OÜ Aktiva Finants hagi A. B.`i vastu 7 735,30 krooni võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
16. jaanuar 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja A. T. (isikukood X); Kostja A. B. (isikukood X).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista A. B.’ilt (isikukood X, elukoht X) OÜ Aktiva Finants (registrikood X, asukoht X) kasuks võlgnevus põhisummas 3 867 (kolm tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse) krooni ja 65 senti.
3.Ülejäänud (viiviste rahuldamata.
ja
menetluskulude
väljamõistmise)
osas
jätta
hagi
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.30. juunil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt 25.03.1996.a sõlmisid Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja AS õigusjärglane) ja kostja liitumislepingu nr 0002015, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks osaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju.
2.Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei ole täitnud ning seisuga 12.05.2005.a. võlgneb hagejale 3 867,65 krooni. Ta ei reageerinud Elisa Mobiilsideteenused AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa Mobiilsideteenused AS loovutas nõude 3 867,65 krooni koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud viivist vastavalt Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjale määraga 0,5 % päevas, mis seisuga 12.05.2005.a moodustab 57 395,93 krooni. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses, s.o 3 867,65 krooni.
3.Hageja palus vastavalt TsK §173 lg1, §174, §191 lg1, §192, §222 lg1, §231 lg1 kostjalt välja mõista kostjalt võlgnevus koos viivisega 7 735,30 krooni, riigilõiv summas 560 krooni ning õigusabikulud 386.77 krooni.
KOSTJA VASTUS
4.21. juulil 2005.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt 1996.a saadud kehavigastuste (peatrauma) tõttu oli kostja terve 1996.a haiglates – Kohtla-Järve ja Tartu haiglate neuroloogiaosakondades ja kaks aastat ei käinud väljas. Kostjalt varastati tema pass. Kostja pole Radiolinja AS-iga mingeid lepinguid sõlminud ega viimaselt mingeid meeldetuletusi saanud. Kui kostja oleks võlgnevusest teadlik, lahendaks ta vaidluse kohtuväliselt.
POOLTE SELETUSED KOHTUISTUNGITEL
5.Kohtuistungitel jäi hageja esindaja hagis esitatud nõuete juurde. Eesindaja seletuste kohaselt lepingu sõlmimisel esitas kostja passi, millest tehti koopia. Kostja tasus telefoni ostmisel 2 000 krooni. Kostja võlgnevus tuleneb 1996.a juunist kuni 1997.a veebruarini esitatud arvetel toodud kõneteenustest. Kostjale saadeti nii arved kui võlgnevuse teated. Esindaja juhtis tähelepanu asjaolule, et leping sõlmiti 25.03.1996.a ja kuni 1996.a juunikuuni olid kõik arved tasutud.
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seletuste kohaselt oli tema pass kaotatud ja ta ei saanud lepingut sõlmida. Lepingul olev allkiri ei kuulu talle. Kostja väitel oli ta läbipekstud ja tema dokumendid varastatud. Alates detsembrist 1995.a kuni 1997.a olid kostjal terviseprobleemid ja kostja viibis haiglates. Kostja oletas, et keegi teine kasutas tema passi. Kostja sai uue passi 1997. aastal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.25.03.1996.a maksis kostja ettemaksu 2 000 krooni sõlmis Radiolinja Eesti AS-iga liitumislepingu nr 0002015 ning sai enda käsutusse mobiiltelefoni numbri 256 52 154. Pooled leppisid kokku, et poolte õigused ja kohustused on kindlaks määratud GSM 256 kasutamise
2 (4)
2-05-13581 eeskirjadega. Eeskirjade punktide IV.6 ja VII.5 alusel kohustus klient õigeaegselt tasuma mobiiltelefonivõrgu kasutamisel ettenähtud maksud arvel märgitud kuupäevaks.
9.TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1).
10.Kostja väited, et ta 1996.a asus haiglates, kaotas passi ja ei kirjutanud liitumislepingule alla, ei ole millegagi tõendatud, mistõttu kohus nendega ei nõustu. Poolte taotlusel kohtu poolt tehtud järelpäringutega on tuvastatud, et tegelikult viibis kostja ravil SA TÜ Kliinikum närvikliiniku neuroloogia osakonnas 02.01.-05.01.1996.a. Ida-Viru Keskhaigla vastuse kohaselt 1996.a-1998.a kostja üldse pole statsionaarsel ega ambulatoorsel ravil olnud ega traumapunkti pöördunud. Seega tõendamata on kostja poolt mobiilsideteenuste kasutamise võimatus. Kostjale on selgitatud liitumislepingul oleva allkirja ehtsuse tuvastamiseks ekspertiisi määramise taotlemise võimalusest, kuid taotlust ekspertiisi määramiseks kostja ei esitanud viidates ekspertiisi tasu maksmise võimatusele.
11.Kostja vastuväited üle aasta haiglates viibimise kohta ei vasta tõele, mistõttu ei ole usaldusväärsed ka tema seletused. Kostja vastuväited ei anna kohtule alust eeldada, et ta pole liitumislepingule allakirjutanud. Ei ole esitatud kohtule tõendit ka selle kohta, et kostja pass oleks kaotatud. Niisugustel asjaoludel asub seisukohale, et kostja sõlmis liitumislepingu ja ta ei täitnud lepinguga võetud kohustusi.
12.Hagiavalduse juurde lisatud arvete alusel ajavahemikul 01.06.1996.a -28.02.1997.a esitati kostjale arved kokku summas 4 814.20 krooni, kusjuures kuni 30.09.1996.a esitatud arved sisaldasid nii kõnede maksumuse kui ka kuumaksu. Alates 01.01.1996.a arvestati kostjale vaid mobiilside kuumaksu summas 188.80 krooni, v.a veebruar 1997.a summas 213.15 krooni (t.lk. 12-20). Hageja aga soovib saada kostjalt vaid 3 867.65 krooni. Kohtuistungil ei osanud hageja esindaja seletata, miks just selles ulatuses ta võlgnevuse kostjalt nõuab. Kohus eeldab, et võlgnevust vähendati 946.55 krooni võrra (4 814.20 - 3 867.65) lepingu sõlmimisel tasutud ettemaksu 2 000 krooni arvel. Mis on saanud ülejäänud ettemaksust ei ole teda. Pole välistatud, et ettemaks läks kuni 1996.a maikuni esitatud arvetel toodud võlgnevuse kustutamiseks.
13.12.05.2005.a teatas Elisa Mobiilsideteenused AS kostjale, et nõude kostja vastu summas 3 867.65 krooni koos õigusega nõuda viivist on loovutatud hagejale. Sellest 23.05.2005.a on kostjale teatanud ka Julianuse Inkasso Agentuur AS. Kuigi kostja on väitnud, et ta pole arveid ega meeldetuletusi kätte saanud, arvestades et arved ja meeldetuletused olid saadetud aadressile, kus kostja elas ja seadusest ei tulene kohustust saata arved ja meeldetuletused väljastusteadetega, tuleb asuda seisukohale, et kostja on neid kätte saanud. Isegi kui arved ei ole kätte saadud, see ei vabasta kostjat nende tasumise kohustusest, sest Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti IV.9 tulenevalt arvete mitte kättesaamine ei vabastanud klienti arvete tasumise kohustusest.
14.Poolte vahel vaidluse tekkinud ajal kehtinud TsÜS §58 lg1 ja TsK §163 alusel tekkisid kohustised muu hulgas ka lepingutest. TsK §173 lg1 sätestas kohustiste nõuetekohase täitmise kohustuse. TsK §174 alusel ühepoolne kohustiste täitmisest loobumine ei olnud lubatud.
3 (4)
2-05-13581 Kuivõrd kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, kuulub hagi rahuldamisele kogu põhivõlgnevuse 3 867.65 krooni ulatuses.
15.TsK §190 lg1 ja §192 alusel kohustiste täitmist võis tagada leppetrahviga kas seaduse või kirjalikus vormis sõlmitud lepingu alusel. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Kostjaga sõlmitud liitumislepingus ega selle lahutamatuks osaks olnud Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjades pole sätestatud kliendi kohustust tasuda viisist selle just määraga 0.5% päevas tasumisest rääkimata. Seega põhjendamatu on nõue kostjalt viivise nõudmise osas. Sellepärast selles osas tuleb hagi rahuldamata jätta.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel kogu haginõudelt 7 735.30 kroonilt riigilõivu 560 krooni ja õigusabikulud 386.77 krooni. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 kolmandale lausele jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
17.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 440 lg 1 ja lg 3, § 444 lg 1, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.