Kohtuasja number
2-05-20481 (endine nr 2/19-26135/05
Otsuse kuupäev
08.veebruar 2007
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
AS hagi RN vastu võla nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
29.jaanuar 2007
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja MM
Resolutsioon Välja mõista RNAS-i kasuks 54 628,33 EEK (viiskümmend neli tuhat kuussada kakskümmend kaheksa krooni ja 33 senti) ja riigilõiv 3 750 EEK (kolm tuhat seitsesada viiskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. AS ja OÜ vahel sõlmiti kasutusrendi leping , mille esemeks oli sõiduauto . Lepingust tulenevalt kohustus hageja omandama AS-lt ja andma selle lepingu perioodiks OÜ valdusse ja kasutusse. OÜ aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. OÜ rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jättis süstemaatiliselt tasumata lepingus ettenähtud maksed. Hageja saatis OÜ-le teatise lepingu ülesütlemise kohta juhul kui viimane ei kustuta tekkinud võlgnevust hiljemalt 14 päeva jooksul. Kuna OÜ ei kustutanud lepingust tulenevat võlgnevust nõutud tähtajaks, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles.
Pärast lepingu ülesütlemist asus hageja vara võõrandama. Hind, millega õnnestus varale ostja leida oli 144 067,80 krooni (käibemaksuta) ning vara võõrandati . Kahjum vara realiseerimisest koosneb hageja nõudest, millest on lahutatud vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 184 226,96 krooni, debitoorne võlgnevus 4 096,29 krooni ja vara tagastamisega ja realiseerimisega seotud kulud 10 372,88 krooni. Seega hageja nõue OÜ vastu kokku moodustas 198 696,13 krooni, millest lahutada vara realiseerimisest saadud summa 144 067,80 krooni, on hageja nõue 54 628,33 krooni. oli AS ja RN vahel sõlmitud käendusleping, millega võttis kostja endale kohustuse tagada OÜ lepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Vastavalt käenduslepingule vastutab käendaja hageja ees solidaarselt põhivõlgnikuna. OÜ on Äriregistrist kustutatud , mistõttu on nõue esitatud ainut käendaja vastu. Hageja oli hagiavalduses esitanud nõude kostja vastu summas 55 168,33 krooni. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet, kuna oli ekslikult arvestanud tagastamisteenuselt ka käibemaksu 540 krooni. Eelnevast lähtudes ning tuginedes TsK § 173 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 ning § 145 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista 54 628,33 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest oli teadlik, sisulisi vastuväiteid hagile ei ole esitanud. Kohtu järeldused ja resolutsioon. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 tulenevalt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Kohtule esitatud AS kirjast RN nähtub, et põhivõlgnik on jätnud täitmata kapitalirendilepinguga võetud kohustused, millest tulenevalt on leping hageja poolt lõpetatud ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamist ei ole vaidlustatud. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise või leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Tuginedes käenduslepingule palus hageja oma kirjas kostjal OÜ võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Kostja käenduslepingust tulenevat kohustust ei täitnud. Hageja on esitanud kohtule õiendi vara müügi ja nõude arvestuse kohta. Kostja ei ole sellele sisulisi vastuväiteid esitanud, millest võib järeldada, et kostja nõustub haginõudega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsK § 173 lg 1, VÕS § 145 lg 1 ja 2 leiab kohus, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 3 750 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.