HK hagi GN vastu võla saamiseks ja GN vastuhagi H K vastu võla saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja /vastuhagis kostja/ HK(nimi registris KK, ), lepinguline esindaja SB kostja /vastuhagis hageja/ GN (nimi registris H N ), lepinguline esindaja SS
Asja läbivaatamise kuupäev
11.01.2007.a kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi. Välja mõista GN(HN) 181 000 (ükssada kaheksakümmend üks tuhat) krooni HK (KK) kasuks.
2.Jätta N vastuhagi HK vastu 275 000 krooni saamiseks rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Välja mõista
GN(HN)
menetluskulu (üheksateist tuhat viissada) krooni HK (KK) kasuks.
19 500
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-05-111/34 Hageja nõue ja põhjendused ja vastuväited vastuhagile
1.Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 181 000 krooni, millest põhivõlg on 90 500 krooni ja viivis 90 500 krooni. Hageja juhindub oma nõudmises TsK § 168, § 173 lg 1, § 174 ja VÕS § 76, § 101 lg 1 p 1. Hageja andis kostjale laenu summas 70 000 krooni, mille kostja kohustus tagastama hiljemalt , kinnitades seda oma allkirjaga (tl 7). andis hageja kostjale täiendavat laenu summas 20 500 krooni, mille kostja kohustus tagastama hiljemalt Laenuleping on vormistatud kirjalikult (tl 6). Kostja ei ole saadud raha hagejale tagastanud. Vastavalt laenulepingule kohustus kostja laenu tagastamisega viivitamisel maksma hagejale viivist 1% laenusummalt iga viivitatud päeva eest. seisuga on viivise summa 161 950 krooni (20 500 kr *790 * 1%). Kostja väitele nagu oleks maksekorraldusega võlg summas 70 000 krooni tasutud märgib hageja, et viidatud maksekorralduse alusel on makstud mitte 70 000 krooni vaid 375 000 krooni. Nimetatud summa on seotud teise tehinguga, see hageja ja HL vahel sõlmitud hageja korteri ostu-müügileping (tl 43-46). Lepingu p 2.1.1 kohaselt kostja, kes oli korteri liisingusaaja, pidi tasuma hagejale 375 000 krooni enne lepingu sõlmimist. Kuna kostjal seda raha enne lepingu sõlmimist ei olnud, siis leppis hageja kostjaga kokku, et kostja tasub 375 000 krooni pärast seda, kui vastavalt sama lepingu punktile 2.1.2 EAÄ, kus kostja oli juhatajaks, saab hageja korteri eest 1 125 000 krooni. Sisuliselt oli viimane summa hageja laen kolledžile.
2.Vastuhagi ei tunnista. Vastuhagi põhjendused on arusaamatud. Selgitatud ei ole, mis eesmärgil on vastuhagis hageja kandnud vastuhagis kostja arvele 375 000 krooni. Vastuhagis hageja on põhihagis esitatud vastusele lisanud J.K võlakirja 324 000 kroon suuruse summa kohta. Sellega soovis ta tõendada, et kustutas J.K võla vastuhagis kostja ees. Jääb arusaamatuks, miks ta nüüd tahab seda raha tagasi saada kui alusetult saadut. Vastuhagis hageja väited nagu oleks ta vastuhagis kostjale maksnud ajavahemikus kahel korral 375 000 krooni, kokku 750 000 krooni on tõendamata. lepingu sõlmimiseni ei olnud kostjal raha. lepingu sõlmimise tulemusena sai vastuhagis hageja EAÄ kaudu raha, kus ta oli presidendiks, ja maksis vastuhagis kostjale 375 000 krooni vastuhagis kostja korteri eest. Tegemist oli ostu-müügi tehinguga. Nimetatud leping punkti 2.1.1 osas oli rahatu, seega näilik, ja vastavalt tol ajal kehtinud TsÜS § 69 lg-le 2 tühine. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde paludes see rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kohtukulud ning vastuhagi jätta rahuldamata.
Kostja vastuväited hagile, vastuhagi nõue ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja kinnitab, et hageja on laenanud talle 70 000 krooni, kuid see summa on hagejale tagastatud koos teiste võlgadega pangaülekandega kostja arvelt . Kostja on lisanud väite kinnitamiseks maksekorralduse summas 375 000 krooni (tl 30). on poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja andis kostjale laenuks 20 500 krooni. See summa oli vastavalt poolte vahelisele suulisele kokkuleppele määratud liisingtasu maksmiseks Hansa Liisingule seoses EAÄ ja HL vahel sõlmitud lepingule . Selle lepingu alusel andis hageja temale kuuluva korteri aadressil laenu tagatiseks HL ning summa 20 500 krooni moodustas 2 kuu
2-05-111/34 liisingtasu. Kostja isikukonto väljavõttest nähtub, et see summa (20 500 krooni) on HL kostja poolt üle kantud.
4.esitas kostja vastuhagi, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista alusetult saadud 275 000 krooni ja kohtukulud. Vastuhagis hageja juhindub oma nõudmises TsK § 477 lg 1. Põhihagi materjalide järgi on põhihagis hageja selgitanud, et sai 375 000 krooni. Põhihagis hageja on selgitanud, et nimetatud summa on ta saanud tema ja HL vahelise ostu-müügitehingu tulemusena. Ostu-müügileping on sõlmitud , s.o kaks päeva enne rahade ülekandmist. Ostumüügilepingu punktis 2.1.1. HK kinnitab, et 375 000 krooni on müüjale tasutud kostja poolt ja ta kinnitas nimetatud summa kättesaamist allkirjaga lepingul. Eeltoodust järeldub, et vastuhagis kostja on omandanud alusetult vastuhagis hageja arvel 375 000 krooni. Sel juhul kuulub laenuvõlgnevus nimetatud summast tasaarvestamisele. Vastuhagis hageja leiab, et põhihagi kogusumma koos viivisega on 100 000 krooni, mitte enam. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde, paludes jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kohtu põhjendused
5.Vaidluse lahendamisel juhindub kohus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11, mille kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne , kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust ja võlaõigusseadusest. Vastavalt TsMS § 91 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Põhihagi
6.Kohus, ära kuulanud pooled, nende esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud venekeelsed laenulepingud summas 70 000 krooni tagasimakse tähtajaga summas 20 500 krooni tagasimakse tähtajaga 1 kuu (tl 6,7, tõlked tl 19,21). Vaidlust ei ole asjaolus, et kostja kirjutas vaidlustatud lepingutele ise alla pärast selle läbi lugemist ja sai eelmärgitud summad hagejalt. Seega poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Kostja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtuks, et ta on eelnimetatud lepingutest tulenevad kohustused täitnud s.o lepingus märgitud tähtajaks saadud laenu tagasi maksnud hagejale.
8.sõlmitud laenulepingu vaidluses kuulub kohaldamisele TsK vastavad sätted.
Vastavalt TsK §-idele 173 lg 1 ja 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on saadud laenu tagasi maksnud, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kohustise nõuetekohaseks täitmiseks s.o nõuda saadud laenu 70 000 krooni tagasimaksmist. Kostjal oli kohustuse täitmise tähtaeg . Seega kostja on viivituses alates ......
9.sõlmitud laenulepingu vaidluses kuulub kohaldamisele VÕS vastavad sätted. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 113 lg 1 sätestab
2-05-111/34 võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on saadud laenu tagasi maksnud, mistõttu on põhjendatud hageja nõue nõuetekohase kohustise täitmiseks nõuda saadud laenu 20 5000 krooni tagasimaksmist. Kostjal oli kohustuse täitmise tähtaeg . Seega kostja on viivituses alates . laenulepingu punktis 3 on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 1% ööpäevas tasumata laenusummalt. seisuga on arvestatud viiviseid kokku 161 950 krooni. Hageja vähendas viivise nõuet põhivõla suuruseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue viivise saamiseks on põhjendatud.
Vastuhagi
10.Kohus, ära kuulanud pooled, nende esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et vastuhagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
11.TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Vastuhagi hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks et vastuhagis kostja oleks aluseta omandanud temale kuuluvat vara. Kohtule esitatud maksekorraldus 375 000 krooni tasumise kohta, millel puudub selgitus, mille eest kostja on hagejale tasunud (tl 30, 57) on kooskõlas hageja selgitusega, et ta müüs eluruumi AS-le , kellelt omakorda liisis korterit kostja (tl 75,76). Eelnimetatu on kinnitamist leidnud kostja enda esitatud maksekorraldustega (tl 30-32) ja ostu-müügilepinguga, mille punkti 2.1.1 kohaselt tasus kostja hagejale 375 000 krooni ostja eest müüjale (tl 43-46). Kohus on seisukohal, et kostja väited, et ta tasus nõutud summa enne tehingu vormistamist ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud.
12.Kohtuistungil kostja selgitustest selgus, et hageja on laenanud EAÄ mille president ja juhataja oli kostja, umbes 8 miljonit krooni, millest on umbes 2 miljonit krooni tagasi maksmata. Kostjal puudub ülevaade palju on hagejalt laenu võetud ja palju on talle tagasi makstud. Hageja selgituste kohaselt maksti talle pidevalt osaliselt võlga tagasi sularahas ning selleks käis EAÄ raha järel - mõnes kuus käis hageja paar korda ja mitte vähem kui 10 korda aastas. Raha saamine sõltus raha laekumisest EAÄ. Kostja ei vaielnud vastu eeltoodud hageja selgitusele. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et EAÄ poolt tasutud 350 000 krooni hagejale (tl 77) ei ole samastatav kostja poolt hagejale ostu-müügilepingu punktis 2.1.1 kokkulepitud 375 000 krooni tasumisega, kuna kassa väljaminekuorder 350 000 krooni kohta ei sisalda selgitusi, et oleks tasutud kostja eest. Tegemist on erinevate isikutega, kellel olid erinevad võlasuhted hagejaga. Lisaks eeltoodule on tegemist erinevate summadega, vahe 25 000 krooni. Seega ei saa lepingust tuleneva kohustuse täitmist kostja poolt lugeda, et hageja oleks aluseta omandanud teise vara.
13.Kohus asub seisukohale, et kostja viited kolmanda isiku laenulepingule ja väidetavale tagasimaksele (tl 26, 28), mida hageja ei ole allkirjastanud, ei ole käesolevas vaidluses asjakohane tõend. Samuti ei ole asjakohased tõendid, mis on varasemast ajast kui laenulepingud sõlmiti ( tl 84). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on esitanud iseseisva hagi ka teise laenusaaja vastu. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude
2-05-111/34 jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mis koosneb hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 11 000 krooni ja kulust õigusabile summas 8500 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 60 lg 1 ja TsMS § 61 lg 1 p 1 tuleb välja mõista kostjalt hageja menetluskulud so. riigilõivu summas 11 000 krooni ja kulud õigusabile summas 8500 krooni. Kostja kohtukulud vastuhagi esitamisel jäävad kostja enda kanda.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.