lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-21944/7

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-21944/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1752
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 6ViivisTsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-21944/14Tallinna Ringkonnakohus10.07.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

6. veebruar 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-06-21944

Tsiviilasi

Osaühing xxx hagi Osaühingu xxx vastu viivise 35 175.44 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)

esindajad

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Inkasso Agentuuri AS, elektronpost [email protected]) kostja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja Dmitri Timofejev kostja lepinguline esindaja Svetlana Hatšaturjan (elektronpost [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

17. jaanuar 2007.a

Kohtuistungil osalenud isikud

hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar kostja seaduslik esindaja esindaja Dmitri Timofejev tõlgi Nadežda Paukson`i juuresolekul

RESOLUTSIOON

1.Osaühingu xxx hagi Osaühingu xxx vastu viivise 35 175.44 krooni nõudes rahuldada.
2.Välja mõista Osaühingult xxx viivis 35 175.44 krooni Osaühingu xxx kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Osaühingu xxx kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (6. veebruar 2007.a). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 18.08.2006.a esitas Osaühing xxx (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ xxx (edaspidi kostja) vastu viivise 36 625.44 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ xxx ja Osaühing xxx ehitusseadmete teenuste kasutamiseks 24.11.2005 tellimislepingu nr 24/11, 25.11.2005 tellimislepingu nr 14-25/11, 29.11.2005 tellimislepingu nr M-29/11 ja 29.11.2005 tellimislepingu nr 29/11. Osaühing xxx väljastas kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks 28.11.2005 arve nr 260 summas 6 962 krooni ja 30.11.2005 arve nr 262 summas 4 985.50 krooni. 10.02.2006 loovutas Osaühing xxx nõude loovutamise lepinguga ülalnimetatud tehingutest tuleneva nõude põhisummas 11 947.50 krooni hagejale. Hageja saatis kostja registriaadressile võlateatise, milles tegi ettepaneku võla vabatahtlikuks tasumiseks ja andis maksetähtaja. OÜ Iviko-Vest võlgnevust ei tasunud, kuid ei esitanud sellele ka vastuväiteid. Pärast korduvaid meeldetuletusi ja pankrotihoiatuse saamist tasus kostja 11.04.2006 Osaühing xxx poolt loovutatud nõude põhisumma, kuid jättis tasumata viivised. Vastavalt Osaühing xxx ja kostja vahelistele lepingutele kohustus kostja tasuma maksetähtaegadest mittekinnipidamisel viiviseid 1% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Seisuga 11.04.2006 on hagejal maksegraafikust tulenevalt õigus nõuda viiviseid summas 14 098.05 krooni (kostja on olnud viivituses 118 päeva). Hageja loobub viivistest, mis ületavad võla põhisummat ning nõuab viiviste tasumist tulenevalt OÜ xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingutest summas 11 947.50 krooni. Ülaltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale OÜ-lt xxx omandatud nõude alusel viiviseid 11 947.50 krooni. 15.07.2005 sõlmisid OÜ xxx ja kostja rendilepingu, mille kohaselt OÜ xxx kohustus rentima kostjale tööriistu ja muid ehitusseadmeid. Pooled asusid lepingut täitma ning OÜ Kopli Rent väljastas kostjale 07.11.2005 arve nr 402358 summas 6 649.30, 15.11.2005 arve nr 402446 summas 5 811.50 krooni, 05.12.2005 arve nr 402596 summas 9 156.80 krooni, 22.12.2005 arve nr 402760 summas 2 819 krooni, 06.01.2006 arve nr 402857 summas 1 557.60 krooni ja 27.01.2006 arve nr 402966 summas 2 407.20 krooni. renditasu maksmiseks arved. Lepingu p.
3.1.kohaselt oli arvete tasumise tähtajaks 7 päeva. Arvete tähtaegselt mittetasumisel oli kreeditoril õigus nõuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. OÜ xxx arveid tähtaegselt ei tasunud. 14.02.2006 loovutas OÜ xxx nõude loovutamise lepinguga ülalnimetatud tehingutest tuleneva nõude põhisummas 28 401.40 krooni OÜ xxx vastu koos kõrvalnõuetega (õigus nõuda viivist) xxx OÜ-le. Hageja saatis OÜ xxx registriaadressile võlateatise, milles tegi ettepaneku võla vabatahtlikuks tasumiseks ja andis maksetähtaja. OÜ xxx võlgnevust ei tasunud, kuid ei esitanud sellele ka vastuväiteid. Pankrotimenetluse algatamise vältimiseks tasus võlgnik 05.06.2006 kuni 09.06.2006 osamaksetena põhivõlgnevuse vanale kreeditorile OÜ-le xxx, kes edastas raha hagejale. Kostja ei tasunud lepingulisi viiviseid kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eest. Seisuga 05.06.2006 oli hagejal rendilepingust tulenevalt õigus nõuda viiviseid summas 24 677.94 krooni. Ülaltoodust tulenevalt võlgneb OÜ xxx hagejale OÜ-lt xxx omandatud nõude alusel viiviseid 24 677.94 krooni. Kogusuuruses on hagejal viiviste nõue OÜ xxx vastu 36 625.44 krooni. Hageja on seisukohal, et tema poolt nõutav leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ega heade kommetega vastuolus ning vastab seaduse ja lepingu sätetele. Mingil moel ei ole seaduse või kohtupraktikaga piiratud võlausaldaja õigust nõuda lepingus poolte vabal tahtel sätestatud määras

leppetrahvi tasumist põhikohustusega võrdväärses ulatuses. Kostja, olles endale võtnud lepingulised kohustused, teadis, et lepingu täitmata jätmisel tuleb tal tasuda lepinguga kokku lepitud määras leppetrahvi. Kostja vastus 25.09.2006 esitas kostja hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 05.07.2006 on kostja tasunud hagejale viivist 1 000 krooni. Kostja leiab, et hageja nõue rajaneb põhjendamatult kõrgele viivisemäärale. Kostjale teadaolevalt on viimaste aastate kohtupraktikas asutud seisukohale, et viivise mõistlikuks määraks tuleb üldreeglina lugeda olenevalt asjaoludest 19 % - 38 % aastas. Võttes aluseks kõrgeima viivisemäära 38 % aastas, moodustuks kostja viivisvõlgnevus hagejale mõlema omandatud nõude pealt kokku 6 878.90 krooni. Kostja arvates viivise mõistliku suuruse igal konkreetsel juhul kindlaks tegemiseks tuleb eelkõige tuvastada võlausaldajale võlgniku poolt tema kohustuste rikkumisega tekitatud tegeliku kahju summa. Kostja leiab, et VÕS § 113 lg 6 ja § 162 lg 1 sätted teenivad nõrgema lepingupoole kaitse eesmärki. Kostja arvates pooltevaheline kokkulepe viivise kohta määras 180 % ja 360 % aastas tuleb lugeda heade kommetega vastuolus olevaks ja on seega tühine vastavalt TsÜS § 86. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peab mõistlikuks tasuda viivist hagejale 6 878.90 krooni. Kuna tasutud on 1 000 krooni, siis on kostja valmis hagejale tasuma 5 878.90 krooni. 27.12.2006 täiendavas vastuses on kostja seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei ole viivis mitte leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend. Kostja sõnul peaks see kinnitama viivise kompensatsioonilist iseloomu, mida kohtul tuleb arvestada ka viivise vähendamisel ja seda põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Viivise mõistliku suuruse määramisel tähendust omavateks kriteeriumisteks on kohustuse täitmise ulatus võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslik seisund. Kostja hinnangul ei oma viivise mõistlikkuse hindamisel tähtsust asjaolu, kas viivise üldsumma on põhivõlast suurem või väiksem. Seega viivisnõude summa võrdlus põhivõla summaga ei anna kostja arvates alust hinnata viivisnõude mõistlikkust. Kostja poolse kohustuse rikkumisega hagejale olulist majanduslikku kahju tekitatud ei ole. Viivise mõistlikuks suuruseks võib lugeda 6 878.90 krooni. Menetluse käik 17.01.2006 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet. Võttes arvesse arvutusviga ning asjaolu, et hageja on tasunud viivistest 1 000 krooni, on hageja nõue kostja vastu 35 175.44 krooni. Hageja vaidleb vastu viiviste vähendamise taotlusele ning leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja jäi kohtuistungil esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Asja lahendamisel omavad tähtsust järgnevad vaidlustamata asjaolud:

1.Osaühing xxx on kostjale tellimislepingute alusel esitanud 28.11.2005 arve nr 260 ja 30.11.2005 arve nr 262 summas 11 947.50 krooni (t lk 9-14). Osaühing xxx loovutas 10.02.2006 tellimislepingutest tuleneva põhinõude koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale (t lk 15).
2.xxx OÜ ja kostja vahel on 15.07.2005 sõlmitud rendileping (t lk 16-18), mille alusel on kostjale esitatud arveid summas 28 401.40 krooni (t lk 19-24). xxx OÜ loovutas

14.02.2006 rendilepingust tuleneva põhinõude koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale (t lk 25).

3.Kostja oli kohustuse täitmisega viivituses Osaühingu xxx ja xxx OÜ ees. Põhinõuded summas 11 947.50 krooni ja 24 677.94 krooni on kostja tasunud. Hageja nõuab kostjalt põhinõude ulatuses kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist põhinõuete ulatuses kokku summas 35 175.44 krooni (maha on arvestatud kostja poolt 05.07.2006 tasutud 1 000 krooni).
4.Kostja ei vaidle hageja poolt koostatud viivise arvestusele vastu. Arvestades eelnevalt tasutud 1 000 krooni, on see 35 175.44 krooni (t lk 40). Kostja palub esimese vastuväitena jätta hagi rahuldamata, kuna kokkulepe viiviste kohta on tühine heade kommetega vastuolu tõttu, viidates TsÜS § 86. TsÜS § 86 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Osaühingu xxx lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et iga tasumisega viivitatud päeva eest kohustub tellija tasuma viivist 1 % tähtaegselt tasumata summast päevas (tellimuslepingu tingimus 7). OÜ xxx lepingu sõlmimisel on pooled kokku leppinud, et tähtajaks tasumata arvete korral on rendiandjal õigus sisse nõuda 0,5 % iga viivitatud päeva eest (rendilepingu p 3.1 teine lause). 17.01.2007 istungil kinnitas kostja seaduslik esindaja, et tema sõlmis nimetatud lepingud ning tutvus lepingu tingimustega (t lk 72). Kohus ei nõustu, et kokkulepped viivise kohta on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühised. Viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Kohus viitab varasemale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-108-02, milles on sätestatud, et kui viivis ületab ilmselt tekkinud kahju, ei tähenda veel sellise kokkuleppe vastuolu seadusega. Viivise rakendumine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kuidagi kahjustada. Riigikohus on nimetatud otsuses järeldanud, et asjaolusid arvestades võib viivis olla ebaproportsionaalselt kõrge, mistõttu on kohtule antud võimalus viivist vähendada. Seega on ebatõenäoline kohaldada viivise kokkulepete puhul TsÜS § 86 sätestatut, välja arvatud kui ebaproportsionaalselt suur viivise või leppetrahvi määr on sätestatud tüüptingimuses. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja palub teise vastuväitena viivise vähendamist VÕS § 162 alusel. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kostja on tuginenud asjaolule, et viimaste aastate kohtupraktikas on seisukoht, et viivise mõistlikuks määraks tuleb lugeda olenevalt asjaoludest 19 % - 38 % aastas (t lk 41, 69). Teisi asjaolusid viivise ebamõistliku suuruse kohta ei ole kostja esitanud. Kostja seaduslik esindaja väitis istungil, et nõuete õigeaegne tasumata jätmine sõltus tellijast, kes jättis õigeaegselt kostjale

tööde eest tasumata (t lk 57). Halva majandusliku seisundi tõendamiseks kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Asjaolu, et nõuded on loovutatud hagejale, ei tähenda, et loovutatud nõuete puhul nõude omandajale kahju ei teki. Kaaludes poolte huve ning arvestades, et viivise nõue ei ületa põhivõlga, kostjaks on juriidiline isik, kes tarbis teenuseid oma majandustegevuse raames (ehitus- ja remonditööd) leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja