Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on pooled 22.11.2005 sõlminud käenduseta väikelaenu lepingu nr 05-244463-VL summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2007. Hageja kandis laenusumma üle kostja laenukontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressid iga kuu 15.kuupäevals summas 1 518.20 krooni. Lepingu p 10 järgi on hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Kostja lepinguga võetud kohustusi kohaselt ei täitnud. Alates 15.07.2006 kuni 15.11.2006 kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses täielikult viie üksteisele järgneva tagasimaksega. 15.11.2006 saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 30.11.2006 ning hoiatades, et juhul kui kostja võlgnevust nimetatud tähtaja jooksul ei tasu, siis lõpetatakse temaga leping ennetähtaegselt ja nõutakse väikelaenu kohest tasumist. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest kostja võlgnevust ei kustutanud, samuti ei teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistanud asjaoludest, mistõttu hageja leiab, et kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 15.12.2006 hagi esitamise seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 26 365.51 krooni, millest laenu põhiosa oli 23 747.26 krooni, intress – 2 400.63 krooni ning põhiosa viivis – 217.62 krooni.

Hagi õiguslik põhistus: Hageja tugineb hagiavalduses esitatud nõude õiguslikul põhistamisel VÕS § 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, 102 ja 113 lg 1 sätestatule. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindlas summas, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt TsMS § 367 tulenevalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõude täitmiseni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendidpooltevaheline käenduseta väikelaenuleping, laenu tagastamise graafik 22.11.2005, lepingu andmed ja sooritatud operatsioonid, arvelduskonto ja laenukonto andmed, väljavõte hinnakirjast, nõudekirjad ja laenukirjade koond.

Kohtumenetluse käik: Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressil, kus need on allkirja vastu kostja poolt vastu võetud 03.01.2007. Kostja oma kirjalikus vastuses 03.01.2007 tunnistas nõuet ning teatas, et on asunud hagejaga läbirääkimisi pidama. Kohus edastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks, paludes kompromissi sõlmimise korral esitada see poolte allkirjastatuna kohtule kinnitamiseks 20 päeva jooksul.

23.01.2007 teatas hageja kirjalikult, et kostjal stabiilse igakuise sissetuleku puudumise tõttu on kompromissi sõlmimine võimatu. Ühtlasi märkis hageja, et kostja on tasunud 19.01.2007 võlgnevuse põhiosast 1000 krooni. Kostja võlgnevuse summaks jäi põhiosas 22 747.26 krooni, intressi osas 2400.63 kroooni ning viivistes 470.41 krooni, kokku – 25 618.30 krooni. Samuti taotles hageja viivise väljamõistmist põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi (05.02.2007), andes nii pooltele võimaluse olla asjas ära kuulatud. 29.01.2007 kohtule edastatud kirjalikus teates palub kostja lahendada hagi tema osavõtuta, kuna ta viibib kohtuistungi päeval töövestlusel Norras. Kostja kinnitab, et ta võtab hagi õigeks ja teeb endast oleneva võlgnevuse kustutamiseks. Vastuseks kostja kirjale on hageja edastanud kohtule kirjaliku taotluse, milles palub hagi rahuldada poolte osavõtuta ning kostjalt välja mõista kokku 25 690.90 krooni, samuti viivis alates 03.02.2007 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 toodud määras.

Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi kuulub läbivaatamisele poolte osavõtuta. TsMS § 408 tulenevalt, juhul kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, jätta hagi läbi vaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamise edasi. Nimetatud õiguslikud tagajärjed on pooltele väljastatud kohtukutsetel ka selgitatud. TsMS § 414 lg 3 kohaselt, kui pool oli nõus asjas kirjaliku menetlusega, võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta ka juhul, kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks. Kuna kostja on kirjalikult kinnitanud, et ta võtab hagi õigeks, samuti on ta nõustunud asjas kirjaliku menetlusega, siis on põhjendatud TsMS § 408 p 1 ja § 414 lg 3 kohaldamisel ka kostjal mõjuva põhjuse olemasolul asja sisuline lahendamine tema osavõtuta. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Avaldus, milles kostja hagi õigeks võtab, võetakse toimikusse. TsMS § 444 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa välja jätta. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse. Kostja kohustused tulenevad poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist vastavalt § 113 lg 1.

VÕS § 102 sätestab, et võlgnik peab teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Hageja väitel ei ole kostja kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest hagejale teatanud ning kostja ei vastupidist kohtule väitnud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud koos põhjendatud nõudeavaldusega vastavad nõuet tõendavad dokumendid, samuti võlgnevuse ja viiviste arvestuse. Seega on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt märgitud asjaoludel ning 02.02.2007 koostatud ja 05.05.2007 kohtule laekunud kirjalikus taotluses toodud ulatuses (summas 25 690.90 krooni). TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad hüvitamisele kostja poolt. Hageja on märkinud menetluskuluna tema poolt tasutud riigilõivu summas 1 500 krooni, TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus veel TsMS § 173; 408 p 1, 440; 444 lg 1; 367 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 12. märtsil 2007.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.