Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
6. veebruar 2007.a Tartu mnt kohtumaja, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-06-21944
Tsiviilasi
Osaühing xxx hagi Osaühingu xxx vastu viivise 35 175.44 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar (Julianuse Inkasso Agentuuri AS, elektronpost [email protected]) kostja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx) kostja seaduslik esindaja Dmitri Timofejev kostja lepinguline esindaja Svetlana Hatšaturjan (elektronpost [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
17. jaanuar 2007.a
Kohtuistungil osalenud isikud
hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar kostja seaduslik esindaja esindaja Dmitri Timofejev tõlgi Nadežda Paukson`i juuresolekul
Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 18.08.2006.a esitas Osaühing xxx (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ xxx (edaspidi kostja) vastu viivise 36 625.44 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ xxx ja Osaühing xxx ehitusseadmete teenuste kasutamiseks 24.11.2005 tellimislepingu nr 24/11, 25.11.2005 tellimislepingu nr 14-25/11, 29.11.2005 tellimislepingu nr M-29/11 ja 29.11.2005 tellimislepingu nr 29/11. Osaühing xxx väljastas kostjale osutatud teenuste eest tasumiseks 28.11.2005 arve nr 260 summas 6 962 krooni ja 30.11.2005 arve nr 262 summas 4 985.50 krooni. 10.02.2006 loovutas Osaühing xxx nõude loovutamise lepinguga ülalnimetatud tehingutest tuleneva nõude põhisummas 11 947.50 krooni hagejale. Hageja saatis kostja registriaadressile võlateatise, milles tegi ettepaneku võla vabatahtlikuks tasumiseks ja andis maksetähtaja. OÜ Iviko-Vest võlgnevust ei tasunud, kuid ei esitanud sellele ka vastuväiteid. Pärast korduvaid meeldetuletusi ja pankrotihoiatuse saamist tasus kostja 11.04.2006 Osaühing xxx poolt loovutatud nõude põhisumma, kuid jättis tasumata viivised. Vastavalt Osaühing xxx ja kostja vahelistele lepingutele kohustus kostja tasuma maksetähtaegadest mittekinnipidamisel viiviseid 1% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Seisuga 11.04.2006 on hagejal maksegraafikust tulenevalt õigus nõuda viiviseid summas 14 098.05 krooni (kostja on olnud viivituses 118 päeva). Hageja loobub viivistest, mis ületavad võla põhisummat ning nõuab viiviste tasumist tulenevalt OÜ xxx ja kostja vahel sõlmitud lepingutest summas 11 947.50 krooni. Ülaltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale OÜ-lt xxx omandatud nõude alusel viiviseid 11 947.50 krooni. 15.07.2005 sõlmisid OÜ xxx ja kostja rendilepingu, mille kohaselt OÜ xxx kohustus rentima kostjale tööriistu ja muid ehitusseadmeid. Pooled asusid lepingut täitma ning OÜ Kopli Rent väljastas kostjale 07.11.2005 arve nr 402358 summas 6 649.30, 15.11.2005 arve nr 402446 summas 5 811.50 krooni, 05.12.2005 arve nr 402596 summas 9 156.80 krooni, 22.12.2005 arve nr 402760 summas 2 819 krooni, 06.01.2006 arve nr 402857 summas 1 557.60 krooni ja 27.01.2006 arve nr 402966 summas 2 407.20 krooni. renditasu maksmiseks arved. Lepingu p.
leppetrahvi tasumist põhikohustusega võrdväärses ulatuses. Kostja, olles endale võtnud lepingulised kohustused, teadis, et lepingu täitmata jätmisel tuleb tal tasuda lepinguga kokku lepitud määras leppetrahvi. Kostja vastus 25.09.2006 esitas kostja hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. 05.07.2006 on kostja tasunud hagejale viivist 1 000 krooni. Kostja leiab, et hageja nõue rajaneb põhjendamatult kõrgele viivisemäärale. Kostjale teadaolevalt on viimaste aastate kohtupraktikas asutud seisukohale, et viivise mõistlikuks määraks tuleb üldreeglina lugeda olenevalt asjaoludest 19 % - 38 % aastas. Võttes aluseks kõrgeima viivisemäära 38 % aastas, moodustuks kostja viivisvõlgnevus hagejale mõlema omandatud nõude pealt kokku 6 878.90 krooni. Kostja arvates viivise mõistliku suuruse igal konkreetsel juhul kindlaks tegemiseks tuleb eelkõige tuvastada võlausaldajale võlgniku poolt tema kohustuste rikkumisega tekitatud tegeliku kahju summa. Kostja leiab, et VÕS § 113 lg 6 ja § 162 lg 1 sätted teenivad nõrgema lepingupoole kaitse eesmärki. Kostja arvates pooltevaheline kokkulepe viivise kohta määras 180 % ja 360 % aastas tuleb lugeda heade kommetega vastuolus olevaks ja on seega tühine vastavalt TsÜS § 86. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja peab mõistlikuks tasuda viivist hagejale 6 878.90 krooni. Kuna tasutud on 1 000 krooni, siis on kostja valmis hagejale tasuma 5 878.90 krooni. 27.12.2006 täiendavas vastuses on kostja seisukohal, et kehtiva õiguse järgi ei ole viivis mitte leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev õiguskaitsevahend. Kostja sõnul peaks see kinnitama viivise kompensatsioonilist iseloomu, mida kohtul tuleb arvestada ka viivise vähendamisel ja seda põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses. Viivise mõistliku suuruse määramisel tähendust omavateks kriteeriumisteks on kohustuse täitmise ulatus võlgniku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ning lepingupoolte majanduslik seisund. Kostja hinnangul ei oma viivise mõistlikkuse hindamisel tähtsust asjaolu, kas viivise üldsumma on põhivõlast suurem või väiksem. Seega viivisnõude summa võrdlus põhivõla summaga ei anna kostja arvates alust hinnata viivisnõude mõistlikkust. Kostja poolse kohustuse rikkumisega hagejale olulist majanduslikku kahju tekitatud ei ole. Viivise mõistlikuks suuruseks võib lugeda 6 878.90 krooni. Menetluse käik 17.01.2006 kohtuistungil täpsustas hageja nõuet. Võttes arvesse arvutusviga ning asjaolu, et hageja on tasunud viivistest 1 000 krooni, on hageja nõue kostja vastu 35 175.44 krooni. Hageja vaidleb vastu viiviste vähendamise taotlusele ning leiab, et viiviste vähendamine ei ole põhjendatud. Kostja jäi kohtuistungil esitatud vastuväidete juurde. Kohtu põhjendused Asja lahendamisel omavad tähtsust järgnevad vaidlustamata asjaolud:
14.02.2006 rendilepingust tuleneva põhinõude koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitist ja muid kõrvalnõudeid hagejale (t lk 25).
tööde eest tasumata (t lk 57). Halva majandusliku seisundi tõendamiseks kostja tõendeid kohtule ei esitanud. Asjaolu, et nõuded on loovutatud hagejale, ei tähenda, et loovutatud nõuete puhul nõude omandajale kahju ei teki. Kaaludes poolte huve ning arvestades, et viivise nõue ei ületa põhivõlga, kostjaks on juriidiline isik, kes tarbis teenuseid oma majandustegevuse raames (ehitus- ja remonditööd) leiab kohus, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.