Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostjal on perioodil 08.12.2003-04.06.2004 renditud asjade kasutamise eest tasumata renditasu kokku summas 54 064,71 krooni. Senini on tagastamata 08.12.2003 renditud terastellingud, mille väärtus on 31 046 krooni. Vastavalt rendilepingu üldtingimustele on rentnik kohustatud renditasu maksmisega viivitamise korral tasuma rentnikule viivist 0,2% iga viivitatud päeva eest. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata renditasu 54 064,71 krooni, tagastamata asja väärtuse 31 046 krooni ja viivise arve nr 43251 tasumisega viivitamise eest 29 085 krooni. Viivist palus hageja välja mõista vähendatud ulatuses, kuna tegelikkuses oleks perioodi 13.10.2004-12.12.2006 eest õigus hagejal saada viivist summas, mis ületab 1,58 korda põhivõla suurust. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Rendilepingud ei tõenda asjade tegelikku saamist, tegemist oli vaid allkirjadega tellimuste vormistamiste kohta. Kostja tellis vaidlusalused terastellingud, kuid loobus tellimusest, kui rendileandja ei taganud samal päeval nende transporti. Kostja on kõigi renditud asjade kasutamise eest tasunud, vastasel korral ei oleks talle järgmisi asju antud. Tasumine toimus asja tagastamisel, allkirju selle kohta igal korral ei võetud. Kostjal ei ole säilinud rohkem dokumente tasumise kohta kui kolm arve-kviitungit detsembris 2003 (t lk 85). Rendileandja juures valitses segadus ja seetõttu lõpetas kostja nendega koostöö. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 102 781,56 krooni ja jättis kohtukulud kostja kanda. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli rendisuhe. Vaidluses kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) sätted. Hageja väited kostja poolt asjade rendile saamise kohta on tõendatud kostja allkirjadega nõude aluseks olevatel lepingutel järgmiste asjade kohta: terastellingud (saadud 08.12.2003), puhur (saadud 17.12.2003), hüdrovasar (saadud 01.04.2004), nivelliir + latt (saadud 20.04.2004), maatihendaja (saadud 21.05.2004) ja lasernivelliir (saadud 26.05.2004). Nende asjade osas leidis Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisiaktiga nr DK-0361-06/5922 17.11.2006 (t lk 69-72) tõendamist, et asjade vastuvõtmise kohta andis allkirja kostja. Hageja väidete kohaselt tõendavad nimetatud allkirjad konkreetse asja väljastamist allkirja andnud isikule. Kostja ei tõendanud, et nimetatud allkirjade näol oli tegemist vaid tellimuste vormistamist tõendava allkirjaga, mitte asja saamist tõendava allkirjaga. Seega sai kohus asja lahendamisel aluseks võtta ainsad esitatud tõendid - allkirjadega lepingud. Kohus nõustus kostja viitega teatud korralageduse ilmnemise kohta rendileandja äriühingus lepingute vormistamisel, mida tõendab kostjaga sõlmitud lepingute alusel kõrvalisele isikule samuti asjade väljastamine. Nimetatud asjaolu on tõendatud ekspertiisiaktiga. See aga ei avalda mõju kostja suhtele hagejaga - asjade, mille väljastamise kohta andis allkirja kostja, tagastamise ja nende eest rendi tasumise eest, vastutab kostja. Teisele isikule väljastatud asjade eest vastutuse panemine kostjale põhjendatud ei ole. Hageja ei tõendanud, et nimetatud isiku näol oleks olnud tegemist kostja volitatud isikuga või oleks muu seaduslik alus, mille kohaselt vastutaks kostja ka selle isiku poolt vastuvõetud (renditud) asjade eest. Üksnes asjaolu, et 12.12.2003 saadud asjade ja 01.04.2004 saadud hüdrovasara puhul tagastas nimetatud kõrvaline isik kostjale väljastatud asjad, ei tõenda nende isikute vahel sellist seost, mille alusel kostja vastutaks sellele isikule väljastatud asjade eest. Eeltoodu alusel on tõendatud, et hageja sai kostjalt rendile: 17.12.2003 puhuri tasuga 35 krooni päevas ja tagastas selle 26.05.2004; 01.04.2004 hüdrovasara tasuga 300 krooni päevas ja see tagastati 08.04.2004; 20.04.2004 nivelliiri tasuga 90 krooni päevas ja tagastas selle sama päeva õhtul; 21.05.2004 maatihendaja tasuga 160 krooni päevas ja tagastas selle 06.07.2004; 26.05.2004

2(4)

lasernivelliiri tasuga 200 krooni päevas ja tagastas selle 22.06.2004. Lisaks on tõendatud, et 08.12.2003 sai kostja hagejalt rendile terastellingud tasuga 162 krooni päevas, kuid senini neid tagastanud ei ole. Ühegi nimetatud rendile võetud asja renditasu tasumise kohta kostja tõendeid ei esitanud. Samuti puuduvad vastavad märked/allkirjad lepingutel. Kostja esitas kohtule kolm kviitungit tasumiste kohta rendileandjale, kuid need ei tõenda tasumist hagetava asjade osas (tõendavad tasumist 01.12.2003, see on enne hagetavate lepingute sõlmimist, ja 17.12.2003 ning 24.12.2003 osas, millede eest tasumine nähtub kas lepingult või on toimunud asja suhtes, mille rentimist lepingutelt ei nähtugi ja mida ei hageta). Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tasumata renditasude näol: 24 648,30 krooni (arve nr 43251), 2409,75 + 1530 + 76,50 krooni (arve nr 43252) ja 4080 + 3400 krooni (arve nr 43253) = kokku 36 144,55 krooni, millele lisandub käibemaks 18%, see on 6506,02 krooni. Viivise nõude esitas hageja vaid arve nr 43251 tasumisega viivitamise alusel. Selle arve alusel pidi kostja hagejale tasuma 24 648,30 + käibemaks 18% = 29 084,99 krooni. Viivisemäär 0,2% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest oli poolte vahel kokku lepitud rendilepingu tingimustes, millega tutvumise ja aktsepteerimise kohta andis kostja lepingule nr 0010337 08.12.2003 isiklikult allkirja. Viivitatud päevi oli viivisnõude esitamise 12.12.2006 seisuga 790. Viivisvõlgnevus on 45 954,29 krooni. Hageja on seda vähendanud põhivõlgnevuse suuruseni 29 084,99 krooni, millises suuruses kuulub see rahuldamisele. Hageja nõue 08.12.2003 vastu võetud, senini tagastamata rendiesemete (terastellingud) väärtuse hüvitamiseks on põhjendatud VÕS § 358 lg 1 alusel. Kostja väited nimetatud asjade mitteüleandmise kohta rendileandja poolt on paljasõnalised. Nende vastuvõtmine rentniku poolt on tõendatud tema allkirjaga lepingul. Kostja ei lükanud ümber hageja nõuet terastellingute rahalise väärtuse suuruse kohta. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb rendileandja asetada olukorda, milles viimane oleks olnud, kui kostja oleks saadud terastellingud tagastanud - seega võimaldada rendileandjal omandada samasugused tellingud, et neid oleks võimalik rentida. Kostjal tuleb hüvitada hagejale tellingute väärtus, mis on vastavalt arvele nr 50408 31 046 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kokku 102 781,56 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused Andrei Konstantinov palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohus rikkus materiaal- ja protsessiõigusnorme. Kostja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et OÜ Rendimeister ja kostja vahel sõlmiti rendilepingud nr 0010337, 011395 ja 012751. Tegemist oli tellimustega, mitte rendilepingutega. Pooled võtavad enda kanda lepingu alusel selles sisalduvaid kohustusi vastavalt VÕS §-le 8. Kohus kostja selgituste osas seisukohta ei võtnud. Dokumentidest nr 0010337 ja nr 011395 ei nähtu mingeid tingimusi. See kinnitab kostja seisukohta, et tegemist oli tellimisvormiga – rendifirmadel on selline seadmete ajaline broneerimispraktika. Sama puudutab ka tellingute maksumuse hüvitamist. Apellandilt nõuti ebaõiglaselt seadme maksumust, mida OÜ-lt Rendimeister ei ole kunagi saadud. Kostja ei nõustunud temalt viiviste väljamõistmisega. Hageja esitas viivisenõude alles kohtumenetluse ajal. Kostja oli põhjendatud arvama, et hagiga ei kaasne enam täiendavaid nõudeid ja kohtunik ei arvesta viiviste nõuet. Vastus apellatsioonkaebusele Incure Inkasso Agentuur OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata.

3(4)

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Seoses maakohtu otsuse muutmata jätmise ja põhjenduste järgimisega ei korda kolleegium TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendusi. VÕS § 339 sätestab, et rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) teisele isikule (rentnikule) andma kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Maakohus on vaidluse lahendamisel õigesti kohaldanud VÕS-i sätteid ja tuvastanud, et apellandi ja OÜ Rendimeister vahel oli rendisuhe. Ebaõige on kaebaja väide, et rendilepingud 0010337 (lk 7), 011395 (lk 6) ja 012751 (lk 63a) olid tellimused asjade rendile saamiseks. Apellant on maakohtule ette heitnud, et otsuses ei ole hinnatud tema sellekohast selgitust. Esitatud lepingute kohaselt on lepingupooled kokku leppinud, millised asjad antakse rendile ja milline on renditasu ning asja üleandmise ja tagastamise kohta on rentnik andnud allkirja. Kolleegium leiab, et tellimuse vormistamisel ei ole võimalik anda asja saamise kohta allkirja. Seega oli tegemist rendilepingutega, millest nähtus ka asjade rentniku kasutusse andmine. Apellant ei ole maakohtus ega apellatsioonkaebuses selgitanud, et juhul kui hageja poolt esitatud rendilepingud olid tellimused asjade rendile saamiseks, siis millisel moel vormistati rendilepingud. Seetõttu ei ole apellandi väide usutav. Ebaõige on apellandi väide, et rendilepingud ei sisalda mingeid tingimusi. Rendilepingute esiküljel on trükitud kinnitus, mille kohaselt kinnitab rentnik, et ta on tutvunud rendilepingu tingimustega ja aktsepteerib neid ning tüüptingimused on trükitud rendilepingu pöördele. Apellandi väide, et sellise tellimisvormi nagu OÜ-l Rendimeister kasutamine rendifirmade poolt on tavaline, on täpsustamata ja paljasõnaline. Apellant väitis, et ta ei ole tellinguid saanud ja maakohus on tellingute maksumuse 31 046 krooni temalt ebaõigesti välja mõistnud. Kolleegium leiab, et maakohus on rendilepingus märgitu alusel õigesti tuvastanud, et tellingute rentimiseks on sõlmitud rendileping ja tellingud on apellandile 08.12.2003 üle antud (lk 7). Rendilepingul puudub allkiri tellingute tagastamise kohta. Apellant ei nõustunud viiviste väljamõistmisega ja leidis, et hageja on viiviste nõude esitanud liiga hilja. VÕS § 113 lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlausaldajal õigus nõuda viivist. Maakohus on viivise välja mõistnud arve nr 43251 alusel rendi tasumisega viivitamise eest. Tasumisele kuulus 29 084,99 krooni. Arve tuli tasuda 13.10.2004 ja viivitatud oli 790 päeva. Ebaõige on apellandi väide, et viivise nõue on esitatud hilinemisega. Hageja on viivise nõude esitanud 12.12.2006 ja kostjal oli võimalus esitada sellele vastuväited. Kostja arusaam, et kohtumenetluse ajal esitatud nõuet kohus ei arvesta, ei põhine seadusel. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi (kostja) kanda.

Margo Klaar

Iko Nõmm

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.