Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hageja kui töövõtja teostas AS`le S kui tellijale AS S ehitusel sise –ja välisvõrkude ehitustööd. Sisevõrkude (veevarustus, olme –ja sadevetekanalisatsioon, ventilatsioon, küte ja jahutus) ehituseks sõlmis hageja kostjaga 14.07.2005.a töövõtulepingu XXX, mille kohaselt

2-06-15183

kohustus kostja kui töövõtja teostama hagejale kui tellijale AS S sisevõrkude ehitamise. Seega oli tegemist sisuliselt ehituse alltöövõtulepinguga. Kostja teostatavate ehitustööde maksumuseks lepiti kokku 1 840 000 krooni ja ehitustööde valmimistähtajaks lepiti kokku 25.09.2005.a. Alates lepingu sõlmimisest ning jätkuvalt kogu tööde teostamise aja jooksul tuli hagejal esitada kostjale pretensioone tööde teostamise tähtaegade ja kvaliteedi kohta. Tööd valmisid lõpuks 20.01.2006.a, juba eelnevalt 06.01.2006.a ning jätkuvalt pärast tööde valmimist on hageja esitanud kostjale leppetrahvi nõuded. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista 181 940 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja teostas 14.07.2005.a sõlmitud töövõtulepingu XXX alusel töid XXX asuval S objektil. Tööde lepingujärgseks valmimise tähtajaks oli küll 25.09.2005.s, kuid tööde teostamine kostja poolt viibis hageja poolt tööfrondi mitte õigeaegse üleandmise tõttu. Tööfrondi kostjale tööde tegemiseks õigeaegse üleandmise eest vastutas hageja. Lepingu kohaselt kohustus hageja tagama kostja töödeks vaba ja ettevalmistatud tööfrondi. Kostja ja hageja kirjavahetuse kohaselt nendeks tööfrondi töödeks olid muuhulgas tööd katlamaja osas, katsetööde osas, tehnilise dokumentatsiooni õigeaegne edastamine. Hageja seda kohustus sageli täitnud ei ole. Samuti takistas kostja kohustuste täitmist hageja poolne lahenduste ja lähtetingimuste äkiline muutmine. Kuna kostja poolt tööde teostamine oli võimatu enne vajalike ettevalmistustööde tegemist objektil teiste töövõtjate poolt, siis pikeneski kostja poolt teostatavate tööde üleandmise tähtaeg. Hageja leppetrahvi nõue seoses tööde teostamise tähtaja väidetava ületamisega kui põhjendamatu rahuldamata jätta. Kostja leiab, et hageja leppetrahvi nõue on alusetu ka seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale pärast objekti üleandmist poolte töövõtulepingus sätestatud tähtaja jooksul pretensioone, mistõttu ei saa hageja tugineda kostja poolsetele rikkumistele. Hageja võttis objekti kostjalt vastu 14.12.2005.a aktiga, hageja ei esitanud mingeid pretensioone töö kvaliteedi ega tööde teostamise tähtaja ületamise kohta. Tellija ka objekti omanik ei ole kostjale esitanud pretensioone ega nõudeid objekti tähtaegade ega muu osas. Esimese pretensiooni esitas hageja seoses XXX S kostjale 06.01.2006.a ning pretensioonis oli leppetrahvide summaks, mille tasumist hageja kostjalt nõudis 110 000 krooni + käibemaks. Kostja vastas pretensioonile 09.02.2006.a selgitades, miks leppetrahvi nõue ei ole vastuvõetav ning et pretensioonis esitatud nõuded alusetud. Kostja nõustus tasuma hagejale osaliselt soojaku kasutamise eest nõutava summa ning ärajäänud tööde eest kokku 8200 krooni ning selles ulatuses seega nõus tasaarveldusega. Pärast kostja poolse vastuse saamist esitas hageja kostjale uue samasisulise pretensiooni ja arve nr XXX, ka sellele pretensioonile ning arve edastusele vastas kostja, saates võlgnikule 20.03.2006.a pretensiooni. Pretensioonis viitas kostja nii asjaolule, et hageja on väidetavale leppetrahvi nõudele lisanud õigusvastaselt käibemaksu kui ka sellele, et leppetrahvide määramine on alusetu. Kostja palub vastuses hagiavalduses jätta hagiavaldus rahuldamata. 11.09.2006.a esitas kostja vastuhagi, mille kohaselt on vastuhageja teostanud lepinguga kokkulepitud tööd ning saavutanud kokkulepitud tulemuse. Teostatud töö on vastukostjale üle antud. Sellega on vastuhageja omapoolsed kohustused täitnud. Vastukostja on aga osaliselt viivituses lepingust tuleneva tasu maksmise kohustusega võlgnedes vastuhagejale põhivõlana 181 940 krooni koos käibemaksuga ning viivistena seisuga 31.08.2006.a 240 515,80 krooni. Vastuhagejale ei ole teada kohustuse rikkumise vabandatavaid asjaolusid. Vastuhagis palub AS D välja mõista AS-lt H 181 940 krooni põhivõla katteks ja põhivõlaga samas suuruses ka viisi.

KOHTU PÕHJENDUSED

Lk 2 (4)

2-06-15183

Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja lisadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et ka vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nõuete puhul on tegemist rahaliste nõuetega ja järelikult saab poolte vahel teostada tasaarvestusel. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja teostas tema poolt tehtud ehitustöid puudustega ning rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut, samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on õigus nõuda tasu tema poolt tehtud tööde eest. Kohtule esitatud töövõtulepingust nähtub, et pooled sõlmisid 14.07.2005 töövõtulepingu nr XXX, mille järgi pidi kostja ehitama XXX ehitatava autokeskuse sisevõrgud vastavalt lepingule, kostja hinnapakkumisele ja projektdokumentatsioonile. Hageja kohustuseks oli vormistada ehitusluba, muud tööd, materjalide hankimine jne oli kostja ülesanne vastavalt lepingu p 2.2. Tööde teostamise tähtaeg oli 25.09.2005 ning lepingule oli lisatud ka detailne tööde teostamise graafik. lepingu täitmise ajal oli pooltel erimeelsusi lepingu täitmise tähtaegade ja kvaliteedi osas. Kohtule esitatud poolte tööde tegemise ajal saadetud kirjavahetusest nähtub, et hageja tegi kostjale pidevalt etteheiteid tööde teostamise tähtaegadest kinnipidamise osas, millele kostja reageeris. Põhiliseks etteheiteks oli ajagraafikust mittekinnipidamine. Pooled on ajagraafikust kinnipidamises osas kokku leppinud lepingu p 5 jj. Lepingu p 5.4 järgi oli hagejal õigus ajagraafikut muuta, mille tagajärjel võis muutuda ka tööde teostamise lõpptähtaeg ning lepingu p 5.7.1 järgi on töövõtjal õigus nõuda lõpptähtaja pikendamist, kui hilinemisoht on reaalne ning tingitud asjaolust, mille eest tellija vastutas. Seega on oluline välja selgitada, kas tellijal oli lepingu p 8.37. järgi kohustus teostada vajalikud eeltööd (tööfrondi ettevalmistamine) ja kas tööde tegemine hilines tellija tegevuse tõttu. Pooltevahelisest kirjavahetusest ja ehituspäevikust nähtub, et tööde tegemise ajal oli pidevalt probleeme tööfrondi õigeaegse ettevalmistamisega. Hageja 16.09.2005 kirjast ja kostja 19.09.2005 vastusest sellele nähtub, et kõik kirjas nimetatud tööd on lõpetatud või alustatud hilinemisega. Ehituspäeviku väljavõttest nähtub, et hageja on viivitanud betoonitöödega ning seetõttu on küttesüsteemide paigaldus hilinenud. Kohus leiab, et hageja poolt tööfrondi etteandmise täitmata jätmine ei olnud märkimisväärne, sest tõendatud on see vaid betoonitööde osas ja 5 päeva suhtes, sest 04.08.2005 asemel teostati betoonitööd 09.08.2005. Tööde teostamise lõpptähtajaks oli lepingu järgi 25.09.2005, kuid tegelikult lõpetati tööd oluliselt hiljem ning tööde vastuvõtmine toimus 14.12.2005. Vastavalt VÕS § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita muuhulgas ka kokkulepitud tähtajaks. Töö teostamine hilinemisega ei ole töö lepinguga kokku lepitud töö mittevastavus lepingule, kuid ometigi lepingu rikkumine. Pooled leppisid lepingu p 11.3 kokku, et puuduste korral tuleb nendest teatada 5 päeva jooksul. Kuna tähtaja järgimata jätmine ei ole töö puudus, ei tulnud hagejal sellest ka 5 päeva jooksul teatada. Vastavalt lepingu p 12.4 järgi on hagejal õigus nõuda töödega viivitamisel leppetrahvi. Kohtule esitatud leppetrahvi arvestuses nähtub, et hageja nõuab leppetrahvi iga viivitatud päeva eest kogusummas 103 740 krooni. Kohus leiab, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi tasumist, kuna kostja on töödega viivitanud.

Lk 3 (4)

2-06-15183

Hageja on esitanud leppetrahvi nõude ka muude lepingu rikkumiste eest, mis on leppetrahvinõudes kirjeldatud. Kostja on esitanud vastuväited üksnes lepingu tähtaegade edasilükkumise osas, kuid muude rikkumiste osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus järeldab TsMS § 231 lg 4 alusel, et kostja nõustub hageja väidetega lepingu rikkumiste osas, mis puudutab hageja 06.01.2006 kirja p 1- 9 sitatud väiteid töö puuduste kõrvaldamist kolmandate isikute poolt, tööde teostamist tellija poolt, ebakvaliteetselt teostatud töid, ärajäänud tööde osas, projektijuhi ja kostja töötajate tegevuse osas ja dokumentide üleandmise osas. Hageja on nõustunud soojaku kasutamise tasuga. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 181 940 krooni. Kohus leiab, et ka vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on vastuhagi kätte saanud, kuid vastuväiteid esitanud ei ole. Seega lähtub kohus TsMS § 231 lg 4 ning järeldab, et hageja on nõus kostja poolt vastuhagis välja toodud asjaoludega. VÕS § 637 lg 5 järgi on tellijal kohustus tasuda töövõtulepingu alusel teostatud tööde eest pärast vastuvõtmist ja tööde ülevaatamist. Hageja on tööd vastu võtnud ning üle vaadanud, järelikult on tal kohustus ka tasuda. Kostja on hagejale esitanud arved. Hageja ei ole esitanud kostjale vastuväited tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta, seega on ta kohustatud tasuma 181 940 krooni vastavalt kokkulepitule. Hageja ei ole vastu vaielnud viivise suurusele, järelikult tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista nii põhivõlg kui viivis 181 940 krooni ning teha hageja ja kostja vahel tasaarvestus. Hagejalt kuulub kostja kasuks väljamõistmisele 181 940 krooni. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda, sest kohus rahuldab nii hagi kuii vastuhagi. Kai Härmand Kohtunik

Lk 4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.