Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-16131
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. veebruar 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
P O ́i hagi N L vastu kahju 32 767 krooni hüvitamise nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2007
Menetlusosalised
Hageja:
P O (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
S G (volikirja alusel)
Kostja:
N L (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
V K (volikirja alusel)
Resolutsioon
Jätta P O ́i hagi N L vastu kahju 32 767 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata. Välja mõista P O ́ilt N L kasuks õigusabikulude katteks 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 01.veebruaril 2007. a kell 16.00.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korter asukohaga xxx. Hageja korteri kohal asuv korter asukohaga xxx kuulub kostjale. 28. märtsil 2005 toimus hageja korteris uputus, millega tekitati hagejale kahju. Korteri uputuse kohta on koostatud avariiakt. Uputuse tagajärjel
kahjustati kogu hageja korterit, välja arvatud WC. Vastavalt Kohtla-Järve Omega OÜ poolt koostatud kalkulatsioonile läheb korteri taastusremont maksma 33 767 krooni. Hageja üritas saada kostjaga kokkulepet kahju hüvitamise kohta. Esialgu tunnistas kostja oma süüd ning nõustus tekitatud kahju hüvitama. 2005.a mais tasus kostja hagejale 1 000 krooni. Hiljem muutis kostja oma arvamust ja keeldus kahju hüvitamisest. Hageja palub kostjalt välja mõista 32 767 krooni ning kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud. Vastuse kohaselt ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale hagiavalduses nimetatud kahju, kuna puudub põhjuslik seos kostja teo ja nõutud kahju vahel, samuti ei ole tõendatud kahju suurus. Hagiavalduse kohaselt toimus tekkis hageja kahju 28.03.2005 toimunud uputuse tagajärjel. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et uputuse tagajärjel oli kahjustatud kogu hagejale kuuluv korter, välja arvatud WC. Uputuse tagajärjel sai kahjustada ainult köögi ja toa lagi, mida kinnitab ka OÜ Tammiku Maja 29.06.2005.a koostatud akt. Peale korteri ülevaatamist leppisid pooled kokku, et kostja hüvitab hagejale uputuse tagajärjel tekkinud kahju 2 800 krooni ulatuses. See summa sisaldab rikutud lagede parandamist, millest 1 000 krooni läheb materjalidele ning 1 800 krooni töö teostamiseks. Kostja tasus 04. mail 2005 hageja arvele 1 000 krooni. Kohtla-Järve Omega OÜ arvestusest selgub, et hageja soovib lisaks lagede parandamisele kulude hüvitamist, mis ei ole uputusega seotud (tapeetide vahetamine, vana tapeedi eemaldamine jne.) Kui võrrelda eelarve arvestuses aset leidnud kulutusi lagede parandamisele poolte vahel kokkulepitud summaga, siis need on põhimõtteliselt võrdsed. Ülejäänud osas keeldub kostja hagejale kulutusi hüvitama, kuna need ei ole uputusega seotud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõuete juurde, selgitades, et pooled ei jõudnud kokkuleppele kahju summas. Seoses uputusega on hagejale tekitatud kahju. Hagejale on makstud 1 000 krooni, ülejäänud summat 32 767 krooni keeldus kostja tasumast. Tänaseks on remonttööde hinnad tõusnud. Esitatud on eelarve, millest on näha , millised kulutused tuleb teha korteri endise seisundi taastamiseks. Eelarve koostanud firma tegeleb ehitus- ja remonditöödega, seega võib nende eelarvet lugeda adekvaatseks. Hageja poolt ei ole veel nõutud mööbli kahjustamise eest hüvitist. Kostja on tunnistanud, et ta tekitas kahju, vaidlus on kahju suuruse üle. Hageja esitas avariiakti, kalkulatsiooni, fotod ja eelarvest tulenevalt läheb remont maksma 33 767 krooni. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista menetluskulud Hageja selgitas, et osaliselt on korteris remont teostatud. Tapeedi peal olid vee jäljed. Lagede remonti ilma seinade kahjustamiseta firma tegema ei nõustunud. Kahjustatud on ka kaks tuba ja koridor. Lage osaliselt remontida võimalik ei ole. Kostja esindaja tunnistas hagi osas, milles jõuti kokkuleppele kohe peale juhtunut. Kostja on hagejale selle summa tasunud. Toimikus ei ole eelarve koostanud firma tegevuslitsentsi koopiat, numbrit, eelarve ei vasta tegelikkusele. OÜ Tammiku Maja aktist nähtub, et uputuses sai kahjustada köögi ja toa lagi. Aktis ei ole kirjas, et kahjustada said seinad. Selle summa, mis kostja on tasunud, pakkus välja hageja ise. Hageja ise kutsus ka spetsialisti. Eelarve ei näita faktilisi kulutusi, seadus kohustab hüvitama tegelikud kulud. Eelarves on sellised numbrid, mis ei haaku hagiavalduses tooduga. OÜ Tammiku Maja aktis on märgitud, mis sai kahjustatud peale uputust. Nende ruumide pindala on jätnud hageja märkimata, hageja nõuab 51 m2 ulatuses lae remonti ja 90 m2 ulatuses tapeedi vahetust. Poolte vahel oli kokkulepe 2 800 krooni hüvitamiseks, mida kostja on ka teinud. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et ta tunnistab osaliselt kahju tekitamist. Hageja korteris on kahjustatud pinna suuruseks maksimaalselt 15 m 2. Kostja tarbib kuus 1 kuupmeetri vett, sellest kogusest ei saa selline kahju tekkida.
Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele. Kohus tuvastas, et korteriomand asukohaga xxx, üldpinnaga 48,2 m2 kuulub P O`ile (tl 6). Korteriomand asukohaga xxx kuulub N L (tl 7, 13) . OÜ Tammiku Maja poolt on 29. juunil 2005 koostatud akt (tl 8) , mis tõendab, et korteris nr 8 on kahjustatud uputamise tõttu lagi köögis ja toas. OÜ Tammiku Maja tõendi (tl 20) kohaselt uputas 28.03.2005.a korter nr xxx (omanik N. L) pehme vooliku katkemise tõttu köögis oleva valamu all korteri nr xxx (omanik N. O). Kohtla-Järve Omega OÜ eelarve (tl 9) kohaselt moodustab korteri xxx remondi maksumus peale uputust kokku 33767 krooni, sh remonttööde maksumus 21630 krooni, materjalide maksumus 6986 ning käibemaks 5151 krooni. Eelarve sisaldab muuhulgas 51, 5 m2 lagede ettevalmistamist ja värvimist, 197 m2 seinte ja lagede kruntimist, 71 inimtundi mööbli lahtivõtmist ja kokkupanekut ning 90 m 2 seinte vanast tapeedist puhastamist ja tapeetimist. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju hüvitamise eesmärgiks on seega asetada kahjustatud isik võimalikult samasse olukorda, milles ta oleks olnud kui kahju ei oleks tekitatud. Kahju tekitaja peab hüvitama kahjustatud isikule kogu tekitatud reaalse kahju. Hagejale uputusega tekitatud kahju suurus on seega võrreldav kulutustega, mida ta tegi või peab tegema rikutud korteri endisesse olukorda viimiseks. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et kostja korteris toimunud uputuse tagajärjel said hageja korteris kahjustada köögi ja toa lagi. Samas ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid tema köögis ja toas uputuse tagajärjel kahjustatud lagede endisesse olukorda viimiseks vajalike otseste kulutuste kohta. Kohtule ei ole esitaud tõendeid, millest nähtuks 28.03.2005.a toimunud uputuse tagajärjel kahjustatud toa ja köögi lagede suurus ning kahjutuste ulatus. Hageja on esitatud fotode (tl 11- 12) põhjal ei ole võimalik üheselt kindlaks teha, milliste ruumide lagedega on tegemist ning kui suur on rikutud lagede ja seinte pindala. Hageja poolt esitatud eelarvest (tl 9)
ei selgu üheselt, millised oleksid lae ühe m2 ettevalmistaks ja värvimiseks vajalikud kulutused, sh töötunni maksumus ning materjalide kulu. Asjas puuduvad tõendid, et uputuse tagajärjel said kahjustada kogu hagejale kuuluva korteri laed, välja arvatud WC, samuti korteri seintel olevad tapeedid. Asjaolu, et lagesid pole võimalik ilma tapeeti rikkumata värvida, et anna iseenesest alust tapeetimisega seotud kulutuste kostjalt väljamõistmiseks, kuna nimetatu näol ei ole tegemist otsese varalise kahjuga. Kohtule esitatud tõendist (tl 35) nähtub, et kostja on 15.01.2007.a kandnud hageja arveldusarvele 1800 krooni. Kuna asjas puuduvad tõendid, mille alusel kohus saaks üheselt kindlaks määrata hagejale seoses 28.03.2005.a kostja korteris toimunud uputuse tagajärjel tekitatud otsese varalise kahju suuruse, puudub kohtul alus hagi rahuldamiseks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 rahuldamata.
§ 632 jätab kohus hagiavalduse
Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 22. augustil 2005. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, kuuluvad hagejalt kostja kasuks kooskõlas TsMS § 61 lg1 väljamõistmisele viimase vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud summas 944 krooni. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.