Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja hageja nõue. 13.05.2008.a. saabus Viru Maakohtusse OÜ Männiku Puidugrupp OÜ (pankrotis) hagi T Ku vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 05.02.2007.a. kohtuotsusega välja hageja OÜ Männiku Puidugrupp pankrot ning pankrotihalduriks nimetati M K . Hageja juhatuse liikmeteks olid ajavahemikul 28.10.1999.a. kuni 21.11.2002.a. T L ja alates 21.11.2002.a. T K. Hageja Ühispanga pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja T K on ülekande teel saanud hageja arveldusarvelt 10.09.2004.a. 69 726 krooni ja 22.09.2004.a. 44 100 krooni, seega kokku 113 826 krooni. Samas ei ole pankrotihaldurile esitatud mitte ühtegi kuludokumenti, millest nähtuks, et nimetatud summad on kulutatud OÜ Männiku Puidugrupp majandustegevuse jaoks. Pankrotihaldur on nõudnud äriühingu dokumente mõlemalt juhatuse liikmelt, kuid T L on väitnud, et tema valduses dokumendid ei asu ning T K'uga ei ole halduril õnnestunud ühendust saada. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme tegevusega on põhjustatud kahju äriühingule ja tema võlausaldajatele, mis on tinginud käesoleva hagi esitamise. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Hageja on seisukohal, et isegi juhul, kui kostja juhtimisviga ei ole põhjustanud hageja maksejõuetust, on kostja kohustatud hagejale tekitatud kahju hüvitama. Riigikohtu 05.03.2003.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 2-1-67-03 on märgitud, et kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust äriseadustiku järgi. Seega kui kostja poolt hagejale kahju tekitamist ei saa pidada hageja maksejõuetuse tekitamise põhjuseks, on kostja kahju tekitamise eest sellele vaatamata vastutatav. TsÜS § 37 sätestab juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutuse. Paragrahv 37 lg 1 tulenevalt vastutavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. Äriseadustiku § 187 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Riigikohus on eelnimetatud lahendis rõhutanud, et juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega äriühingule kahju. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole kahju tekkimises süüdi. Tallinna Ringkonnakohus on oma 19.06.2007.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-05-14085 välja toonud, et ÄS § 187 lg 1 kohaldamise eelduseks on juhatuse liikme poolne seaduse või põhikirja nõuete rikkumine või juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine, kahju tekkimine äriühingule ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud kahju vahel ning juhatuse liikme süü. Nõude aluseks olenevate asjaolude esinemist peab tõendama hageja ning juhatuse liikme süü olemasolu eeldatakse. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta polnud kahju tekkimise süüdi ehk tõendab, et ta on juhatuse liikme kohustusi täitnud piisava hoolsusega. Hageja leiab, et osaühingu juhatuse liige on tekitanud kahju osaühingule ja osaühingu võlausaldajatele. Kuna kostja ei ole esitanud pankrotihaldurile ühtegi kuludokumenti ega raamatupidamisdokumenti, siis võib eeldada, et kostja ei ole kasutanud OÜ Männiku Puidugrupp pangakontolt saadud summasid osaühingu huvides ning lähtudes eeltoodust palub hageja kohtul välja mõista kostjalt T K’ult hageja kasuks hagejale tekitatud kahju summas 113 826 krooni ning kohtukulud.

Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 37; ÄS § 187 lg 1ja TsMS §-dele 57 lg 2; 147 ja 148. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid- AS-i SEB Ühispank vastus koos konto väljavõtted, 05.02.2007.a. Viru Maakohtu otsus, hageja esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, jaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud pereliikme (lapse ema) kaudu 25.06.2008. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale vähemalt 14-aastesele isikule. Seega kostjal vastuse andmise viimane tähtaeg oli 09.07.2008.a. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud TsÜS § 35 ja 37 ning ÄS § 187 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. Seega on hageja nõue kostjalt vastuväidete puudumisel põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostjalt kuulub välja mõistmisele osaühingule tekitatud kahju 113 826 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja T K’u kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 10. juunil 2009.a Nooremreferent

M.Roots I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.