2-06-37751
Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
5.veebruar 2007.a. Kuressaare
Tsiviilasja number
2-06-37751
Tsiviilasi
AS EMT hagi Aimur Nahkur vastu võlgnevuse 2678.20 krooni ja viiviste 2678.20 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Raul Feldman (AS Julianuse Inkasso Agentuur, asukoht Jõe 3 Tallinn), kostja Aimur Nahkur (isikukood 36508260025, )
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
1(3)
2-06-37751
01.12.2006.a. kohtule esitatud hagis palub hageja AS EMT kostjalt Aimur Nahkurilt välja mõista võlgnevus 2678.20 krooni ja viivised 2678.20 krooni, kokku summas 5356.40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka kohtukulud, sh riigilõiv 250 krooni ja õigusabitasu 2300 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS EMT (registrikood 10096159) kostjaga liitumislepingu(d), mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma (vt hagiavalduse lisa nr 3 - ärakiri liitumislepingu(te)st): Lepingu nimetus Nr. Kuupäev Liitumisleping 24.12.2001.a. Liitumisleping 10.06.2002.a. Liitumisleping 10.06.2002.a. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 30.06.2002.a seisuga hagejale 2678.20 krooni (vt hagiavalduse lisa nr 4 ärakirjad AS-i EMT poolt väljastatud arvetest). Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja hageja vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu(te) lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (edaspidi nimetatud üldtingimused). Liitumislepingut sõlmides kinnitas, kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega (p 5.4). Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (p 3.4). Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist (p 4.1.13). Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist (võlgnevus x 0.15% x viivitatud päevade arv): Tasumata summa Viivitusperiood 2678.20 krooni 20.07.2002.a.-04.09.2006.a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 2678.20 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt seaduse ja lepinguga vastuolus. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhul, kui määratakse kohtuistung, soovib hageja sellest osa võtta. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes võlaõigusseaduse §-dest 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-st 162 palub hageja välja mõista kostjalt, Aimur Nahkurilt, AS EMT kasuks liitumislepingu(te) alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 2678.20 krooni ja viivised summas 2678.20 krooni ning kohtukulud, sealhulgas riigilõiv 250 krooni ja AS-i EMT poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 2300 krooni.
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 23-24, 25/.
2(3)
2-06-37751 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 12.12.2006.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 23-24/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 14.12.2006.a. /t.l. 25/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulud. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
R.Undrest kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.