Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

28.04.1998 oli kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees 3 480,99 krooni. Lepingut allkirjastades kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Mobiilside teenuse lepingu tingimusi. Vastavalt lepingutingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Maksmisega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Lähtudes kostja poolt toimepandud lepingurikkumisest ja juhindudes lepingutingimustes sätestatust lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu kostjaga. Lepingutingimustega on poolte vahel kokku lepitud erandlik kohtualluvus – vaidluste lahendamine toimub Tallinna Linnakohtus.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma 12. detsembril 2005 esitatud vastuses (tl 25) ei tunnistanud hagi. Kostjale jäi arusaamatuks hageja arvestus nõude esitamisel. Ta on enda väitel tasunud kõik maksed, võlgnevust tal olla ei saa. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud saldokinnitus ei ole tõendiks võlgnevuse olemasolu kohta. Et kostja on tasunud kõik maksed, peab hageja esitama dokumendid summade laekumise kohta. Kostja lootis eelistungil esitada dokumendid selle kohta, et on rahasummad Tele2 Eesti AS-le üle kandnud. Väidetavalt on kostjal korduvate kolimistega seoses osa dokumente kaduma läinud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kohtukulud tuleks välja mõista hagejalt.

KOHTUISTUNG

Kohtus jäid nii hageja kui kostja oma seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

AS Ritabell ja kostja vahel oli sõlmitud leping (tl 11), millega kostja muuhulgas nõustus ASi Ritabell lepingutingimustega ning kohustus tähtajalise lepingu lõpetamisel enne 1 aasta möödumist tagastama mobiiltelefoni ja tasuma kuumaksed lepinguperioodi lõpuni. Leping oli sõlmitud tähtajaliselt. Lepingu juurde kuuluvate Mobiilside teenuse lepingu tingimuste (tl 39) p 4.1.1 järgi oli kostjal kohustus tasuda teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tingimuste p 9.1.1—9.1.3 kohaselt loeti subsideeritud mobiiltelefonide ostmisel leping sõlmituks minimaalse tähtajaga üks aasta, mobiiltelefon jäi ASi Ritabell omandiks, kuni kostja on teenuseid kasutanud ühe aasta jooksul ja on täielikult tasunud 12 kuu arved, ning klient, kes soovis lõpetada lepingu enne ühe aasta möödumist, pidi mobiiltelefoni tagastama ja tasuma kuutasusid lepingu lõppemiseni. P 9.3.2 alusel oli ASil Ritabell õigus leping lõpetada kliendile sellest kirjalikult teatades, kui klient ei olnud õigeaegselt tasunud ASile seoses lepinguga maksmisele kuuluvaid summasid; p 9.4 kohaselt jättis AS Ritabell endale õiguse esitada kliendile

lõpparve kolme kuu jooksul arvates lepingu lõppemise päevast. 20. aprillil 2005 loovutas Tele2 Eesti AS (endine AS Ritabell) nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants, teatades sellest ka kostjale. Tele2 Eesti AS loovutas nõude kostja vastu hagejale 20. aprillil 2005, pärast võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist, seega kohaldatakse nõude loovutamisele VÕS sätteid. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Et pooltevaheline leping sõlmiti 11.12.1997, kohaldatakse sellele vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-le 11 tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele. AS Ritabell saatis kostjale eelviimase arve 11. märtsil 1998 summas 2 763,24 krooni. Samas hoiatati kostjat, et kui ta 25 päeva jooksul võlgnevust ei likvideeri, lõpetab AS Ritabell lepingu ühepoolselt. Vastuseks sellele esitas kostja avalduse maksepikenduse saamiseks, mida ei rahuldatud. Et kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, saadeti kostjale 11. aprillil 1998 viimane arve summas 6 244,24 krooni. 22. aprillil 1998 tasus kostja 2 763,25 krooni, seega jäi võlajäägiks 3 480,99 krooni, mida hageja hiljem vähendas (korrigeeris) 3 463,75 kroonini. Kostja väidab, et ta on kõik võlad tasunud. Samas räägib ta 2 763,25 kroonist, mille tasumise üle nagunii vaidlust ei ole – hageja nõuab kostjalt hagiga subsideeritud telefoni täiendavat maksumust summas 2 283,76 krooni seoses sellega, et kostja ei tagastanud telefoni pärast lepingu lõpetamist, ning kostja poolt tasumata kuumakseid 1aastase lepinguperioodi lõpuni summas 1 180 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud teadlik lepingu lõpetamisest ja täiendavast arvest – vastupidi, ta rääkis ka 16.01.2007 eelistungil uuest arvest, mis saabus aprillis, ja ütles, et ta telefon lülitati välja ning et ta palus lepingu pikendamist. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 222 lg 1 kohaselt on võlgnik, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Hoolimata lepingujärgsest kohustusest ei tagastanud kostja lepingu lõpetamise järel ASile Ritabell subsideeritud hinnaga ostetud mobiiltelefoni. TsK § 222 lg 2 järgi mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist jne. Kostjapoolse rikkumise tagajärjel ei saanud AS Ritabell tagasi mobiiltelefoni, seega on kostja kohustatud hüvitama ASile telefoni mittetagastamisega tekitatud kahju. Kostja väide, nagu võiks ta telefoni nüüd hagejale tagastada, on asjakohatu – telefoni praegune väärtus ei ole võrreldav 1997.— 1998. aasta väärtusega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud teatist (tl 74), mille kohaselt kostja poolt ostetud mobiiltelefoni väärtus 1997. aastal oli ASile Ritabell 3 282,75 krooni. Seega peab kostja hüvitama hagejale telefoni väärtuse ja lepingu sõlmimisel tasutud hinna vahe 3 282,75 – 999 = 2 283,75 krooni. TsK § 222 lg 2 kohaselt kuulub hüvitatavate kahjude alla ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kui kostja oleks lepingujärgsed maksed õigeaegselt tasunud, ei oleks AS Ritabell lepingut lõpetanud ning see oleks kehtinud vähemalt ettenähtud tähtaja, st ühe aasta. Selle aasta vältel oleks kostja tasunud igakuiselt kuumakseid, kokku täiendavalt summas 1 180 krooni. See tulu jäi ASil Ritabell seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega saamata, järelikult peab kostja selle hüvitama, nagu nähtud ette ka lepingutingimustega. Hageja nõuab kostjalt ka viivist kokku põhivõlaga samas summas. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks

(trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja on viivist vähendanud põhisummaga võrdse suuruseni, st kostja peab maksma viivist summas 3 463,75 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seaduse § 46 sätestab kohtukuludena riigilõivu, asja läbivaatamiskulud ja kassatsioonikautsjoni. § 52 p 4 järgi on asja läbivaatamiskulud mh õigusabikulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 krooni ning palub lisaks õigusabitasu katteks välja mõista 5 % hagi rahuldatud ulatusest ehk 346,37 krooni. Järelikult peab kostja hagejale hüvitama kohtukulud kokku summas 560 + 346,37 = 906,37 krooni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.