Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Menetluse käik 02.01.2007 määrusega määras kohus menetleda hagi lihtmenetluses kirjalikult ning andis pooltele tõendite esitamise tähtajaks 22.01.2007. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel on 16.01.2001 sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Kostja kohustus täitma xx NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja, mis on liitumiselepingu lahutamatu osa (xxx teenuste kasutamise üldtingimused, kinnitatud AS-i xxx peadirektori 10.11.2000 käskkirjaga nr 10). Hageja on arvestanud kostjale kohustuse mittekohase täitmise eest viivist 2 234.86 krooni, kuid hageja esitas esialgse viivisenõude võrdeliselt põhiosaga 871.93 krooni. Hageja on kostjale saatnud 15.03.2002 võlanõude. Põhinõue tulenes 30.11.2001, 31.12.2001 ja 31.01.2002 tasumata arvetest. Hagiavalduse täiendusest tulenevalt tasus kostja pärast hagiavalduse esitamist põhivõlgnevuse ning osa viivistest, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista viivis 838.16 krooni. Juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ja 12 kuulub võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002 kohaldamisele senikehtinud seadus ning alates 1. juulist 2002 kohaldatakse kestvuslepingutele tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Vastavalt tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud) kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 191 lg 1 (kuni 01.07.2002 kehtinud) leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täimisega viivitamise korral nõuda viivist. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 5.1.2 kohaselt kohustus kostja kliendina tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud teenuste eest vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste ja maksete korrale ning xxx hinnakirjale või xxx poolt vahendatava teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnakirjale ning p 8.10 kohaselt AS-il xxx on õigus nõuda kliendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kostja on osaliselt kohustuse täitnud pärast hagiavalduse kohtule esitamist, tasudes hagejale võlgnevuse põhiosa 872.93 krooni ning viiviseid 33.77 krooni. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid viiviste arvestuse osas. Kohus leiab, et hageja nõue tasumata viiviste osas summas 838.16 krooni on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.