Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-8747
Tsiviilasi
OÜ hagi LL vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ esindaja TI
esindajad
Kostja LL
Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista LL’ilt OÜ kasuks võlga 1865,43 krooni ja viiviseid 1865,43 krooni ning kohtukulude katteks krooni 466,54 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. OÜ esitas hagi LL’i vastu võla 3730,86 krooni nõudes, millest võlg on 1865,43 krooni ja viivis 1865,43 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu , mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale pakkumine, mida kostja kinnitas oma allkirjaga ja ühtlasi tasus ettemaksu. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on ta kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud, et on teadlik lepingu lahutamatuks lisaks oleva st üldtingimustest. Vastavalt üldtingimustele pidi kostja tasuma arvete alusel teenuste eest 15 päeva jooksul nende esitamisest. Seisuga 08.03.02
on põhivõlg 1865,43 krooni. Viivis on 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest (1196 päeva) vastavalt 1449,58 krooni. Hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses ja vähem kui kokku lepitud määr, so 0,15%. AS loovutas nõude koos viivistega OÜ-le . Kostja ei ole vaatamata ettepanekust võlga ära tasunud. Kostja ei ole kooskõlas üldtingimuste p 4.1.10 ja 8.3 järgi kirjalikult teatanud võimalikust telefonivargusest, hageja sellist informatsiooni saanud ei ole. Leping kostjaga on lõpetatud hageja algatusel , kuivõrd kostja oli võlas alates kõne teenuste ja kuumaksete eest 1865,43 krooni ja telefoni maksumuse eest 500 krooni. Leping oli sõlmitud tähtajaga 18 kuud ning kui leping lõpetatakse teenuse osutaja poolt lepingutingimuste rikkumise tõttu, siis on õigus nõuda kuutasude maksmist kuni tähtaja lõpuni. Kostja on teadlik, et mobiiltelefon kuulub lepingu tähtaja jooksul teenuse osutajale mitte kostjale, ning et ennetähtaegsel lepingu lõpetamisel tuleb telefon tagastada. Hageja soovis olla ära kuulatud. Hageja tõendid: Liitumisleping mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimused AS teade kostjale lepingu lõpetamisest , teatis nõude loovutamise kohta, OÜ võlateatis kostjale, arvedkoondarved . Kostja vastuväited hagile Kostja tunnistas hagi osaliselt ja oli nõus maksma 500 krooni telefoni väljaostu hinna vahe hüvitamiseks. Enne telefoni vargust saadeti arved lepingujärgsel aadressil , kostja teatas politseile telefoni vargusest ja samuti teates sellest ka esindusele ja palus telefoni sulgeda, arveid enam ei saadetud. Hageja nõuab tasu aja eest, mil telefon oli varastatud. Lepingus oli märgitud kasutuslimiit 500 krooni, ebaselge, kuidas sai võlg kasvada pärast vargust üle 1000 krooni. Ei ole aru saada, miks saadeti lepingu lõpetamise teade , kuna kostja ei ole seda lepingus märkinud ning ei ela sellel aadressil Lepingus ei ole märgitud, et selle lahutamatuks osaks on üldtingimused, teatas operaatorile, et telefon varastati . Viivise protsent on lepitud kokku 0,5 % kuid hageja nõuab viivist 0,15%. Kõik viitab sellele, et lepingu partner ei ole korrektne. Kostja ei ole taotlenud ärakuulamist. Kostja tõendeid ise ei esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohtul on TsMS § 230 lg 2 tulenevalt õigus teha ettepanekuid tõendite esitamiseks ning tõendi asjakohasust ja lubatavust ning selle vastuvõtmist kontrollib TsMS § 238 lg 1 järgi aga kohus. Vaidlust ei ole selles VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. Eeltoodu alusel kuuluvad kohaldamisele enne 01.07.02 kehtinud tsiviilkoodeksi sätted. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Vaidlust ei ole selles, et AS sõlmis kostjaga liitumislepingu , mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale pakkumine, mida kostja kinnitas oma
allkirjaga ja ühtlasi tasus ettemaksu. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on ta kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud, et on teadlik lepingu lahutamatuks lisaks olevatest üldtingimustest. Seda, et kostja on nõustunud üldtingimustega ja et need on lepingu lahutamatuks osaks, ilmneb lepingu enda esileheküljelt ja on lepingul sellise punkti all, mis algab sõnadega „käesolevaga kinnitan, et .”. ja on märgitud lepingu esilehekülje allossa parempoolsesse tulpa” . Sellega on ümber lükatud kostja väited, et üldtingimused ei ole lepingu lahutamatuks osaks. Tulenevalt kostja vastuväidetest esitas hageja kohtule lepingu üldtingimised, mis kehtisid märtsist 97-28.02.2001 (t lk 38) st lepingu sõlmimise ajal. AS saatis kostjale arve (koondarve nr 1 ), nr (koondarve nr ), arve nr (koondarve ) ja arve kostja lepingujärgsel aadressil , mida kostja on pidanud oma vastuväidetes ka õigeks aadressiks. Kostja ei ole väitnud, et tema pole märgitud arveid saanud. Kostja väitis, et ta lõpetas lepingu seoses telefoni vargusega , kuid vaatamata kohtu ettepanekule (lk 29) ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta lepingu lõpetas ja teatas lepingu partnerile sellisest soovist ja telefonivargusest. Üldtingimuste p 4.1.10 järgi on kostja kohustatud kirjalikult teatama sellistest asjaoludest, mis taksitavad või võivad mõjutada või muuta võimatuks lepingust ja üldtingimustest tulenevate kohustuste täitmise. Seega kui kostjal ei olnud seoses telefonivargusega võimalik enam sideteenust hagejalt saada, pidanuks ta lepingu järgi teavitama A-i kirjalikult. Kostja ei ole märkinud, et ta oleks seda kirjalikult teinud, kuid poolte vaheliste õiguste ja kohustuste lõpetamiseks oli vajalik seega kostja kirjalikus vormis teate esitamine lepingu teisele poolele. Kohtu arvates väärib siinjuures märkimist, et isegi kui kostjalt telefon varastati, mis tegi tema arvates võimatuks lepingu edasise täitmise, ei ole kostja vaidlustanud AS poolt kostjale alates 2001.a. novembrist tasumiseks saadetud arveid või esitanud selles osas mingeid pretensioone. Nimetatud viitab sellele, et kostja oli tegelikult teadlik lepinguliste suhete jätkumisest ja temal lasuvast võlast ja kohustustest, mis olid märgitud ka saadetud arvetel. Arvetel näidati nii kuumaks, varasem võlg, kõneposti teenuse maks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta oleks lepingu tingimiste p 4.1.10 ja 8.4 kohaselt AS-i teavitanud telefonivargusest ja võimalikust soovist leping lõpetada. Kuna leping sõlmiti tähtajalisena (sõlmitud 31.10.01 18 kuuks), siis võis teenuse osutaja lõpetada lepingu ennetähtaegselt. Nimelt tingimuste p 7.12 järgi siis kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt kostjapoolsete tingimuste 9.2.2. rikkumise tõttu (maksekohustuse rikkumine), kuuluvad kuutasud maksmisele lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodil või lepingu tähtaja järelejäänud osa eest sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Seda, et kostja oli võlas, pidi ta teadma temale lepingujärgsel aadressil väljastatud arvetest perioodil Asjaolu, et hageja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate (dat. ) aadressil, mis ei olnud lepingus märgitud aadressina, vaid registrijärgsele aadressile, ei mõjuta aga kostja võla suurust, sest leping oli sõlmitud tähtajaliselt ja lepingu lõpetas hageja ühepoolselt kostjal lasuva võla tõttu ning tulenevalt tingimuste p 7.12 järgi saab hageja nõuda kõiki ülejäänud kuutasusid ka pärast lepingu lõpetamist. Asjaolu, et lepingus oli kokku lepitud limiit 500 krooni ei oma vaidluses samuti kaalu, sest märgitud ajast so ei nähtu, et kõnesid, mille eest hageja tasu nõuab, oleks tehtud üle 500 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on alustelt keeldunud oma lepingust tulenevat maksekohustust ühepoolselt täitmast, mis ei ole TsK § 174 järgi lubatav, mistõttu on haginõue põhjendatud ja tõendatud. Kostja oli nõus hüvitama hagetavast võlast osaliselt telefoni tasu 500 krooni, millele kohus ei pea täiendavalt selle tõttu hinnangut andma. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Ka nõude loovutamise teate on hageja saatnud valel aadressil, kuid kuna kostja ei ole nõude loovutamisest teadasaamist vaidlustanud ega väitnud, et oleks tasunud võlad AS-le, siis ei oma see vaidluses kaalu. Iseenesest on nõude loovutamine lubatud ja kuna nõude loovutamine toimus
, siis sellel ajal kehtinud VÕS 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. TsK § 190 lg 1 järgi, mille kohaselt võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab ka et viivisenõue on põhjendatud. Otsuse eelpool märgitud osas on kohus analüüsinud, et kostja oli võlast teadlik. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud maksma hagejale viivist. Õige on kostja väide, et tingimuse kohaselt on viivis 0,5 %, kuid hagejal on õigus viivisenõuet vähendada, sj arvestada viivist väiksemas määras kui kokku lepitud, sest see ei ole võlgnikku e. kostjat kahjustav. Kuna kostja muid vastuväiteid, sh perioodile, matemaatilisele arvestusele vmt, viivisenõudele ei esitanud, on põhjendatud kostjalt viivis välja mõista hagetud ulatuses so 1865,45 krooni. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlg 1865,43 krooni ja viivis 1865,43 kokku 3730,86 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 186,54 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 466,54 krooni. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.