Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(4)

2-06-34328

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis palub hageja välja mõista kostjalt K Vlt võlgnevus summas 9 414,95 (üheksa tuhat nelisada neliteist krooni ja üheksakümmend viis senti) krooni ja viivised 3 314,47 (kolm tuhat kolmsada neliteist krooni ja nelikümmend seitse senti) krooni, kokku 12 729,42 krooni ning palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.01.2004.a. Liitumislepingud (Lepingud), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust (lisa 1). EMT Esindused AS (registrikood 10003940) ja kostja sõlmisid 19.01.2004.a. Mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu (Müügileping), mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni(d) Nokia 6600 ja Nokia 3100, vastav(ad) IMEI kood(id) 351525004420866 ja 352526007122029 (lisa 2). Mobiiltelefoni hinnast lähtudes tuleb Müügilepingule kohaldada tarbijakrediidisätteid. Hageja on Müügilepingu kostjaga üles öelnud. Kostja mobiiltelefoni tagastanud ei ole. Vastavalt Lepingule ja Müügilepingule esitas hageja kostjale arved nr. V04036113579 B04025931734 ja B04015712169 kokku summas 9 524,45 (üheksa tuhat viissada kakskümmend neli krooni ja nelikümmend viis senti) krooni (lisa 4). Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 9 414,95 (üheksa tuhat nelisada neliteist krooni ja üheksakümmend viis senti) krooni, millest 1 023,95 krooni on Lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest ja 8 391,00 krooni on Müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest. Põhivõlg on käesoleva hetkeni tasumata. Hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (lisa 3). Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.2006.a. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees Liitumislepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest on 1 396,78 (üks tuhat kolmsada üheksakümmend kuus krooni ja seitsekümmend kaheksa senti) krooni. Kostja on olnud viivituses 907 päeva. Viivise arvestus: 0,15%/päevas x 1023,95 krooni = 1,54 krooni/päevas, 1,54 krooni x 907 päeva -1 396,78 krooni.Viivisevõlg Müügilepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmisest on 1917,69 (üks tuhat üheksasada seitseteist krooni ja kuuskümmend kaheksa senti) krooni, mis kujuneb järgmiselt: arve nr: V04036113579: • alates 12.04.2004.a. kuni 31.12.2005.a. viivisemääraga 9% aastas (päevaseks viivisemääraks on 9/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 6 993,00 krooni = 1,75 krooni/päevas, 1,75 krooni x 619 päeva = 1082,17 krooni. • alates 01.01.2006.a. kuni 20.10.2006.a. viivisemääraga 9,25 % aastas, (päevaseks viivisemääraks on 9,25/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 6 993,00 krooni = 289 krooni/päevas, 289 krooni x 1,75 päeva = 505,24 krooni. arve nr: B04025931734: • alates 20.03.2004.a. kuni 31.12.2005.a. viivisemääraga 9% aastas (päevaseks viivisemääraks on 9/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 699,00 krooni = 0,17 krooni/päevas, 0,17 krooni x 641 päeva = 112,01 krooni. • alates 01.01.2006.a. kuni 20.10.2006.a. viivisemääraga 9,25 % aastas, (päevaseks viivisemääraks on 9,25/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 699,00 krooni = 289 krooni/päevas, 289 krooni x 0,17 päeva = 50,50 krooni. arve nr: B04015712169: • alates 20.02.2004.a. kuni 31.12.2005. a. viivisemääraga 9% aastas (päevaseks viivisemääraks on 9/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 699,00 krooni = 0,17 krooni/päevas, 0,17 krooni x 671 päeva = 117,26 krooni. • alates 01.01.2006.a. kuni 20.10.2006.a. viivisemääraga 9,25 % aastas, (päevaseks viivisemääraks on 9,25/360 = 0,025%); 0,025%/päevas x 699,00 krooni = 289 krooni/päevas, 289 krooni x 0,17 päeva = 50,50 krooni. Seega on kostja viivisevõlg hageja ees 3 314,47 krooni. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis

2(4)

2-06-34328 kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil XXXXXXXXXXXXXXX Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.12. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.13. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10. kohaselt loetakse makse tasutuks kui kogu arvel esitatud summa on laekunud. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 12 729,42 (kaksteist tuhat seitsesada kakskümmend üheksa krooni ja nelikümmend kaks senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 9 414,95 (üheksa tuhat nelisada neliteist krooni ja üheksakümmend viis senti) krooni ning viivis 3 314,47 (kolm tuhat kolmsada neliteist krooni ja nelikümmend seitse senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb hageja ja hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 6). Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ja ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lindorff Eesti AS on kontolt nr. 17000030487 tasunud 20.09.2006.a. riigilõivu summas 750 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369 ning selgituseks V K VS EMT. Hageja kinnitab esitatud dokumentide ja koopiate õigsust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VÕS §-dest 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6,113 lg 1, TsMS §-dest 2, 3 lg 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79 lg 1, 124 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 174, 362 lg 1, 363, RLS §-dest 3 lg 1 ja 2 p 1, 5, 33 palub hageja 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 9 414,95 (üheksa tuhat nelisada neliteist krooni ja üheksakümmend viis senti) krooni, viivised summas 3 314,47 (kolm tuhat kolmsada neliteist krooni ja nelikümmend seitse senti) krooni, kokku 12 729,42 (kaksteist tuhat seitsesada kakskümmend üheksa krooni ja nelikümmend kaks senti) krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud

3(4)

2-06-34328 hagiavalduse esitamise seisuga on riigilõiv 750 (seitsesada viiskümmend krooni) krooni ja õigusabikulud 2 164 (kaks tuhat ükssada kuuskümmend neli krooni) krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 34-35, 37/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 22.11.2006.a. kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 34-35, 37/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud hoiustamise teel kohtu kantseleis 26.11.2006.a. /t.l. 37/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.