Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. veebruar 2007. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-14085
Tsiviilasi
OÜ XX (pankrotis) hagi T.P. vastu 135 000,00 kr nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ XX (pankrotis, äriregistrikood xxx) Hageja esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Kostja T.P. (isikukood xxxxx Kostja esindaja v adv Erki Vabamets
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2007. a
Rahuldada hagi. Välja mõista T.P.lt OÜ XX kasuks välja 135 000,00 kr (ükssada kolmkümmend viis tuhat krooni). Menetluskulude jaotus Välja mõista T.P.lt riigituludesse riigilõiv 7250,00 kr (seitse tuhat kakssada viiskümmend krooni). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
18.05.2001.a. laenas hageja, keda esindas juhatuse liikmena kostja, Kristina Kotkaselt 135 000,00 kr kohustusega tagastada laen hiljemalt 25.05.2001.a. Laen anti kostjale üle sularahas samal päeval st 18.05.2001.a. 28.05.2001.a. tagastati K. Kotkasele laen vastavalt pangaväljavõttele hageja arveldusarvelt.
Tsiviilasi nr 2-05-14085
Hageja palub välja mõista kostjalt 135 000,00 kr ja kohtukulud jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju raske juhtimisveaga, kuna on kasutanud hageja vara oma või kolmandate isikute huvides. Hageja väidete kohaselt on kostja võtnud vastu K.Kotkaselt laenulepingu alusel hagejale antud raha, kuid ei ole seda Hagejale üle andnud või kasutanud seda hageja huvides. Samas on hageja selle laenu K.Kotkas’ele tagastanud. Hagejal puuduvad igasugused andmed selle kohta, et vaidlusalust summa oleks üle antud või oleks kasutatud hageja kohustuste täitmiseks. Kostja väited selles osas on hageja arvates paljasõnalised ja tõendamata.
Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tuginemine raskel juhtimisveal on alusetu, kuna see ei ole hageja maksejõuetuse alusena eelnevalt kohtu poolt tuvastatud. Antud asjaolu ei ole tuvastanud ei pankroti haldur ega ka kohus. PankrS (1992) § 60 lg 2 alusel on aga see just aluseks võimaliku nõude esitamiseks kostja, kui hageja juhatuse liikme vastu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hageja vara kasutanud enda või kolmandate isikute huvides. Samuti ei ole tegemist kostja poolt hagejale kahju tekitamisega, kuna kostja kasutas vaidlusaluse laenulepingu alusel saadu hageja kohustuste täitmiseks. Sel ajal oli hagejal käibevahendite puudus ja selleks laenaski kostja K.Kotkaselt vaidlusaluse summa. Hageja huvides oli jooksvate kulude nagu bensiiniarvete, telefoniarvete maksmine. Samuti oli vajalik osta kaupu (hageja tegeles elektriinstallatsioonimaterjalide müügiga), mida sai osta osadelt tarnijatelt vaid sularaha eest. Nendeks kulutusteks läksid vaidlusaluse laenu alusel saadud rahad. Hageja raamatupidamise dokumentatsioon ei ole säilinud, kuid kostja väidete kohaselt olevat hageja raamatupidamist kontrollitud Maksuameti poolt ning siis ei olevat mingeid puudusi selles leitud.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. ÄS (redaktsioon 10.04.2001 – 01.07.2001) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Esitatud asjaoludel kohus leiab, et kostja on tekitanud hagejale kahju hageja poolt osundatud suuruses ja see kahju tuleb kostjal hüvitada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja sõlmis laenulepingu, mille alusel sai K.Kotkaselt sularahas 135 000,00 kr. Raha on vastu võtnud kostja. Hageja on K.Kotkasele laenu ka
Tsiviilasi nr 2-05-14085
tagastanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole vaidlusalust summat hageja pangaarvele sissemaksnud. Vaidluse all on asjaolu, kas kostja poolt hageja nimel vastuvõetud raha on kasutatud hageja huvides. Hageja väidab, et kostja ei ole raha hagejale üle andnud ega seda ka hageja huvides kasutanud. Kostja poolt on väidetud, et ta kasutas seda raha hageja püsikulude katmiseks st erinevate arvete, nagu telefoni- ja bensiiniarved, maksmiseks ja kauba ostmiseks. Seda kinnitas kostja ka vande all antud seletustes. Kohus hinnates neid asjaolusid ja tõendeid, leiab, et kostja väited, et tema poolt oli kasutatud laenu hageja huvides, ei ole tõendatud. Peale kostja enda ütluste ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis kinnitaks kostja ütlusi. Kostja ei osanud nimetada ühtegi konkreetset kohta, kuhu ta maksis vaidlusalusel ajal sularahas. Kohus ei pea veenvaks kostja selgitusi selles osas, et hagejal ei olnud käibevahendeid. Nagu ilmneb ka hageja pangaväljavõttest olid hageja pangaarvele märkimisväärsed laekumised sel ajal, kui kostja sai ka vaidlusaluse laenu alusel summad. Nii oli 16.05.2001.a. laekunud arvele summa 166 852,00 kr ja 18.05.2001.a. summa 37 760,00 kr, mis olid aga koheselt laekumise päeval arvelt sularahas välja võetud. Samas väitis kostja, et hagejal puudusid käibevahendid, mistõttu oli vajalik antud laen. Kostja seisukohti arvestades oleks hageja jooksvad kulutused ajavahemikus 16.05. – 28.05.2001.a. üle 300 000,00 kr (eelloetletud laekumised + K.Kotkaselt saadu), millest ühtegi tehingut, ühtegi klienti kostja ei olnud võimeline nimetama, rääkimata tõendamisest. Seda kohus ei pea usutavaks. Seega kohus leiab, et kostja poolt hageja nimel laenatud summa kasutamine hageja huvides ei ole leidnud tõendamist. TsK § 222 lg 2 kohaselt loeti kahjuks muuhulgas ka kreeditori vara kaotsi minekut. Olukorras, kus hageja on tagastanud laenu, mida ta ei ole kostja tegevuse tõttu saanud, tuleb sellist laenu tagastamist kohtu arvates lugeda hageja vara kaotsiminekuks. Seega on tegemist hageja kahjuga. Kuna kostja poolt hagejale laenulepingu alusel saadu üleandmata jätmise tagajärjel tekkis hageja eelmainitud kahju, siis on olemas ka põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse vahel. Äriseadustiku mõtte kohaselt oli kostja kohustatud tegutsema hageja huvides ja vajaliku hoolsusega. Olles hageja seaduslik esindaja pidi kostja vaidlusaluse lepingu alusel saadu üle andma hagejale või kasutama seda tema huvides. Seda ei ole tõendatud. Seega tuleb hageja nõue rahuldada ja kostjalt välja mõista 135 000,00 kr.
TsMSRS § 3 alusel kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS (1998). TsMS (1998) § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 7250,00 kr. /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.