Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 6. detsembriks 2006.a. Hagimaterjalid on vastu võtnud kostja ema Zxxxxxx Pxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on Vastse-Kuuste 2 korteri nr 5 kui vallasasja omanik. Vastse-Kuuste 2 majas on moodustatud korteriühistu „Vastse-Kuuste 2“. Korteriühistu Vastse-Kuuste 2 üldkoosoleku otsuse kohaselt on korteriühistu võtnud laenu hoone katuse ehitamiseks. Vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsusele jagunevad laenumaksed kõikide korterite vahel arvestatuna üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja tasutakse kõikide liikmete poolt vastavalt ühistu raamatupidamise esitatud igakuistele arvetele. Kostjale kuuluva korteri nr x eest on laenumakseid 19.10.2005.a. seisuga tasumata 5444,04 krooni. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 17 lg 1 kohaselt kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse § 12 lg 4 kohaselt liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Korteriühistu põhikirja p 3.2.6. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude (sh võetud laenude) katteks ettemakseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja nõue laenumaksete võlgnevuse nõudes tuleb rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 (2)

Kohus lahendas asja kostja kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi esitamisel vabastati hageja kohtumäärusega riigilõivu tasumisest (tl.2). Hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse (RT I 1997,80) § 37 lg 1 kohaselt tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. Hagihind on 5444,04 krooni. Selliselt hagihinnalt kuulub riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt tasumisele riigilõiv summas 350 krooni. TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 41 alusel tuleb riigilõiv riigituludesse välja mõista kostjalt. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 järgi nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus lähtus määruse tegemisel TsMS § 162 lg 1, § 174 lg 1 lg 2; § 179 lg 1; § 190 lg 41 ; § 407 lg 1, lg 3, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1. Kohtunik:

3 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.