Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja esitas kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista2531,48 krooni võlgnevuse katteks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 sätetega kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul arvates vastava määruse ja hagimaterjalide kätte toimetamisest. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud , kuid ei ole kohtule vastanud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leidis, et nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale anti vastamiseks piisav aeg, kostjat hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud käesolevas asjas puuduvad. TsMS § 444 lg 1 alusel võib kohus tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust tulenev võlasuhe. Vastavalt lepingule hageja esitas kostjale arved kokku summas 1276,95 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja võlg hageja ees 1266,24 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Samuti annab VÕS § 108 lg 1 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumisel selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lisaks olevate üldtingimuste punktis 5.13 nähakse ette viivisemäär 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni 21.07.2006. Kostja on olnud viivituses 731 päeva, viivisvõlg hageja ees on seega 0,15% päevas x 1266,24 krooni = 1,90 krooni päevas ; 1,90 krooni x 731 päeva = 1388,90 krooni. Tulenevalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest soovib hageja kostjalt viiviseid põhivõlast väiksemas summas, s.o. 1265,24 krooni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 1266,24 krooni ja viivised 1264,24 krooni, kokku 2531,48 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab,

et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.