Tsiviilasi nr 2-06-26324
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2006.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-26324
Tsiviilasi
AS EMT hagi Exx Txxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx, asukoht Valge 16 Tallinn) Hageja esindaja: Helena Purga (Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 Tallinn 10151) Kostja: ExxxTxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista Exx Txxxxxxxxxx AS EMT kasuks võlgnevus 3182.84 krooni ja viivis 1591 krooni. Jätta rahuldamata hageja viivisenõue 1418.87 krooni osas. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta Exx Txxxxxxxx kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus tuvastas: AS EMT esitas 28.09.2006.a. hagi Exx Txxxxxx vastu 6192.71 krooni nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 06.09.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. 06.09.2004.a. sõlmisid pooled mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale mobiiltelefoni Alcatel One Touch 735. Hageja esitas kostjale nimetatud lepingute alusel tasumiseks arved kokku summas 3202.25 krooni. Kostja on jätnud hagejale nõuetekohaselt tasumata ning hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 3182.84 krooni. Kostja on maksete tasumisega viivitanud 631 päeva. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga viivist 3009,87 krooni. Kostja on esitanud hagile vastuse, kus teatab, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab nõuet tasumata teleteenuste eest, kuid ei nõustu hageja nõudega telefoni järelmaksu maksete ja viivise tasumiseks. Kostja väitel on hageja poolt telefon kodeeritud ja seega muudetud kasutamiskõlbmatuks enne osamaksete lõpptähtaega veebruaris 2006.a. Lepingust tulenevalt oli hagejal õiguskaitsevahendina õigus nõuda telefoni viivitamatut tagastamist: Telefoni kasutamiskõlbmatuks muutmist leping ette ei näinud. Kostja põhjendab oma vastuväiteid ka asjaoluga, et ta pole kohtuväliselt saanud hagejalt ühtegi teadet võlgnevuse kohta. Hageja esitas 23.11.2006.a hagi vastusele vastuväited. Hageja leiab, et kostja vastuväited pole kohased. Kostja pole tõendanud, et telefon muutus kasutamiskõlbmatuks hageja süül, see võis toimuda ka telefoni mittesihtotstarbelise kasutamisega. Kostja vastuväited ei põhjenda võlgnevuse ja selle tasumisega viivitamise eest viivise mitte tasumist. Hageja on saatnud kostjale arved ja võla meeldetuletuse kostja poolt lepingus avaldatud aadressil. Kostja pole teatanud elukoha vahetusest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus lahendab asja TsMS § 403 alusel lihtsustatud korras kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Mõlemad pooled on teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Esitatud materjalide põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad asjaolud: • Hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2004.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. • Hageja ja kostja sõlmisid 06.09.2004.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale mobiiltelefoni Alcatel one Touch 735. • Sõlmitud lepingutest tulenevalt on kostja jätnud hagejale tasumata 3182.84 krooni. Nimetatud asjaolude üle puudub pooltel vaidlus. Hageja poolt esitatud nõue lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse tasumiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Hageja on osutanud kostjale pooltevahelise lepingu alusel teleteenust, mille eest kostja ei ole tasunud. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist.
Kostja on ostnud hagejalt mobiiltelefoni, kohustudes telefoni eest tasuma järelmaksuga 18 kuu jooksul. Kostja ei ole telefoni hinda tasunud. Sellist müügisuhet reguleerib VÕS § 208 lg 1. Poolte vahel on ka müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Sellist suhet reguleeritakse VÕS § 208 lg 3 alusel. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale tasunud. Kostja ei ole tõendanud esitatud väiteid selle kohta, et mobiiltelefon muudeti hageja poolt kasutamiskõlbmatuks. Samuti ei vabasta nimetatud väide kostjat müügilepingust tulenevast maksekohustusest. Seadus näeb küll ette õiguskaitsevahendina lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise, mille tagajärjel lõppeb lepinguliste kohustuste täitmine. Toodud õiguskaitsevahenditele näeb võlaõigusseadus ette vormi- ja sisunõuded, mida kostja antud juhul täitnud ei ole. Kostja vastuväited ei põhjenda lepingust tulenevate summade mittetasumist. Hageja nõue tuleb rahuldada. Hageja nõuab kostjalt lepingutest tulenevate summade tasumisega viivitamise eest viivist. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud, kuna hageja pole edastanud talle võla meeldetuletusi ega viivisenõuet. Kohus leiab, et viivisenõue tuleb rahuldada osaliselt. Viivisenõue õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6, mille kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja on maksete tasumisega viivitanud. Hageja nõuab viivist põhinõudega ligilähedases ulatuses. Arvestades viivituse asjaolusid, on kohtu hinnangul hageja poolt nõutav viivis ebamõistlikult suur. Võlanõue on sissenõutavaks muutunud 29.11.2004.a., mis kostjale saadeti võlanõue, hagi on kohtusse esitatud 28.09.2006.a. Viivist on hageja arvestanud alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest kuni 15.09.2006.a. Hageja pole esitanud tõendeid vahepealsel perioodil kostjale võla- ja viivisenõuete esitamise kohta. VÕS § 113 lg 8 järgi on kohtul õigus vähendada ebamõistlikult suurt viivist mõistliku suuruseni vastavalt analoogilisele §-le 162 leppetrahvi kohta. Kohus vähendab hageja poolt nõutavat viivist 1591 kroonini s.o. pool põhinõude summast. Viivise mõistliku ulatuse leidmisel arvestas kohus viivituse asjaolusid ja varasemat kohtupraktikat. Kuna kohus rahuldab hagi põhinõude osas täielikult, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.