2-06-4732
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-4732
Tsiviilasi
xxx hagi xxx vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) • Hageja seaduslik esindaja Ljubov Fesjuk • Hageja nõustaja Katrin Veldi • Kostja xxx (isikukood xxx elukoht xxx) • Kostja nõustaja Margus Roht 17.08.2006.a, kirjalik menetlus
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 5690.87 krooni. Menetluse käigus muutis hageja nõude suurust, paludes seisuga 03.05.2006.a kostjalt välja mõista remondifondi võlgnevus 3950 krooni, viivised 1525.67 krooni ning kohtuvälise nõude esitamise eest kantud kulud 195.20 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostja xxx elamu korteriomandi omanik ning hageja liige. Kostjal on kohustus tasuda hagejale igakuiselt kommunaal- ja majandamiskulusid ning muid tasusid hageja esitatud arvete alusel.
Korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ette nähtud kulutuste katmiseks. xxx Linnavalitsus kehtestas 24.08.1998.a otsusega nr 53 elanikkonnale kapitaalremondi eesmärgil maksumäära 2 kr/m2 kohta. Maksumäär kehtestati xxxi linnaosas kogu elanikkonnale, s.h xxx elanikele. xxx kogus korterimandiseaduse (edaspidi KOS) § 15 lg 6 p 4 alusel korteriomanikelt remondiraha. Hageja asutamisel andis xxx Kinnisvarahaldus OÜ 02.03.2004.a kokkuleppega remondifondi võlgnevused üle hagejale sissenõudmiseks. Hageja leidis, et tema nõue tuleneb seadusest ning sellele ei saa kehtestada tehingust tulenevat aegumist. Kohaldamisele kuulub TsÜS § 149 sätestatud aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja on pidevalt nõuet tunnistanud. Näiteks tasus kostja 08.09.2004.a remondifondi 100 krooni ja 29.09.2004.a 100 krooni. Viimane makse oli 29.03.2006.a summas 10 krooni. Seega kuulub kohaldamisele TsÜS § 158 lg 1 ja 2, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, s.h tasumisega. Seega algas nõude aegumistähtaeg kulgema alates 30.03.2006.a ning nõue ei ole aegunud. Hageja esitas võlgnikele arved remondifondi võla teatisega, kostja võlg seisuga 01.02.2006.a on 3970 krooni. Seisuga 03.05.2006.a on võlg remondifondi 3950 krooni. Kuna kostja võlga ei tasunud, tegi hageja kulusid kohtuvälise nõude esitamiseks summas 195.20 krooni ning lisas selle 2005. a novembri arvele. Kostja ei ole seda tasunud. Hageja soovib kostjalt välja nõuda viivised summas 1525.67 krooni. Hageja on esitanud kostjale ka sellekohase arve. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 ja 2, korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100, 101, 108 lg 1, 115 lg 1 alusel. Hageja on kostjale andnud VÕS § 114 järgi korduvalt täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kostja ei ole seda tasunud.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja kostjale varasemalt esitanud dokumente, mille järgi tekkis võlgnevus remondifondi kogumise käigus 2001.a. xxx Kinnisvarahooldus OÜ otsustas iseseisvalt hakata koguma ettemaksu remondifondi, kostja keeldus nimetatud summade tasumisest. Kuna tegemist ei ole tehtud kulutusega, ei ole hageja nõudeõigus tekkinud korteriühistuseaduse ega korteriomandiseaduse alusel. Tegemist ei ole majanduskuluga. Kostjal ei ole remondifondi raha tasumise kohustust tekkinud, hageja nõue ja kõrvalnõuded on alusetud. Võla arvele kirjutamine võlgnevust ei tekita. Võlgnevuseks saab olla ainult sooritatud kulutus või korteriühistu üldkoosoleku otsuse alusel vastu võetud remondi plaani finantseerimise otsus. Kostja tasus arved pärast seda, kui tehti tööde kalkulatsioon. Kostja palub kohaldada hagi aegumist, kuna nõue tekkis 2001. a. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕRS) § 9 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates 01.07.2002.a. Väidetavalt sama nõude loovutas xxx Kinnisvarahoolduse OÜ 16.08.2002.a nõudeõiguse loovutamise lepinguga xxx Kinnisvarahalduse OÜ-le ning viimane loovutas nõude 06.02.2004.a OÜ-le Hansa Inkasso. Kostja on esitanud nõudele vastuväite, kuid OÜ Hansa Inkasso ei ole sellele reageerinud. Kuna nõude loovutamisel on nõudeõigus uuele kreeditorile üle läinud, ei ole hagejal seda võimalik sisse nõuda.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et xxx kuulub alates 07.11.2001.a xxx elamus asuv korter xxx (tl 4). Kostja kasutas korterit ka enne omandiõiguse tekkimist. Korteriühistu xxx registreeriti mittetulundusühingute registris 22.11.2002.a (tl 11). Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tuvastatuks järgmised asjaolud: xxx Linnavolikogu otsustas 24.08.1998.a otsusega nr 53 alustada alates 01.09.1998.a elanikelt elamute kapitaalremondi rahade kogumist elamute renoveerimise eesmärgil. Maksumääraks kehtestati 2 kr/m2 kuus (tl 48). xxx Kinnisvarahoolduse OÜ teatas 16.08.2002.a kostjale, et kostjal on tasumata teenuste eest 4274.75 krooni ning nimetatud summa tuleb 17.07.2002.a nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel tasuda xxx Kinnisvarahalduse OÜ-le (tl 21). OÜ Hansa Inkasso teatas kostjale 06.02.2004.a, et xxx Kinnisvarahalduse OÜ loovutas oma nõude kostja vastu OÜ-le Hansa Inkasso. Nõude summaks oli võlgnevus summas 7342.35 krooni 19.12.2003.a seisuga (tl 22). xxx ja xxxi Kinnisvarahalduse OÜ sõlmisid 02.03.2004.a kokkuleppe elanike tasutud remondiraha ning tasumata võla ülevõtmiseks (tl 5). OÜ Hansa Inkasso teatas xxx Kinnisvarahalduse OÜ-le 24.08.2006.a, et nad on lõpetanud nõudeloovutuslepingu menetlemise seoses sissenõudmise võimatusega (tl 63). xxx Kinnisvarahalduse OÜ arvestuse kohaselt tekkis kostja võlg 01.01.1999.a kuni 28.02.2003.a (tl 34-36). Kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist. Kuni 07.11.2001 arvestatud võlgnevus Kostja valdas korterit kuni omandiõiguse tekkimiseni 07.11.2001.a üürisuhte alusel. Seega on hagejal võimalik esitada kostja vastu nõue selle aja eest elamuseaduse § 37 ja xxxLinnavolikogu 24.08.1998.a otsuse alusel. 01.09.1994.a kuni 01.07.2002.a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕRS) § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01.07.2002.a tekkinud aegumata nõuetele. VÕRS § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.07.2002.a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a. Hetkel reguleerib üürisuhet võlaõigusseadus. Selles sätestatud üürisuhetest tulenevate nõuete aegumisele tuleb kohaldada kehtivat TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt aegub nõue 3 aastaga. Antud õigussuhtes käitus volikogu tsiviilõigussuhte poolena (üürileandjana) ning kehtestas täiendava üüri. 24.08.1998.a otsus nr 53 ei ole seadusandlik akt. Järelikult ei saa aegumisele rakendada TsÜS §-st 149 sätestatud seadusest tuleneva nõude 10-aastast hagi aegumise tähtaega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning seega ei saa rakendada ka TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumise tähtaega. Enne 07.11.2001.a tekkinud nõuetele oli aegumistähtaeg kehtinud TsÜS § 113 lg 1 järgi 10 aastat ja kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegub hageja nõue 3 aastaga. Tulenevalt VÕRS § 9 lg 2 on hageja nõuete aegumistähtaeg kolm aastat, mis hakkas kulgema 01.07.2002.a. Need nõuded aegusid 01.07.2005.a. Hagi on esitatud hiljem ja seega on üürisuhte alusel esitatud nõue aegunud. 07.11.2001 kuni 28.02.2003 arvestatud võlgnevus Kostja kanti korteri nr xxx omanikuna registrisse 07.11.2001. Hageja saaks nimetatud aja eest kostjalt remondifondi summade tasumist nõuda korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse
alusel. Nimetatud seadused ei sätesta aegumisele eritähtaegu. Seega aegus 07.11.2001.a kuni 01.07.2002.a tekkinud nõue analoogselt eeltooduga TsÜS § 146 lg 1 ja VÕRS § 9 lg 2 alusel 01.07.2005.a Alates 01.07.2002.a tekkinud nõuded aegusid TsÜS § 146 lg 1 alusel 3 aasta möödumisel nõude tekkimisest. Kui kostja võlgnevust arvestati seisuga 28.02.2003.a (tl 36), oleks hageja pidanud hagi esitama enne 28.02.2006.a. Hagiavaldus jõudis kohtusse 06.03.2006.a. Kohus leiab, et asjas ei kuulu kohaldamisele TsÜS § 158 lg 1 ja 2, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, s.h tasumisega. Hageja esitatud tabeli kohaselt tasus kostja remondifondi summasid 100 krooni kaupa alates 29.03.2004.a kuni 29.03.2006.a (tl 49). Kostja seletas, et tasus hagejale summasid pärast kalkulatsiooni tegemist. Hageja poolt nõutud võlgnevus tekkis kostjal mitte korraga, vaid igakuiselt summade tasumata jätmisest. Kohus leiab, et ühel kuul nõutud summa tasumine ei tähenda automaatselt, et kostja on nõus ka teistel kuudel nõutud summadega. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks asunud hageja poolt nõutud kogusummat tasuma. Kostja on tasunud konkreetsete remonttööde eest. Seega ei saa lugeda, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja nõuded kostja vastu aegunuks ning jätab hagi TsÜS § 142 lg 1 alusel rahuldamata. Lisaks aegumise kohaldamisele juhib kohus hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ Hansa Inkasso loovutas xxx Kinnisvarahalduse OÜ-lt omandatud nõude tagasi enne 02.03.2004.a, kui xxx Kinnisvarahalduse OÜ loovutas nõude KÜ–le Peetri 22. OÜ Hansa Inkasso teade, et nad on nõudeloovutuslepingu menetlemise lõpetanud (tl 63), seda ei tõenda. VÕS § 164 lg 3 kohaselt kui sama võlausaldaja loovutab korduvalt sama nõude, loetakse kehtivaks varasem loovutamine. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei analüüsi kohus sisuliselt, kas kostjal on võlgnevus tekkinud. Kohus ei analüüsi kostjale esitatud arveid (tl 6, 7, 8, 9, 18, 19, 24, 25), hageja võlanõuet (tl 10), õigusabikulusid tõendava dokumenti (tl 12), hageja esitatud korteriühistu põhikirja (tl 37-47) ja xxx üldkoosoleku 15.02.2004 protokolli (tl 50-55). Kohus jätab tähelepanuta xxx Kinnisvarahoolduse poolt 01.03.2001.a koostatud teksti, kuna nimetatud tekst on esitatud vene keeles. Kuna kohus loeb hageja nõude põhivõlgnevuse väljamõistmiseks aegunuks, on aegunud ka kõrvalnõudena viiviste väljamõistmine. Hagi rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust rahuldada hageja nõuet kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.