Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(3)

2-06-36667

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis palub hageja AS Hansapank välja mõista kostjalt Rein Sikutilt lepingust tulenev võlgnevus summas 6059,67 krooni ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 29.11.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 350 Eesti krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Rein Sikut (edaspidi kostja) 03.12.2004.a. käenduseta väikelaenulepingu nr (edaspidi leping) (vt Lisa 1), mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 15 000 Eesti krooni, intressimääraga 18 % aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 15.12.2006.a. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja maksma laenu hagejale tagasi igakuiste maksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt ehk siis tagama laenu tagasimaksmise tähtpäevadel laenu tagasimakseks vajalike summade olemasolu oma arvelduskontol nr . Lisaks laenu põhiosa tagasimaksetele kohustus kostja vastavalt lepingu punktidele 7.1, 7.2 ja 7.3 tasuma hagejale igakuiselt intressi. Kuna kostja ei ole lepingu järgseid maksekohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ütles hageja oma 06.11.2006.a. kirjaga lepingu ennetähtaegselt üles lepingu punkti 13.2.2 alusel ning hoiatas võla mittetasumise korral kohtusse pöörduda (vt Lisa 3).Lepingu punkti 10 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra (EKP intress + 7% aastas, hetkel määr 0,027 % päevas) alusel. EKP intress on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär (vt Lisa 4). Kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust hagejale vabatahtlikult tasunud. Seisuga 28.11.2006.a. moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 6059,67 Eesti krooni, millest põhiosa on 5325,28 Eesti krooni, intress 607,60 Eesti krooni ja viivis 126,79 Eesti krooni (vt Lisa nr 2). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud kohustusi nõuetekohasel viisil. Vastavalt VÕS §-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 103 sätestab, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtki tõendit vääramatu jõu esinemise kohta lepingust tulenevate maksete tasumata jätmisel. Seega pole lepingu rikkumine vabandatav ning kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Tsiviilkohtumenetluse (edaspidi TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet kindla summana, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni 28.11.2006.a. kindla summana ning alates 29.11.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni protsendina.Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja on avatud kostja poolseteks ettepanekuteks sõlmida kompromiss. Juhul, kui ilmnevad TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Hagiavalduses toodud asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud kirjalike materjalidega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TsMS §-dele 79, 133 lg-le 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367 ja VÕS §-dele 8 lg-le 2, 76 lg-le 1, 94, 100, 101 lg 1 p-le 1, 4 ja 6, 108 lg-le 1, 113 lg-le

2(3)

2-06-36667 1 palub hageja välja mõista kostjalt AS-i Hansapank kasuks lepingust tulenev võlgnevus summas 6059,67 (kuus tuhat viiskümmend üheksa krooni ja 67 senti) Eesti krooni ja viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt alates 29.11.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7%, hetkel määr 0,027% päevas). Kõik menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv 350 Eesti krooni) palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 25-27, 29/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.12.2006.a. kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 25-27/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 18.12.2006.a. /t.l. 29/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.