2-06-14657/3 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

asja väärtuse hüvitamiseks. Lepingu nr 80 12.03.2004 alusel loovutas rendile andja nõude rentniku vastu hagejale alates 18.02.2005. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse ja selle täienduse (t lk 4-5, 80) kohaselt on kostjal perioodil 08.12.2003 kuni 04.06.2004 renditud asjade kasutamise eest tasumata renditasu kokku summas 54 064.71 krooni. Lisaks on senini tagastamata 08.12.2003 renditud terastellingud, millede väärtuseks on 31 046.00 krooni. Vastavalt rendilepingu üldtingimustele on rentnik kohustatud renditasu maksmisega viivitamise korral tasuma rentnikule viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata renditasuna 54 064.71 krooni, tagastamata asja väärtusena 31 046.00 krooni ja viivisena arve nr 43251 tasumisega viivitamise eest 29 085.00 krooni. Viivist palub hageja välja mõista vähendatud ulatuses, kuna tegelikkuses oleks perioodi 13.10.2004 kuni 12.12.2006 eest õigus hagejal saada summa, milline moodustab 1,58 põhivõla suurust. III Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei saa rendilepinguid lugeda tõenditeks, millised tõendaksid asjade tegelikku saamist, kuna tegemist oli vaid allkirjadega tellimuste vormistamiste kohta. Kostja vaid tellis vaidlusalused terastellingud, kuid loobus tellimusest, kui rendileandja ei taganud samal päeval nende transporti. Kostja on tegelikkuses kõigi renditud asjade kasutamise eest tasunud, kuna muidu ei oleks talle järgmisi asju antud. Tasumine toimus asja tagastamisel, kuid allkirju selle kohta igal korral ei võetud. Ka ei ole kostjal säilinud rohkem dokumente tasumise kohta kui kolm arve-kviitungit detsembrikuus 2003 (t lk 85). Kostja on teadlik, et rendile andja juures valitses segadus ja seetõttu lõpetas kostja teatud ajast nendega ka koostöö. IV Kohtu järeldused ja resolutsioon Kohus, kuulanud ära kostja ja tema esindaja selgitused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vaidluse lahendamisel tuleb rakendada alates 01.07.2002 kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 76 lg-dele 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral muuhulgas nõuda kohustuse täitmist (p 1), nõuda kahju hüvitamist (p 3) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Poolte vahel puudub vaidlus, et nende vahel oli rendisuhe, milline on reguleeritud VÕS-i 16.peatüki sätetega. VÕS § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnikule) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja; rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 341 kohaselt kohaldatakse rendisuhtele üürisuhte kohta sätestatut (15.peatüki sätteid), kui 16.peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Seega kuulub vaidluses rakendamisele ka § 334, mille lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist üürileandjale tagastama. Sama peatüki § 335 kohaselt kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väited kostja poolt asjade rendile saamise kohta on tõendatud kostja allkirjadega nõude aluseks olevatel lepingutel (allkirjad väljastamise kuupäevadele järgnevas lahtris) järgmiste asjade kohta: terastellingud (saadud 08.12.2003), puhur (saadud 17.12.2003), hüdrovasar (saadud 01.04.2004), nivelliir + latt (saadud 20.04.2004), maatihendaja (saadud 21.05.2004) ja lasernivelliir (saadud 26.05.2004). Nende asjade osas leidis Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktiga nr DK-0361-06/5922 17.11.2006 (t lk 69-72) tõendamist, et asjade vastuvõtmise kohta on allkirja andnud kostja. Hageja väidete kohaselt tõendavad nimetatud allkirjad nimelt seda, mis on kirjas lepingul --- konkreetse asja väljastamist allkirja andnud isikule. Kostja oma vastuväite nagu oleks nimetatud allkirjade näol tegemist vaid tellimuste vormistamist tõendava allkirjaga, mitte aga asja saamist tõendava allkirjaga, tõendeid ei esitanud. Seega saab kohus asja lahendamisel siiski aluseks võtta vaid ainsad esitatud tõendid --allkirjadega lepingud. Kohus nõustub kostja viitega teatud korralageduse ilmnemisele rendileandja äriühingus lepingute vormistamisel, mida tõendab kostjaga sõlmitud lepingute alusel kellelegi kõrvalisele isikule samuti asjade väljastamine. Nimetatud asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktiga. Samas ei avalda nimetatud asjaolu mõju kostja suhtele hagejaga ---- nende asjade, milliste väljastamise kohta on andnud allkirja kostja, tagastamise ja nende eest rendi tasumise eest, vastutab siiski kostja. Kellegi teisele väljastatud asjade eest vastutuse panemine kostjale, nagu soovib seda hageja, kohtu arvates põhjendatud ei ole. Hageja ei tõendanud, et nimetatud isiku näol oleks olnud tegemist kostja volitatud isikuga või oleks mingi muu seaduslik alus, mille kohaselt vastutaks kostja ka selle isiku poolt vastuvõetud (renditud) asjade eest. Ainuüksi asjaolu, milline nähtub lepingutelt, et kolmel juhul (see on 12.12.2003 saadud asjade ja 01.04.2004 saadud hüdrovasara puhul) tagastas nimetatud kõrvaline isik kostjale väljastatud asjad, ei tõenda nende vahelist sellist seost, mille alusel kostja vastutaks sellele isikule väljastatud asjade eest. Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et hageja sai kostjalt rendile: 1) 17.12.2003 puhuri tasuga 35.00 krooni päevas ja tagastas selle 26.05.2004; 2) 01.04.2004 hüdrovasara tasuga 300.00 krooni päevas ja see tagastati 08.04.2004; 3) 20.04.2004 nivelliiri tasuga 90.00 krooni päevas ja tagastas selle sama päeva õhtule; 4) 21.05.2004 maatihendaja tasuga 160.00 krooni päevas ja tagastas selle 06.07.2004; 5) 26.05.2004 lasernivelliiri tasuga 200.00 krooni päevas ja tagastas selle 22.06.2004. Lisaks on tõendatud, et 08.12.2003 sai kostja hagejalt rendile terastellingud tasuga 162.00 krooni päevas, kuid senini neid tagastanud ei ole. Ühegi otsuse eelmises lõikes käsitletud rendile võetud asja renditasu tasumise kohta kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Samuti puuduvad vastavad märked/allkirjad lepingutel. Kostja esitas kohtule kolm arve-kviitungit tasumiste kohta rendileandjale, kuid ükski neist ei tõenda tasumist hagetava asjade osas (tõendavad tasumist 01.12.2003, see on enne hagetavate lepingute sõlmimist, ja 17.12.2003 ning 24.12.2003 osas, millede eest tasumine nähtub kas lepingult või on toimunud asja suhtes, mille rentimist lepingutelt ei nähtugi ja mida ei hageta). Eeltoodu alusel on seega tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tasumata renditasude näol: 24 648.30 krooni (arve nr 43251), 2409.75 + 1530.00 + 76.50 krooni (arve nr 43252) ja 4080.00 + 3400.00 krooni (arve nr 43253) = kokku 36 144.55 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, see on 6506.02 krooni. Viivise nõude on hageja esitanud vaid arve nr 43251 tasumisega viivitamise alusel. Eelpool leidis tõendamist, et selle arve alusel pidi kostja hagejale tasuma 24 648.30 + käibemaks 18% = 29 084.99 krooni. Viivisemäär 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest oli poolte vahel kokku lepitud rendilepingu tingimustes, milledega tutvumise ja aktsepteerimise kohta on kostja lepingule nr 0010337 08.12.2003 isiklikult allkirja andnud. Viivitatud päevi oli viivisnõude

esitamise 12.12.2006 seisuga 790. Seega moodustub viivisvõlgnevus järgmiselt: 0,2% 29 084.99-st = 58.169 x 790 = 45 954.29 krooni. Hageja on seda vähendanud põhivõlgnevuse suuruseni 29 084.99 krooni, millises suuruses kuulub see rahuldamisele. Hageja nõue 08.12.2003 vastu võetud, kuid senini tagastamata rendiesemete (terastellingud) väärtuse hüvitamiseks on põhjendatud VÕS § 358 lg-ga 1, mille kohaselt peab rentnik peale rendilepingu lõppemist tagastama rendilepingu eseme koos päraldistega ja seda sellises seisundis, mis vastab rendilepingu eseme tagastamiseni jätkatud korrapärasele majandamisele. Kostja väited nimetatud asjade tegelikkuses mitteüleandmise kohta rendileandja poolt jäid paljasõnalisteks ega ei leidnud tõendamist. Nende vastuvõtmine rentniku poolt on tõendatud tema allkirjaga lepingul. Ka ei lükanud kostja ümber hageja nõuet terastellingute rahalise väärtuse suuruse kohta. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud asjas on seega kahju hüvitamise eesmärgiks asetada rendileandja olukorda, milles viimane oleks olnud, kui kostja oleks saadud terastellingud tagastanud --- seega võimaldada rendileandjal omandada samasugused tellingud, et neid oleks võimalik rentida. Eeltoodu alusel tuleb seega kostjal hüvitada hagejale tellingute väärtus, see on vastavalt arvele nr 50408 31 046.00 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt seega välja mõistmisele kokku 102 781.56 krooni. TsMS § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et kohtukulud jäävad kostja, kui isiku, kelle kahjuks tehti otsus, kanda.