Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 08.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-06-32519/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 08.02.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 854

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Urmas Reinola

Määruse tegemise aeg ja koht

8. veebruar 2007. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-32519

Tsiviilasi

I.T hagi AS-i S ja AS-i P vastu varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks kummaltki summas üks miljon krooni, avaliku vabanduse palumiseks seoses au teotamise ning hingelise valu ja kannatustega ning au teotavate kommentaaride eemaldamiseks kodulehtedelt

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. detsembri 2006.a menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.T määruskaebus

määrus

Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 1. detsembri 2006.a määrus I.T menetlusabi taotluse rahuldamata jätmiseks muutmata.

2.Määruskaebus jätta rahuldamata.

3.Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata. Asjaolud

6.novembril 2006.a esitas I.T Harju Maakohtusse hagi AS-i S ja AS-i P vastu varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks, milles palub kummaltki kostjalt välja mõista hüvitise summas üks miljon krooni, avaliku vabanduse palumist seoses au teotamise ning hingelise valu ja kannatustega ning au teotavate kommentaaride eemaldamist kodulehtedelt. Avaldusega koos esitas hageja kohtule taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.detsembril 2006.a jättis Harju Maakohus määrusega I.T taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ja kohustas teda tasuma hagi esitamisel riigilõivu summas 59.250 krooni. Vastavalt TsMS § 180 lõikele 1 on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks ja TsMS § 181 lõike 1 punktide 1, 2 ja 3 kohaselt antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisu tõttu menetluskulusid kanda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Nähtuvalt menetlusabi taotlusest ja teatisest enda ja oma perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta on hageja sissetulekuks ca 10.000 krooni kuus. Hageja omab kolme kinnistut Pärnu maakonnas, kahte sõidukit ning väärtpaberid väärtuses 54.000 krooni. Hageja abikaasa sissetulekuid taotluses märgitud ei ole. Hageja igakuiste väljaminekute suuruseks on 4500 krooni, igakuisteks kohustusteks krediidiasutustele on laenud summas 766 krooni. Vastavalt teadetele Eesti Vabariigi pankadest on taotleja arveldusarvel SEB Eesti Ühispangas seisuga 15. november 2006.a 51.500 krooni. Hinnanud hageja majanduslikku seisundit leiab kohus, et kohtule esitatud andmete põhjal ei ole hagejal raskusi menetluskulude kandmisel, kuivõrd hagejal on võimalik menetluskulud kanda oma sissetulekute või viidatud vara müügi arvelt . Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, kuna kohtu hinnangul ei ole hageja maksejõuetu isik, kes vajaks menetlusabi. Määruskaebus Määruskaebuses palub hageja Harju Maakohtu määruse tühistada, kuna on seisukohal, et ei suuda ise menetluskulusid kanda. Taotluses märgitud kinnistuid Pärnu maakonnas, millest üks on kaasomandis, ei ole võimalik müüa lühikese ajaga, et tasuda riigilõivu. Ka laenu pole võimalik taotleda nii kiiresti, sest tegemist on valdavalt põllumaakinnistutega, mille tagatisel laenu andmisel on pangad väga ettevaatlikud. Kohtumääruses toodud kahest sõidukist on üks tänaseks päevaks müüdud, et katta jooksvaid kulusid ja hageja kohustust tsiviilasjas nr 2-06-32431, kus hagejal tuleb tasuda riigilõivu 37.750 krooni. Teine sõiduk on sõiduauto järelhaagis, mille müügist saaks vaid 5000 krooni. Väärtpaberite turuväärtus on hetkel null, mis tähendab, et seda osa pole võimalik müüa ning samas tähendaks nende müük hageja pankroti, kuna tal pole oma kohustusi tulevikus võimalik katta. Kohtumääruses on toodud igakuiseks kohustuseks krediidiasutustele 766 krooni, kuid laenud on võetud eurodes, st ka tagasimakset eurodes. Seega on igakuiseks kohustuseks krediidiasutuste ees ligi 10.000 krooni. Hagejal puuduvad hoiused pankades, summa pangaarvel on kohustus, sihtotstarbeline eluasemelaen kodu rajamiseks. Hagejal ja tema abikaasal regulaarne sissetulek puudub. Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg. 5 ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lõikele 1 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui 1) menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja 2) on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja 3) menetluses osalemine ilmselt ei ole pahatahtlik. Seega peavad riigipoolse menetlusabi saamiseks nimetatud kolm alust esinema üheaegselt. TsMS § 186 lõike 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Vastavalt TsMS § 182 lõike 2 punktile 2 ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Hageja märkis taotluses, et tema ülalpeetavateks on kaks poega, kellel puudub sissetulek. Samas on hageja jätnud taotluses märkimata oma abikaasa ja tema varalise seisu ning sissetulekud, märkides vaid määruskaebuses, et regulaarne sissetulek puudub. Äriregistri andmetel kuuluvad nii taotleja kui tema abikaasa mitmetesse äriühingutesse osanike ja juhatuse liikmetena. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et äriühingu osaniku ja juhatuse liikmena ei oleks hagejal võimalik kujundada oma sissetulekuid. Hagejale kuuluvad äriühingute osad, väärtpaberid, kinnistud ja sõidukid, mida on võimalik võõrandada. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et menetlusabi taotleja majanduslik seisund võimaldab tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses ja taotluse rahuldamiseks ei ole alust.