lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-14128/7

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 06.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-14128/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
870
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-14128

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2006.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-06-14128

Tsiviilasi

V.B. hagi V.M. vastu asja valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes.

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine, menetluse lõpetamine ja menetluskulude väljamõistmine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

-

hageja V.B. lepinguline esindaja Aivar Hint hageja (Tartu I Advokaadibüroo, Rüütli 19, 51006 Tartu); kostja V.M. kostja lepinguline esindaja v.adv. Andrus Lillo (Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu).

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu V.B. hagist loobumine V.M. vastu asja valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-14128 V.B. hagis V.M. vastu asja valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes.
3.Välja mõista V.M. V.B. menetluskulud summas 3884 (kolm tuhat kaheksasada kaheksakümmend neli) krooni V.B. kasuks. Määrus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on kolmkümmend (30) päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on V.B. hagi V.M. vastu asja valduse rikkumise kõrvaldamise nõudes, tsiviilasi nr 2-06-14128.

29.jaanuaril 2007.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt, tsiviilasjas nr 2-06-14128.

Avalduse kohaselt loobub hageja hagist seoses asjaoluga, et kostja on peale hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Samuti soovib hageja seoses hagist loobumisega ja kostja poolt hageja nõude rahuldamisega kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud, milleks on riigilõiv 1750 krooni ja õigusabikulud summas 3009 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

I. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt TsMS § 429 lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et kuna hageja loobub esitatud hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, siis on põhjendatud antud asjas hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

20.detsembril 2006.a esitas kostja vastuse hagile, milles märgib, et tema poolt on hageja nõue täidetud ning ta palub menetluse asjas lõpetada õigeksvõtu tõttu. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kuna asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja nõude täitnud peale hagi esitamist, siis on põhjendatud menetlus lõpetada hageja poolt hagist loobumisega, mitte kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisega. Hagi õigesvõtul põhineva otsuse tegemine eeldab hagis esitatud nõude hilisemat rahuldamist, mis on antud juhul kostja poolt käesolevaks ajaks juba täidetud. II. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 174 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni ja hageja õigusabikulud summas 3009 krooni, kokku 4759 krooni. Kostja palus oma 20. detsembri 2006.a vastuses hagile lõpetada asjas menetlus hagi õigeksvõtu tõttu ja välja mõista hagejalt TsMS § 168 lg 6 alusel kostja menetluskulud 2500 krooni kostja kasuks. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus lõpetab antud asjas menetluse hageja poolt hagist loobumisega, seega ei ole alust kohaldada TsMS § 168 lg 6. Hagi on kohtusse esitatud 31.05.2006, kostja esindajale vandeadv A. Lillole väljastatud 13.09.2006. Kostja on alles 20.12.2006 kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja „käesolevaks ajaks on vaidlusalune kinnistu osa kostja poolt vabastatud“. Ka hageja oma avalduses hagist loobumise kohta on märkinud, et kostja on kõrvaldanud omavoliliselt püstitatud rajatised 2006 a novembris- detsembris. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole võtnud hagi k o h e õigeks, vaid mitu kuud hiljem. Seega ei saa kostja tugineda menetluskulude jaotamisel hagi kohesele õigeksvõtule. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt sissenõutav piirmäär 9500 krooni kui tsiviilasja hind on kuni 30 000 krooni. Antud tsiviilasja hind on 26 100 krooni. Eeltoodut

arvestades on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt nõutud õigusabikulud summas 3009 krooni. Hagejale on osutanud õigusteenust antud tsiviilasjas advokaat Aivar Hint Tartu I Advokaadibüroost, kes on menetluses osalenud alates hagiavalduse esitamisest kohtule. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele TsMS § 168 lg 5 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud 1750 kroonisest riigilõivust pool, so 875 krooni. Eeltoodu kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 3884 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni. Vastavalt TsMS § 150 lg 3 riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Hagejal tuleb tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastatakse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja