Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 13.06.2016 esitas AS XXXX hagi Xxxx OÜ ja Xxxx vastu solidaarselt 13 677,64 euro saamiseks ja Xxxx OÜ vastu 11 465,61 euro saamiseks. Hagi kohaselt sõlmis hageja kostjaga I xxxx müügilepingu nr xxxx, mille alusel müüs hageja kostjale I kaupa ning kostja I pidi vastavalt lepingule ning esitatavatele arvetele kauba eest tasuma. Samaaegselt sõlmisid hageja ja kostja II (kostja I endine juhatuse liige) käenduslepingu, millega käendaja kohustus vastutama xxxx sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimummäär on 30 000 eurot.

Kostja I vastuväited Kostja I ei esitanud oma vastuväiteid hagile. Kostja II vastuväited Kostja II juhatuse liikme volitused kostja I ees lõppesid xxxx. Kostja II kinnitas xxxx seisuga kostja I eest hageja poolt saadetud info põhjal võlgnevust heauskselt, omamata ja kontrollimata tegelikku infot kostja I võlgnevuse kohta hageja ees. Hageja ütles teadlikult ja hoolimatult üles kostja I müügilepingu ajal kui kostjal I oli täitmata olulisi lepingulisi kohustusi kolmandate osapoolte ees, mis olid otseselt seotud käesoleva müügilepinguga. Seoses sellega jäi kostjal I täitmata kohustused kolmandate osapoolte eest ja saamata oluline osa müügituludest, millega oleks kostja I saanud katta võlgnevust hageja ees. Vastavalt VÕS § 145 lõige 5 järgi vähendas selline kostjapoolne müügilepingu ülesütlemine oluliselt kostja I väärtust, mis oli ka kostja II oluliseks tagatiseks käenduslepingu sõlmimisel. Hoolimata müügilepingu ülesütlemisest on nii kostja I kui ka solidaarvõlgnikuna kostja II näidanud tahet võlgnevuse põhiosa vähendamiseks ja vähendanud võlga muudest vahenditest hageja ees peale vastava müügilepingu üles ütlemist poole võrra. Kostja II on tasunud kostja I eest võlgnevust solidaarvõlgnikuna võimaluste piires nii pangaülekandena, kui ka sularahas. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Müügi- ja käenduslepingust Pooltel ei ole vaidlus selles, et AS XXXX müüjana ja Xxxx OÜ (endise ärinimega Xxxx OÜ) ostjana sõlmisid xxxx müügilepingu xxxx, mille alusel müüs hageja kostjale I kaupa ning kostja I pidi vastavalt lepingule ning esitatavatele arvetele kauba eest tasuma. Lepingu lisaks on ehitus- ja viimistlusmaterjalide müügi ültingimused ja volitatud isikute nimekiri, mille kohaselt on volitatud hageja juurest tellimusi vormistama, kaupa kätte saama ja arveid allkirjastama Xxxx(I

kd lk 9-13). Xxxx OÜ seaduslik esindaja oli kuni xxxx Xxxx(I kd lk 14-16). xxxx sõlmisid hageja ja Xxxxkäenduslepingu, millega käendaja kohustus vastutama xxxx sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käendaja vastutuse maksimummäär on 30 000 eurot (I kd lk 17-19). Hageja ei ole müügilepingut üles öelnud (I kd lk 142 pöördel).

Laenulepingust Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et AS XXXX hagi Xxxx OÜ vastu 11 465,61 euro saamiseks tuleb rahuldada.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Asjas on tuvastatud, et hageja on täitnud VÕS § 396 lg 1 järgse kohustuse ja kostjale I laenusumma üle andnud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-96-11p 12 märkinud, et laenusaajal on kohustus tõendada, et ta on võlausaldajale laenu tagasi maksnud. Kui võlgnikul ei ole kviitungit, tagastatud võladokumenti või võlausaldaja kirjalikku tunnistust esitada, tuleb eeldada, et võlgnik ei ole oma kohustust täitnud. Lisaks VÕS § 95 lg-s 1 ja § 96 lg-s 1 nimetatud tõenditele võib võlgnik võla tasumist tõendada ka muude kirjalike dokumentidega, samuti tunnistajate ütlustega. Tuvastamist ei leidnud, et laenusaaja on täitnud omapoolse VÕS § 396 lg 1 järgse kohustuse ja laenusumma hagejale tagastanud. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja oleks hageja ees oma lepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitnud, tuleb kostjalt hagejale kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 396 lg 1 välja mõista põhivõlg 5000 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 6 järgi on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% kalendripäevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja arvestusel on tal õigus nõuda lepingu alusel viivist summas 8920 eurot (I kd lk 41), kuid hageja teatas, et ta ei nõua viivist enam kui põhinõue, so 5000 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt I hagejale välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 5000 eurot. Kostja I ei esitanud viivise arvestusele vastuväiteid. Hageja taotleb kostjalt I intressi summas 1465,61 euro väljamõistmist. Lepingus (p 4) leppisid hageja ja kostja I kokku intressis 1% kuus. Hageja arvestusel on lepingu kohaselt tasumata intressisumma 1465,61 eurot (I kd lk 40).

VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul on pooled laenulepingutes intressi maksmises kokku leppinud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja I on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Asjas ei nähtu, et lepingu sõlmimise ajal oleks pooled kokku leppinud intressita laenu andmises. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja I on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista intress summas 1465,61 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad hageja müügi- ja käenduslepingu alusel esitatud nõuetest tulenevad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning hageja laenulepingu alusel esitatud nõuetest tulenevad hageja menetluskulud kostja I kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Solidaarnõudega seotud menetluskulud Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 650 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista.

Kostjad ei pea hüvitama kütusekulu 40,16 eurot, samuti ei hüvitata menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulusid (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-77-14, p 12). TsMS § 144 ei võimalda taotleda vastaspoolelt esindaja kütusekulu hüvitamist. On põhjendatud eeldada, et esindaja sõidukulud kuuluvad esindaja tunnihinna sisse. Kohus vähendab õigusabile osutatud aega 30 tunni võrra, sest menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusteadmisi. Kokku on hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 16 tundi ja 43 minutit, mis antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu arvestades on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. Lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot ilma km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 2173,16 eurot. Ühes riigilõivuga on need 2823,16 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Laenulepingust tuleneva nõudega seotud menetluskulud Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot, mis tuleb kostjalt I hagejale välja mõista. Hageja on kandnud kulusid õigusabile summas 312 eurot. Selle nõudega seoses on hageja osutanud õigusabi 2 tundi ja 24 minutit, millest hagi koostamisele kulus 1 tund ja 38 minutit, kohtunõudele vastamisele 10 minutit, määrusega tutvumisele, kliendisuhtlusele ja kohtutäiturile avalduse koostamisele 36 minutit (I kd lk 156 pöördel, lk 157). Kuna kostja I oma vastuväiteid ei ole hagile esitanud, siis alates xxxx teostatud õigusabitoimingud puudutavad vaid solidaarnõuet.

Maakohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja õigusabikulud on olnud menetluses põhjendatud ja vajalikud. 2 tunni ja 24 minuti kulutamist kirjeldatud toimingutele ei pea kohus ülemääraseks. Lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot ilma km vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabile 312 eurot. Ühes riigilõivuga on need 912 eurot, mis tuleb kostjalt I hagejale välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.