutatud isik ei ole enda tõendamiskoormist täitnud.
12.Seega on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks olnud lekkivat veesüsteemi, ei oleks ka veeleket kannatanu korterisse toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
13.Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise kõrvalmõju. Puudutatud isikule peab olema ettenähtav, et lekkiv veesüsteem on ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist.
14.Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud avaldajale. Kahju suurus on põhjendatud ja tõendatud. Puudutatud isik ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.
15.Kohtu hinnangul muutus kohustus sissenõutavaks 03.04.2022, kuivõrd 23.03.2022 esitatud kahjunõudes palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10 päeva jooksul. Avaldaja nõuab puudutatud isikult seadusjärgset viivist. Avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 10.05.2024 seisuga on 193,15 eurot, mis kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus
16.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.
17.Puudutatud isiku hinnangul on maakohus oluliselt eksinud materiaal- ja menetlusõigusnormide kohaldamisel, hinnanud tõendeid erapoolikult ja valikuliselt, jätnud määruse olulises osas põhjendamata ning jätnud puudutatud isiku väited ja tõendid tähelepanuta, jõudes seeläbi ebaõige lahendini.
18.Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik rikkus oma kohustust. Puuduvad objektiivsed tõendid veelekke asukoha kohta. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega. Kuna veeleke 3 (6)

ei ole lähtunud puudutatud isiku korterist, ei pea puudutatud isik tõendama, kust konkreetselt veeleke alguse sai.

19.Puudutatud isik kinnitas kohtumenetluses korduvalt, et 06.01.2022 veekahju tekkimise ajal ei olnud puudutatud isiku korteris üleujutust, vett kasutava seadme riket ega ka muud teadaolevat veekahju põhjustavat riket. Eluliselt ei ole usutavad tunnistaja E.U ütlused, et uputuse põhjustas pesumasin, mille luuk ei olnud korralikult kinni läinud, sest pesu oli ukse vahele jäänud ja sealt tuligi vesi. Teadupärast ei lähe tänapäeval pesumasinad töölegi kui nende luuk pole sulgunud.
20.Puudutatud isik juhtis korduvalt maakohtu tähelepanu, et XXX majas on ka varem olnud veeavariisid, kus korteri nr 9 elanik on alusetult süüdistanud puudutatud isikut, kuid kontrollimisel selgus, et veeavarii põhjuseks on olnud XXX maja äravoolutoru ummistus. Maakohus ei ole andnud hinnangut puudutatud isiku ütlustele selles osas.
21.Kohus jättis tähelepanuta, et tunnistajal R.Ril oli omakasupüüdlik huvi tunnistada puudutatud isiku kahjuks, kuna juhul kui avaldaja taotlust ei oleks rahuldatud, siis oleks avaldaja saanud esitada nõude korteriühistu vastu, kes on jätnud täitmata XXX magistraaltorude remondi kohustuse. Tunnistaja R.Ri antud ütlused on kaheldavad ka seetõttu, et ta on ka varasemalt (23.02.2021) alusetult süüdistanud puudutatud isikut veekahju tekitamises. Maakohus on viidanud tunnistaja R.Ri ütlustele, et ta läks peale veeuputust puudutatud isiku korterisse ja tegi pilte korterist nr 13. Samas neid pilte tõendina esitatud ei ole. Ka seda asjaolu on vajalik arvesse võtta ütluste hindamisel. Menetluse edasine käik
22.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
23.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Maakohtu määruse põhjendusi on vajalik üksnes täiendada tõendite hindamise osas.
25.Puudutatud isik esitas 07.03.2026 menetlusdokumendi lisana S.D kirjaliku tunnistuse, millega soovib tõendada, et XXX maja kanalisatsioonitorude ummistuse probleem on kestnud juba aastakümneid ning et korteriühistu esimees on ummistusi käinud ise kõrvaldamas. Lisaks on olnud veeuputusi ka selle tõttu, et 6. korruselt unustas elanik vannivee jooksma. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus leiab siiski, et puudutatud isiku täiendava tõendi vastuvõtmisest tuleb keelduda TsMS § 238 lg 1 alusel. Sellest, et XXX majas on olnud varasemalt kanalisatsiooni ummistusi või on 6. korruselt jäetud vesi jooksma, ei saa teha järeldusi selle kohta, kas konkreetselt juhul (06.01.2022) oli veelekke põhjuseks kanalisatsiooni ummistus või mingi muu põhjus. Puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest nähtub, et konkreetse juhtumi asjaolude kohta S.D midagi kinnitada ei saa. Seega ei ole tema kirjalikul tunnistusel asja lahendamisel tähtsust. 4 (6)
26.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et puudutatud isik rikkus korteriomandi eriomandi eseme korrashoiu kohustust. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et selle tõttu, et pole täpselt tuvastatud, millest veeleke alguse sai, tuleks avaldus rahuldamata jätta.
27.Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Riigikohus selgitas, et kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (vt RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21). Maakohus leidis õigesti, et avaldaja veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 13. Maakohus hindas õigesti oma siseveendumuse kohaselt kohtus tunnistajate poolt antud ütlusi ja pidas nendest kõige usaldusväärsemaks tunnistaja R.Ri ütlusi selle kohta, et ta oli kodus kui see juhtus ja umbes poole tunni jooksul läks ta korterisse 13. Tunnistaja mäletab, et laest tilkus päris palju vett ja kui ta pöördus korterisse 13, siis vannitoas põrandal oli palju vett. Maakohus leidis, et üheks tunnistaja R.Ri ütluste usaldusväärsust kinnitavaks asjaoluks on see, et R.Rile kuuluv korter on remonditud ja tal puudub huvi anda ütluseid avaldaja kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi sellega, et R.Ri ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka teised asjas kogutud tõendid – avaldusele lisatud fotod (dtl 8– 11) ja Silverson Advisory OÜ hinnapakkumine (dtl 18). Avaldusele lisatud fotodelt ja Silverson Advisory OÜ pakkumisest nähtub, et veekahjustusi on eelkõige saanud korteri nr 9 ruumide laed. Seega on usutavad tunnistaja R.Ri ütlused selle kohta, et ülemises korteris oli põrandal palju vett ja see tungis tema korterisse läbi lae. Tunnistaja H.Y ütluseid ega puudutatud isiku selgitusi selle kohta, et korteris mingit veeleket ega vett põrandal polnud, ei saa pidada usutavaks. Seejuures ei haaku H.Y ütluste ega puudutatud isiku selgitustega puudutatud isiku versioon, et veeleke lähtus kanalisatsiooni ummistusest. Puudutatud isik pole selgitanud, kuidas oleks kanalisatsiooni ummistuse puhul olnud võimalik, et puudutatud isiku korteri põrand oleks kuivaks jäänud.
28.R.Ri ütluste ebausaldusväärsust ei kinnita ka ülejäänud määruskaebuse väited. Asjaolust, et avaldaja oleks käesoleva avalduse rahuldamata jätmisel saanud esitada nõude korteriühistu vastu, ei saa järeldada R.Ri huvi käesoleva asja lahendamise vastu ning seetõttu ei muuda see asjaolu R.Ri ütlusi ebausaldusväärseks. Lisaks ei sea R.Ri ütluste usaldusväärsust kahtluse alla asjaolu, et R.R on varasemalt süüdistanud puudutatud isikut veekahju tekitamises. Siinsel juhul on avaldaja XXX korterile 9 tekkinud kahju hüvitanud, mistõttu ei saa järeldada, et R.R oleks sellises olukorras huvitatud valeütluste andmisest. Sellest, et R.R ei esitanud kohtule tema poolt väidetavalt tehtud fotosid korterist nr 13 ei saa samuti järeldada, et R.R andis ebaõigeid ütlusi. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, kinnitavad R.Ri ütlusi ka kirjalikud tõendid. Määruskaebuse viide E.U ütlustele ei ole asjakohane, kuna maakohus ei ole tema ütlustele oma järeldusi rajanud.
29.Ebaõige on määruskaebuse väide, et maakohus ei andnud hinnangut puudutatud isiku selgitusele, et veeavarii põhjuseks on varasemalt olnud XXX maja äravoolutoru ummistus. Maakohus märkis määruse punktis 20, et puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Asjaolust, et varasemalt on olnud XXX majas kanalisatsiooni ummistusi ja sellest tulenevaid lekkeid, ei saa järeldada, et ka vaidlusalusel päeval oli veeleke põhjustatud kanalisatsiooni ummistusest. Puudutatud isik ei ole seda seost tõendanud. 5 (6)
30.Kuna tõendatud on, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist, tuleb eeltoodud Riigikohtu juhise kohaselt eeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks oleks puudutatud isik pidanud tõendama, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist. Seda pole puudutatud isik tõendanud. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et tema rikkumine oli vabandatav. Seega on maakohus õigesti avaldaja nõude rahuldanud.
31.XXX korteri 9 kahjustuste ja nende kõrvaldamise maksumuse osas ei ole puudutatud isik määruskaebuses maakohtule etteheiteid teinud. Lisaks ei tuvasta ringkonnakohus, et maakohus oleks selles osas menetlusnorme rikkunud ega materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
32.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebemenetluse kulud puudutatud isiku kanda.
33.Kuivõrd maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, siis ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetlusosaliste põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes kindlaks TsMS § 177 lg 2 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.10.20262-26-16948/16Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.10.20262-26-16847/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja