Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Egon Konsand
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. veebruar 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-14843
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M.B. i vastu 175 000 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22.02.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.B. i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2007
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) – M.B. Vastustaja (hageja) - AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474), esindaja Ivo Kallas
Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 22. veebruari 2006. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi M.B. i vastu 175 000 krooni nõudes rahuldamata ning mõista AS-lt Era Liisingu Inkassoteenused välja riigituludesse postikulude katteks 84 (kaheksakümmend neli) krooni. Välja mõista riigituludesse
AS-lt Era Liisingu Inkassoteenused apellatsioonimenetluses tasumisele
kuulunud riigilõivu katteks 9250 (üheksa tuhat kakssada viiskümmend) krooni. AS-l Era Liisingu Inkassoteenused tasuda riigituludesse väljamõistetud summa - kokku 9334 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 (Hansapangas 221023778606) 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900078567 ning selgitus: „AS Era Liisingu Inkassoteenused, 2-05-14843, riigilõiv“. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. AS Era Liisingu Inkassoteenused kantud kohtukulud menetluses jätta aktsiaseltsi enda kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtule hagi M.B. i vastu 175 000 krooni nõudes. Hagiavaldusest tulenevalt omandas hageja 26.10.2004 nõude loovutamise lepingu alusel nõude R.V. summas 395 000 krooni. Koos nõude põhiosaga loovutas loovutaja saajale kõik kõrvalkohustustest tulenevad õigused, samuti õiguse saada nõude põhiosalt intresse ja viiviseid. Loovutatud nõude aluseks on 26.04.1998 sõlmitud rendileping, mille kohaselt rentis R.V. M.B. ile traktori. Rendi summaks oli 6000 krooni kuus alates 01.05.1998. Kostjal (rentnikul) oli võimalus ka traktor välja osta, tasudes lisaks rendile traktori eest 110 000 krooni, kokku (30 000 + 110 000) 140 000 krooni. Kostja (rentnik) traktorit välja ei ostnud ja rendist tasus ainult esimese rendimakse, kokku 6000 krooni. Kostja (rentnik) kasutas traktorit ja lubas pidevalt selle välja osta. Kostja (rentniku) ebaperemeheliku käitumise tulemusena muutus traktor kasutamiskõlbmatuks ja R.V. sai selle tagasi alles 2003. aasta aprillis. Sõlmitud Rendilepingu alusel on kostjalt õigus nõuda renti traktori kasutamise eest kokku 60 kuu renditasu (60*6000) kokku 360 000 krooni. Sellele lisanduvad lepingulised viivised 2,5% kuus tasumata rendisummalt. Kuna 60 kuu rent ületab traktori maksumuse, siis vähendas hageja nõuet 175 000 kroonile ja nõudis kostjalt selle tasumist. Kostja M.B. hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu. Vastuväidete kohaselt oli rendileping sõlmitud 01.05.1998 kuni 01.10.1998 summas 6000 krooni kuus, mille ta on sularahas tasunud. Ta ei soovinud traktorit hagejalt ära osta. Leping lõppes 01.10.1998. Kuna hageja ei soovinud oma traktorit ära viia, siis oli see kostja valduses kuni 2003. aastani. Suusõnalisel kokkuleppel oli leping lõpetatud 01.10.1998. Sellekohast paberit ei koostatud.
Tartu Maakohus mõistis 22. veebruari 2006 otsusega M.B. ilt välja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks 175 000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-st 2 tulenevalt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 selle asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna rendileping on sõlmitud enne 01.07.2002, siis tuleb kohaldada tsiviilkoodeksis (TsK) sätestatut. TsK § 173 lg 1 järgselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratul tähtajal vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest, samuti ühepoolne lepingu tingimuste muutmine. Rendilepingu sõlmimise ajal kehtis rendiseadus. Rendiseaduse (RenS) § 13 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha tingimused renditud vara täielikuks või osaliseks väljaostmiseks rentniku poolt. RenS § 17 lg 1 kohaselt lõpeb leping tähtaja möödumisel, renditud vara hävimisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või väljaostmisel rentniku poolt. RenS § 17 lg 2 kohaselt toimub rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine poolte kokkuleppel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 358 lg 1 kohaselt pärast rendilepingu lõppemist peab rentnik tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega. Rendileping oli sõlmitud tähtajaliselt kuni 01.10.1998. Lepingu järgi pidi rentnik tasuma 01.10.1998 traktori eest 110 000 krooni. Kui 01.10.1998 ei ole summa tasutud, hakkab kehtima viivis või tagastatakse traktor omanikule. RenS § 15 lg 1 kohaselt, kui lepingu tähtaja möödumisel jätkab rentnik renditud vara tegelikku kasutamist ja rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid, loetakse leping uuendatuks määramatuks ajaks, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kostja viis traktori R.V. le tagasi 2003. a. aprillis. Kuna kostja rentnikuna traktorit rendilepingu tähtaja möödumisel rendile andjale ei tagastanud ja jätkas renditud traktori kasutamist, siis uuenes rendileping määramata ajaks. RenS § 22 lg 1 kohaselt lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud tagastama vara rendile andjale samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist, või lepingus määratud seisundis. Peale 01.10.1998 jäi traktor kostja valdusse rendilepingu alusel. RenS § 2 lg 1 kohaselt rendisuhte puhul kasutab üks isik lepingu alusel tasu eest teisele isikule kuuluvat vara. Kuna traktor oli kostja valduses rendilepingu alusel ja rendilepingu seaduse sätetest tulenevalt uuenes rendileping määramata tähtajaks, siis oli rentnik kohustatud tasuma ka renditasu. Pooled leppisid rendilepingus kokku rendi summaks 6000 krooni kuus. Kuna kostja tagastas traktori alles 2003. a. aprillis, siis on ta kohustatud tasuma ka renditasu. Kuna rendile andja on vähendanud renditasu summat poole summani, milleks on 175 000 krooni, on sellises suuruses nõue mõistlik ja põhjendatud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS M.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 22. veebruari 2006 otsuse ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt lõpeb RenS § 17 lg 1 kohaselt leping tähtaja möödumisel. Seega lõppes leping 01.10.1998 ja apellant pidi renti maksma kuni 01.10.1998, mida apellant ka tegi. Apellant pidas lepingut lõppenuks, mitte uuendatuks, sest pärast 01.10.1998 ta traktorit enam ei kasutanud. Traktor seisis OÜ Hüdroabi territooriumil ning sellest oli teadlik ka R.V. . Apellandi poolt traktorit peale rendilepingu lõppemist 01.10.1998 enam ei kasutatud ning R.V. l oli võimalus oma traktor ära viia. Milliste tõendite alusel leiti, et traktor oli
apellandi valduses rendil peale 01.10.1998 ning, millise seadusesätte ja asjas tuvastatud asjaolude alusel rendileping uuenes, otsusest ei nähtu. Ajavahemikul 01.05.1998-01.10.1998 traktori kasutamise eest on apellant kokkulepitud renditasu R.V. le maksnud. AS Era Liisingu Inkassoteenused vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleneb RenS §-st 15 lg 1, et kui lepingu tähtaja möödumisel jätkab rentnik renditud vara tegelikku kasutamist ja rendile andjal polnud selle kohta enne lepingu tähtaja möödumist vastuväiteid, loetakse rendileping uuendatuks määramatuks ajaks, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Apellant tagastas rendile andjale renditava vara alles 2003. a. aprillis, seega saab rendilepingut pidada lõppenuks alates aprillist 2003. a. ning rendileandja on õigustatud nõudma rentnikult renti kuni aprillini 2003. a. Asjaolu, et renditava vara asukoht oli rendileandjale teada, ei anna alust rendisuhte lõppemisele, kuna vastavalt RenS §-le 14, mis käsitleb rentniku iseseisvust majandustegevuses, määrab rentnik ise majandustegevuse suunad. Seega ei saa rendileandja sekkuda rentniku majandustegevusse, kui rentnik ei kahjusta renditavat vara. Renditava vara hoidmine apellandi nimetatud aadressil oli eelkõige suunatud vara säilimisele ning oli seotud rentniku hoolsuskohustuse täitmisega, mitte aga rendilepingu lõpetamisele.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning hagi tuleb jätta rahuldamata uute asjaolude ilmnemise tõttu. TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Vastavalt sama paragrahvi lg 3 p-le 2 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Apellant on apellatsioonkaebuses toetunud uuele asjaolule, s.o, et vastustajal puudub 1998 .a sõlmitud rendilepingust tulenev nõue apellandi vastu, kuna apellandile nõude loovutanud R.V. ei olnud rendiobjektiks olnud traktori MTZ-82 omanik. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud uue asjaolu esitamine ringkonnakohtus on lubatav, kuna apellandi seletuste kohaselt sai ta kõnesolevast faktist teada alles pärast maakohtu otsust ning pole tõendatud vastupidist. AS Era Liisingu Inkassoteenused on esitanud kostja vastu rahalise kohustuse täitmise ja viivise maksmise nõude. Hageja on oma väidetes tuginenud sellele, et nimetatud nõude on ta omandanud R.V. lt 26.10.2004 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. VÕS § 164 lg 1 ja 2 sätestavad, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
Vastavalt VÕS §-le 171 lg 1 võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et endine võlausaldaja saab loovutada nõude omandajale üksnes tõelise nõude, s.o nõude, milline oli tal endal võlgniku vastu nõude loovutamise ajal. Käesoleval juhul nähtub asjas olevatest kirjalikest tõenditest, s.o 26.04.1998 rendileping ja 26.10.2004 nõude loovutamise leping (tl-d 5-8), et kõnesolevate lepingute pooleks on rendileandjana ja nõude loovutajana märgitud R.V. Samas selgub Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt esitatud kirjavastusest, 22.11.2006 tõendist nr Q7972 ja registriväljavõttest (tl-d 63-65), ning tunnistaja R.V. enda ütlustest, et rendiobjektiks olnud ratastraktor MTZ-82 registreerimismärgiga X oli omandatud 1998. aastal OÜ-lt Abeco Ehitusmaterjalid E. V. (R.V. ema) poolt ning oli liiklusregistris registreeritud viimase nimele ajavahemikul 26.04.1999 kuni 05.12.2003 ja et nimetatud traktor ei ole kunagi olnud R.V. omandis. Kuni 01.07.2002 kehtinud RenS § 5 lg 1 sätestas, et rendileandjaks saab olla rendile antava vara omanik või tiitlipärane valdaja, ning sama tuleneb ka alates 01.07.2002 kehtiva VÕS §-dest 339, 341 ja 271. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd R.V ei olnud ajal, mil sõlmiti tema ja kostja vahel rendileping, ega hiljem rendiobjektiks olnud traktori omanik ega saanud seadusest tulenevalt olla selle tiitlipäraseks valdajaks ning tulenevalt eelviidatud RenS ja VÕS sätetest ei saanud tal seega tekkida iseseisvaid nõudeid seoses kõnesoleva rendilepingu täitmisega, siis ei olnud R.V. l ka nõude loovutamise ajal 26.10.2004 kostja vastu sellist nõuet, mida ta saanuks hagejale VÕS § 164 lõigete 1 ja 2 kohaselt loovutada. Kuna hageja ei ole 26.10.2004 R.V. ga sõlmitud nõudeloovutuslepingu alusel omandanud kostja vastu kehtivat nõuet, siis ei ole ka käesolev hagi põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole tulenevalt 26.04.1998 rendilepingust esitanud kostja vastu nõudeid E. V., siis ei ole ringkonnakohtul menetluslikku alust tuvastada asjaolusid seoses E. V. võimaliku nõude olemasoluga.
Kohtukulude jaotus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd asjas tehakse uus otsus, millega jäetakse hagi tervikuna rahuldamata, siis tuleb vastavalt TsMS §-le 60 lg 1 ja 11 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) muuta kohtukulude jaotust esimese astme kohtus, jättes hageja poolt kantud kulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tema enda kanda ning mõistes hagejalt riigituludesse välja postikulu 84 krooni. TsMS §-de 60 lg 8 ning 64 lg 2 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt tuleb hagejalt apellatsioonimenetluse kuluna riigituludesse välja mõista riigilõiv 9250 krooni, mille tasumisest kostja oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 10.05.2006 määrusele.
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.