lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-2873/4

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-2873/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Otsuse liik, tegemise aeg ja koht ja liik

Vaheotsus lõppotsusena

Kohtunik

Piret Randmaa

Kohtuasja number

2-06-2873

Tsiviilasi

GŠ hagi JD vastu võla väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja – GŠ hageja esindaja RÕS korras advokaat PS

07.02.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kostja - JD kostja esindaja JB Resolutsioon Jätta rahuldamata GŠ hagi JD vastu 119 245 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskuludeks olev riigilõiv, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel . kohtumäärusega vabastatud, ja kostja õigusabikulud täies ulatuses GŠ kanda.
2.Jätta hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud riigi kanda.
3.Määrata tsiviilasjas nr 2-06-2873 advokaat PS töötasuks 1820 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni riigi arvel, mis kuulub välja maksmisele AB.
4.Saata kohtulahend teadmiseks Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hageja pojale, IŠ kuulus korter . I Š volitas hagejat tegelema korteri müügiga eesmärgiga osta olemasoleva korteri asemele uus korter. Volitus oli antud edasivolitamise õigusega. GŠ volitas kostjat tegelema eelnimetatud korteri müügiga ja uue korteri ostuga. müüs kostja korteri G V . Korteri hinnaks oli 144 215 krooni. Lepingu p 2 kohaselt sai raha kostja. Hageja ja I Š nõudsid kostjalt uue korteri ostmist asemele, kuid kostja seda ei teinud. andis kostja hagejale korteri müügist saadud rahast 25 000 krooni. Hageja poeg I Š v suri . Hagejale on välja antud pärimisõiguse tunnistus. Kostja ei ole hagejale müüdud korteri asemele uut korterit ostnud ega andnud üle ka ülejäänud raha, mille ta korteri müügist sai.
2.Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja välja mõista kostjalt ülejäänud korteri müügist saadud raha, s o 119 245 krooni juhindudes TsK § 395 lg 1 ja § 397 p-de 3 ja 4 alusel. Samuti palub hageja kostja kanda jätta hageja kohtukulud. Riigi õigusabi korras määratud hageja esindaja on esitanud kohtule taotluse määrata enda töötasuks 2800 (2 * 2800) krooni, mis tuleb välja maksta AB. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagist ei nähtu millistel alustel on hagejal nõudeõigus kostja vastu tekkinud. Kriminaalasja nr materjalidest nähtuvalt oli tegelik asjade ja rahade korraldaja hageja ja IŠ usaldusisik VT. Kostja roll on piirdunud vaid ostumüügilepingu allkirjastamisega. Hagejal ja I Š tekkisid kõrgendatud nõudmised ostetava korteri osas, ületades hinnalt müüdud korteri hinda, mistõttu ei ole olnud kostjal võimalik uut korterit osta. Puuduolevat osa volitajad juurde ei andnud ning kostjale antud volitused lõppesid tähtaja möödumisega . Kostja leiab, et olukorras, kus hageja on talle volitatud õigused edasi andnud kostjale, langeb talle ka vastutus toimunu suhtes tulenevalt TsÜS § 97 lg 3 sätestatust. Kostja tunnistab, et on saanud korterimüügist saadud rahade arvelt 25 000 krooni, mille ta on ka hagejale edastanud. Kostja leiab, et korteri müügist saadud summa nõudmisel ei ole arvestatud neid summasid, mida kostja pole saanud või mida tal oli õigus kanda kulude katteks, s h müüjale otse makstu summas 11 772 krooni, kostja tasutud notarikulu 474,35 krooni, kostja tasutud üürivõlg 6279,30 krooni, kostja teenustasu summas 30 000 krooni ja kostjalt saadud summa 25 000 krooni. Arvestades märgitud solidaarvastutusest tulenevat nõude vähenemist poole võrra, ei saa väidetav nõue olla suurem kui 35 344,68 krooni, mille tasumise suhtes samuti kostjal puudub kohustus ning mida ta ei tunnista.
4.Lisaks eeltoodule on kostja seisukohal, et kuivõrd VÕS, TsÜS ja RVEÕS rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt tuleb kohaldada TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega alates 1 juulist 2002.a., tuleb hagis esitatud nõudele kohaldada TsÜS-i aegumissätted, millega on ettenähtud 3-aastane hagi aegumistähtaeg. Kuna eeltoodu alusel lõppes hagi esitamise tähtaeg 01.07.2005.a. ja hagi esitati 10.02.2006.a., palub kostja kohaldada hagis esitatud nõude osas aegumist. Kostja märgib, et pärandaja surm ei ole aegumistähtaega muutnud, kuna pärandi avanemisel tekkis hagejal õigus pärida. Pärandi avanemise ajaks on pärija surmapäev. Hageja seisukoht hagi aegumise osas, taotlus vaheotsuse tegemiseks, kostja seisukoht taotluse osas ja kohtu seisukoht.
5.Hageja hagi aegumise kohaldamise suhtes kohtule vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja taotles teha käesolevas tsiviilasjas vaheotsus taotluse osas kohaldada hagi aegumist.
6.Kostja toetas hageja taotlust teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes.
7.Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 449 lg 3 sätestatust on käesolevas tsiviilvaidluses põhjendatud teha vaheotsus kostja taotluse suhtes kohaldada hagi aegumist. Kohtuotsuse põhjendused
8.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei täitnud volinikuna müügilepingut, mis oli sõlmitud hageja poja I Š ja kostja vahel jättes üle andmata korteri müügist saadud 119 245 krooni. I Š suri. on väljastatud hagejale pärimisõiguse tunnistus. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 397 p 4 alusel, mille kohaselt on volinik kohustatud hüvitama volitajale tekitatud kahju, kui see on tekkinud voliniku süü läbi. Kostja üheks vastuväiteks oli, et hageja nõue kostjate vastu on VÕS, TsÜS ja REÕS RakS § 9 lg 2 alusel aegunud kuna nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
9.Kohus on seisukohal, et GŠ hagi JD vastu 119 245 krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Juhindudes TsÜS § 147 lg 1 ja 2 ning Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja 4 tekkis hageja õigus nõude esitamiseks kostja vastu Igor Šatalovi surmapäeval, s o 02.01.2003.a Kohus leiab, et kuivõrd nõude aluseks oleva tehingu (26.05.1999 ostu-müügilepingu) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada ja kehtiva TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning hageja nõuab kostjalt tehingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, aegus hagis esitatud nõue kostja vastu VÕS, TsÜS ja REÕS RakS § 9 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 alusel 01.07.2005.a. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata aegumise tõttu, mis TsMS § 449 lg 3 kohaselt on lõppotsus, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses nõude suuruse põhjendatust ega anda hinnangut esitatud tõenditele.
10.Kohtukulude jaotus Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis hagi rahuldamata ja juhindudes TsMS § 162 sätestatust tuleb hagimenetluse kulu -: riigilõiv, mille tasumisest oli hageja hagi esitamisel vabastatud ja kohtuväline kulu – kostja esindaja kulu, jätta kohtuotsusega hageja kanda.

Tulenevalt TsMS § 190 lg 1, 2 ja 3 kannab pool kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kui hageja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. RÕS § 6 lg 1 alusel jäävad hageja õigusabikulud riigi kanda, kuivõrd kohus on 29.12.2005 määrusega andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi ja tasu. Juhindudes õigusabi osutamise ajal, s o ajavahemikul 29.12.2005-27.04.2006, kehtinud justiitsministri 26.01.2005 määrusest nr 2 §-dest 3 lg 1 p 2, 3 ja 12 lg 2 ja ning 26.08.2005 määrusest nr 37 kohaldati tsiviilkohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel tasu suhtes hagimenetluse puhul koefitsienti 1,3 kuni 2,0. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 § 3 lg 1 p 3 kohaselt määrab kohus kindlaks koefitsientide täpse suuruse arvestades riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluses esitatud põhjendusi ja kohtuasja töömahukust. Arvesse võttes asjaolu, et antud asja menetleti kohtus üksnes kirjalikus menetluses ning tegemist ei olnud töömahuka kohtuasjaga, leiab kohus, et kohaldada advokaadile tasu määramisel tuleb koefitsient 1,3. Eeltoodu põhjal on hüvitamisele kuuluvaks õigusabi suuruseks advokaadile käesolevas tsiviilasjas 1820 (1,3* 1400) krooni (ilma käibemaksuta), mis tuleb välja maksta riigi arvelt. Juhindudes RÕS § 23 lg 1 ja TsMS § 174 lg 1 ning § 175 lg 1 määratakse menetluskulud rahaliselt kindlaks 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja