lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-23312/3

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 31.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-23312/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1598
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 401 lg 1KrediidivahenduslepingVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 196 lg 1, 2Lepingu erakorraline ülesütlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahelTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-23312/6Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja15.05.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.jaanuar 2007.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-23312

Tsiviilasi

AS hagi MK ja JK vastu võla ning viivise solidaarses nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS Hageja esindaja: HI (AS); Kostja: MK (endine K ); Kostja: JK

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega;
2.Välja mõista kostjatelt MK(K, endine K, ) ja JK’ilt solidaarselt 17 464 (seitseteist tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni ja 45senti AS kasuks.
3.Välja mõista kostjatelt MK ja JK’ilt solidaarselt alates 15.09.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas AS kasuks.
4.Hagimenetluse kulud jäävad solidaarselt kostjate Martin Koidu (K) ja JK kanda.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele;

Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 486 lg 3Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 145 lg 1Käendaja vastutus
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 76Kohustuse täitmine
1.
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavakstegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
2.Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.
3.Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus
1.Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada, kuna kostjad hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja M K on hagiavalduse kätte saanud , kostja JK Seega hagile vastamiseks määratud 20-päevane tähtaeg möödus M.K 06.11.2006 ja J. K 20.10.2006.
2.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesolevas tsiviilasjas TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. Lähtudes TsMS § 444 lg-st 1 jätab kohus tagaseljaotsusest ära kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
3.19.01.2005 pooltevahelise krediidilepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 10 000 kr krediiti. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Põhivõlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata AS Krediidilepingute üldtingimuste („üldtingimused“) p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. VÕS § 196 lg 2 sätestab, et kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui krediidisaaja on lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitanud kokku vähemalt 20 päeva ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, tasumata intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.
5.Kui põhivõlgnik oli osamakse tasumisega viivitanud rohkem kui 20 päeva, hoiatas hageja 16.09.2005 teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostjad ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti tegi hageja kostjatele ettepaneku alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata 16.09.2005 hagejapoolsele hoiatusele ja ettepanekule läbirääkimiste alustamiseks, ei tasunud kostjad võlgnetavaid summasid, mistõttu hageja ütles põhjendatult 02.11.2005 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjatelt võlgnevuse summas 11 350.47 kr solidaarset tasumist.
6.Lepingu põhitingimuste alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.56% krediidisummast ühe aasta kohta. Hageja nõuab üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt lepingust tulenevat tasumata intressi summas 3223.40 kr (lepingus kokkulepitud intress 6158.40 kr - tasutud intress 2935 kr) tasumist. Taotlus intressi tasumiseks summas 3223.40 kr on õiguslikult põhjendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. lepingu alusel võlgnetav tasumata.
7.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti

seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Hageja poolt 02.07.2004 kehtestatud hinnakirja alusel on krediidilepingute puhul viivise määraks 0.25% tagastamata krediidisummalt päevas. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.

8.Lepingu ülesütlemisel 02.11.2005 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 183.28 kr. Kuna hageja andis kostjatele lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 13.11.2005. Hageja viivisenõue on perioodil 13.11.200514.09.2006 suurenenud 6562.94 kr (8579.01 kr * 0.25% päevas * 306 päeva) võrra. Kuna kostjad on pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale 2800 kr sissenõutavaks muutunud viivise katteks, siis on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud tasumata viiviseks 3946.22 kr (183.28 kr + 6562.94 kr 2800 kr), mis tuleb üldtingimuste p-de 5.3, ja 6.1, käenduslepingu p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1, 2 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
9.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjatelt alates 15.09.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt välja mõista viivis 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas.
10.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 6.3 alusel on krediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 1715,80 kr (8579,01 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 6.3 ja 5.3, käenduslepingu p-de 1, 2 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista.
11.Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks on hageja ja käendaja sõlminud käenduslepingu. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg-s 1 ja käenduslepingu punktides 1, 2 ja 2.1 sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja vastutus on lepingu osas käenduslepingu alusel piiratud 26 791 krooniga. Kuna haginõuded nimetatud piirmäära ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt solidaarselt välja mõista.
12.Eeltoodust lähtudes kohus mõistab kostjatelt krediidilepingu alusel solidaarselt välja 17 464,45 kr, millest 8579,01 kr moodustab tagastamata krediidisumma, 3223,40 kr tasumata intress, 3946,22 kr viivis ning 1715,80 kr leppetrahv ning alates 15.09.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt viivis 0.25% tagastamata krediidisummalt päevas.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad

kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 486 lg 3 alusel loetakse maksekäsu kiirmenetluse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka..

14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses.

15.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus kuulutab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks tagatiseta.

Heli Käpp

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja