Tsiviilasi nr 2-05-18589
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2007. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-18589
Tsiviilasi
V.R. hagi A.L. vastu võla nõudes summas 22.843 krooni
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja V.R. (isikukood xxx, xxx Kostja A.L. (isikukood xxx, xxx Kostja esindajad vandeadvokaat Aldo Kaljurand ja advokaat Anu Sander (AB Paul Varul);
Kohtuistungi toimumise aeg
25. jaanuar 2007. a.
Istungil osalenud isikud
Kostja esindaja advokaat Anu Sander
Jätta V.R. hagi A.L. vastu võla nõudes läbi vaatamata. Menetluskulud Mõista V.R.elt A.L.i kasuks kohtuvälise kuluna välja A.L.i poolt kantud õigusabikulu summas 1.142 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaks) krooni ja 15 senti. Edasikaebamise kord Hageja võib 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduselt tuleb hagejal tasuda kautsjon summas 1.000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-05-18589 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest
Harju Maakohtu menetluses on V.R. (hagja) hagi A.L. (kostja) vastu võla nõudes Hageja on kohtukutse 25. 01. 2007. a. toimunud kohtuistungile kätte saanud 16. 12. 2006. a. Hageja 25. 01. 2007. a. toimunud istungile ei ilmunud ega teatanud ka oma mitteilmumise põhjustest. Kostja taotles asja lahendamist siusliselt või hagi läbi vaatamata jätmist.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § lg 1 p 1 järgi kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Sama paragrahvi 1. lõike punkti 3 järgi võib kohus asja lahendada ka sisuliselt. Asjas oli määratud kohtuistung 25. 01. 2007. a. kl 15.00. Istungi toimumise aeg on hagejale isiklikult allkirja vastu teatavaks tehtud ja teda on hoiatatud kohtuistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest, sh asja sisulise lahendamise ja hagi läbi vaatamata jätmise võimalikkusest. Hageja ei ole istungile ilmunud. Ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ei ole hageja kohtule teatanud. Istungil osalenud kostja esindaja taotles asja sisulist lahendamist või hagi läbi vaatamata jätmist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Kostja taotleb hagejalt kohtukuludena kostja õigusabikulude väljamõistmist kostja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (jõust 01.01.2006.a) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS ei sätestanud alust, mille kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral oli hagejalt õigus välja mõista kostja kohtukulud. TsMS nimetatud redaktsiooni § 62 lg 1 sätestas, et juhul, kui hageja hagist loobub võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-05-18589 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 kohaselt tõlgendatakse seaduse sätet koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. TsÜS § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Antud juhul jäeti hagi läbi vaatamata hageja tegevusetuse tõttu. Hageja poolt kostjale põhjustatud kohtuskäimine on kostjale aga kaasa toonud õigusabikulud. Kohus leiab, et seaduse mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas vastava regulatsiooni puudumisele viidates asetada kostja hagi läbivaatamata jätmisel hageja põhjendamatu mitteilmumise tõttu olukorda, kus tal puudub võimalus tema poolt kantud kohtukulude väljanõudmiseks hagejalt seadusega ette nähtud ulatuses. Kehtivas tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seadusandja menetluskulude jaotust käsitlevat regulatsiooni täiendanud ja TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Samas ei ole seadusandja TsMS rakendussätetes märkinud kehtiva TsMS § 168 lg 2 tagasiulatuvat mõju ning leidnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt üheselt, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Samas leiab kohus, et kehtivas seaduses sisse toodud võimalust jätta hagi läbivaatamata jätmise korral menetluskulud hageja kanda, tuleb käesoleval hetkel varasemalt kehtinud seaduse tõlgendamisel arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb varemkehtinud TsMS alusel menetluskulude jaotamisel lähtuda seaduse analoogiast, mille kohaselt TsMS hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni § 62 lg 1 lubas kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Kostja taotleb hagejalt kohtukuludena kostja õigusabikulude väljamõistmist kostja kasuks. Kostja on kohtule esitanud õigusabi osutamise arve nr 70108. Arve on kostjal kohustus tasuda temale osutatud õigusabiteenuse eest kokku 4.250 krooni, millele lisandub käibemaks 18%. Kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas märgitakse õigusabi tasuks 4.250 krooni. TsMS (27. 10. 2004. a. redaktsioon) § 61 lg 1 p 1 kohaselt on kostjal õigus õigusabikulude hüvitamisele hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast ning sama paragrahvi 1. lõike 2. punkti järgi hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus leiab, et olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel samuti lähtuda, eelnimetatud määradest. Hageja esitas kostja vastu hagi 22.843 krooni nõudes. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi tasu summas 1.142 krooni ja 15 senti. TsMS § 412 lg 3 järgi võib hageja 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest taotleda, et kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS 142 lg 1 järgi tuleb hagejal menetluse taastamise avalduselt tasuda kautsjon, mis sama paragrahvi 2. lõike järgi vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-05-18589
Hannes Olev kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.