Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AS Jõgeva Elamu on 19.10.2006.a. esitanud hagi Kxxxx Uxx vastu hooldustasu võlgnevuse 2150.40 krooni nõudes. Hagi kohaselt on kostja korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanik. Hageja on 09.03.2005.a. valitud xxxxxxxxxxx üldkoosolekul elamu valitsejaks. 20.02.2006.a. on elamu üldkoosolekul kinnitatud 2006.a. majanduskava. Hageja on täitnud valitseja kohustusi vastavalt kinnitatud majanduskavale ja esitanud kostjale hooldustasu arved. Kostja on jätnud hagejale tasumata. 1.10.2006.a. seisuga võlgneb kostja hooldustasu eest hagejale 2150.40 krooni. Hooldustasu hulka kuulub üldelektri summa, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse summa, prügivedu ja remonditasu. Kostja teatas 30.11.2006.a. hagi vastuses (tl.15), et vaidleb hagile vastu. Kostja esitas oma vastuväited 11.12.2006.a. kostja ärakuulamiseks määratud istungil (tl.19-20). Kostja vaidleb hagile vastu, kuna hageja on hooldustasud valesti arvestanud. Veetrassi renoveerimiseks kogutakse raha, aga see on juba renoveeritud. Hageja arvestab prügiveo maksu vastavalt korteri ruutmeetritele, mis on vale. Tuleks arvestada vastavalt inimeste arvule korteris. Prügiveo arvestus pole õige. Samuti arvestatakse valesti maja üldelekter vastavalt korteri ruutmeetritele. Kui on suur korter, siis pole see õiglane. Hageja esitas 3.01.2007.a. vastuse (tl.23-24) kostja vastuväidetele. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Remondifondi raha kogutakse vastavalt elamu üldkoosoleku 20.02.2006.a. otsusele 6 kr/m2 . Üldkoosolekul otsustati, et vastavalt raha laekumisele teostatakse 2007.a. kanalisatsioonitrassi renoveerimine. 2006.a. toimus kanalisatsioonitorustiku avarii, mis likvideeriti Jõgeva Linnavara abiga. Torustik renoveeriti. Prügiveo maksu on hageja arvestanud vastavalt elamu 2006.a. majanduskavale, mis näeb ette, et korteriomanikud kannavad kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt eluruumi üldpinna ühe m2 suurusele. Samuti on üldelektri arvestuse alus vastu võetud korteriomanike üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavas ja aluseks on eelnevate aastate keskmine tarbimine. Igal aastal tehakse kaks korda aastas üldelektri osas tasaarvestus. Prügikonteinerite tühjendused on tehtud vastavalt korteriomanike tellimusele. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kostja sõnul ei ole ta nõus maja üldkoosoleku protokolliga, seal vastu võetud otsused maksude osas ei ole õiglased. Kostja esitas vastuväited prügiveo ja üldelektri tasude arvestusele. Kostja leiab, et prügiveo arved on liiga suured. Arvete kohaselt on ära viidud lahtist prügi, mille kogused puuküttega majal on ebatõenäolised. Keegi majaelanikest ei tee lahtist prügi ega anna ka andmeid selle kohta. Kostja arvestuste kohaselt on valesti arvestatud üldelektri summa. Hageja on üldelektri summa valesti jaganud ruutmeetrite peale. Kostja esitas kohtule endapoolse üldelektri arvestuse ka kirjalikult. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagimaterjalide põhjal tuvastas kohus asjas tähtsust omavad alljärgnevad faktilised asjaolud: • Kxxxx Uxx on korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, omanik (tl.5-6). Eluruumi üldpind on 29 m2 . • Elamu xxxxxxxxxxx korteriomanike üldkoosoleku otsusega 9.03.2005.a. on nimetatud xxxxxxxxxxx valitsejaks AS Jõgeva Elamu alates 1.01.2005-31.12.2007 tähtajaga 3 aastat (tl.9). Elamul ei ole majavanemat ja tellimusi saavad esitada korteriomanikud. • Elamu xxxxxxxxxxxxkorteriomanike 20.02.2006.a. üldkoosolekul on kinnitatud 2006.a. majanduskava (tl.11, 25).

•

•

•

Elamu xxxxxxxxxxx 2006.a. majanduskava (tl.25) näeb ette, et korteriomanikud kannavad kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt eluruumi üldpinna ühe m2 suurusele. Maja üldelekter arvestatakse tegeliku kulu järgi ja tehakse tasaarvestus 2 x aastas. Üldelektri summa jagatakse korterite ruutmeetrite peale. Prügiveo tasu arvestamine toimub vastavalt tegelikule tühjendusele ja kogusele. Elamu xxxxxxxxxxx korteriomanike 20.02.2006.a. üldkoosoleku otsusega on kehtestatud elamu remondifondi tasuks 6 kr/m2 alates 01.02.2006 kuni 31.12.2007. Otsustati, et vastavalt laekumisele, teostada 2007 aastal kanalisatsioonitrassi renoveerimine. Kxxxx Uxx on jätnud AS-ile Jõgeva Elamu 2006.a. tasumata arvestatud hooldustasu 2150.40 krooni (tl.7).

Kohus leiab, et poolte vahel on tegemist võlasuhtega, kus hageja on kohustatud täitma temale pandud elamu valitseja ülesandeid vastavalt korteriomanike otsustele ja sellega kinnitatud majanduskavale ning kostja kui üks korteriomanikest kohustub selle eest tasuma kokkulepitud tasu (hooldustasu). Poolte vahel pole sõlmitud lepingut, hageja ja kostja olemine õigussuhte poolteks tuleneb seadusest ja korteriomanike üldkoosoleku otsustest. Hageja ja kostja vahelise vaidluse esemeks on hooldustasu ja selle koosseisu õiguslikkus aga ka remondirahade kogumise põhjendatus. Kostja on vaidlustanud hooldustasu maksmise, kuna leiab, et see pole arvestatud õigesti, ja remondiraha maksmise. Üldkoosolekul elamu valitseja nimetamisega on xxxxxxxxxxx elamu korteriomanikud sõlminud koosolekul kokkuleppe, et nad annavad maja valitsemise üle AS-ile Jõgeva Elamu. Valitseja õigused ja kohustused on sätestatud KOS § 21, mille lõike 1 p 1, 2, ja 4 kohaselt on valitseja kohustusteks muuhulgas ka korteriomanike otsuste elluviimine ja kodukorra täitmise eest hoolitsemine; kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sealhulgas remondiks, vajalike abinõude rakendamine ja korteriomanike ühiste vahendite valitsemine. Seega on seaduseks, mis sätestab, et elamu valitseja viib ellu korteriomanike otsuseid ja korteriomanikud kohustuvad neid otsuseid täitma- Korteriomandiseadus. Oma ülesannete täitmiseks on hageja kui elamu xxxxxxxxxxx valitseja koostanud KOS § 22 lg 1 kohaselt majanduskava, mis on kinnitatud elamu korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Majanduskava kinnitamisega on korteriomanikud seal ära määratletud elamu remondifondi planeeritavad kulud ja hooldustasude planeeritavad kulud. Asja materjalide järgi kuuluvad hooldustasu koosseisu tasu üldelektri eest, maksed hooldusfondi, tasu haldusteenuse eest, tasu prügiveo eest ja remonditasu. Hageja võtab õigeks (tl.23,26), et kanalisatsioonitorustik on remonditud ennetähtaegselt ja Jõgeva Linna vahenditega tekkinud avarii tõttu. Samas tuleb ka selle remondi eest tasuda (Jõgeva Linnale), selleks raha koguda. Raha kogumise lõpetamist ei saa otsustada hageja, seda teevad korteriomanikud eelseisval üldkoosolekul. Hooldustasu nõue on põhjendatud. Hooldustasu suurus tuleneb korteriomanike kinnitatud majanduskavast. KOS § 22 lg 5 järgi kinnitavad majanduskava ja aruande korteriomanikud häälteenamusega. Kohtule on tõenditena esitatud elamu xxxxxxxxxxxxkorteriomanike 20.02.2006.a. üldkoosoleku protokoll (tl.11) ja sellega kinnitatud 2006.a. majanduskava (tl.25). Majanduskavas on toodud ära hooldus- ja remondifondi eeldatav laekumine. Muuhulgas on otsustatud koguda raha kanalisatsioonitrassi renoveerimiseks. Hooldustasude puhul (prügivedu, üldelekter) on märgitud, et korteriomanikud kannavad kohustusi kaasomandi eseme valitsemiskulude kandmisel vastavalt eluruumi üldpinna ühe m2 suurusele. Poolte ütluste põhjal leidis kohtus tuvastamist, et prügiveo tasu arvestus toimub xxxxxxxxxxx elamus vastavalt tegelikule tühjendusele. Hageja esitas prügi tellimuste kohta tõendi, millest nähtub, et tellijateks on olnud korteriomanikud ise (tl.29). Prügi hind on arvestatud vastavalt korteriomanike tellimusele ja tegelikule tühjendusele. Prügi arvestuses on hagejal lisaks konteinerite tühjendusele ära toodud ka lahtise prügi kogused ja sellelt arvestatud hind (tl.28). Hageja esindaja seletuste kohaselt on lahtine prügi prügikasti kõrval olev mistahes prügi – diivan, wc-pott, ehitusmaterjal jne. Lahtise prügi kogust hindab prügi ära vedav autojuht.

Kohus, hinnates ära veetud prügi koguseid (tl.28), on seisukohal, et ei ole fikseeritud äraveetava prügi ebareaalselt suuri koguseid ega midagi sellist, mis annaks alust lugeda, et elamu valitseja (hageja) on koguseid näidanud korteriomanikele kahjulikus suunas. Nii ei ole 2006 aasta märtsikuus prügivedu üldse tellitud ja tasu küsitud ei ole, 2006 aasta aprillikuus on lahtise prügi koguseks märgitud 50 kilo, maikuus 60 kilo ja septembrikuus 100 kilo. Kohtu hinnangul on selliste koguste näol tegemist 8-korterilise elamu jaoks minimaalsete võimalike kogustega, mille hindamiseks põhjendamatuks puudub igasugune alus. Kostja väited nagu oleks hageja arvestanud lahtise prügi koguseid alusetult, ei leidnud tõendamist. Kohus peab sellise teenuse osutamise juures oluliseks märkida veel järgmist: ka prügiveo puhul on tegemist teenuse osutamisega kahepoolse lepingu alusel, kus hageja on teenuse osutaja rollis ja korteriomanik (kostja) teenuse tellija ja tasuja rollis. Teenuse eest tasumine toimub osutatud teenuse mahu (prügi koguse, kaalu) alusel. Pooled on leppinud kokku, et teenuse mahu (prügi koguse) määrab kindlaks teenuse osutaja (tema esindaja-autojuht). Samas on lepingu teisel poolel-tellijal alati õigus kontrollida teenuse mahu määramist ja viibida selle juures. Seega on tellijal (korteriomanikul) alati õigus viibida prügi äraveo juures, võtta osa prügi mahu määramisest, et vältida hilisemaid võimalikke eriarvamusi. Kui tellija on loobunud selle õiguse kasutamisest, puudub tal võimalus tugineda hiljem väitele, et teenuse (prügiveo) maht on määratud ebaõigesti. Kohtus leidis kinnitust, et xxxxxxxxxxx elamu üldelekter arvestatakse tegeliku kulu järgi 0,18 senti/m2 , 2 korda aastas tehakse tasaarvestus. Hageja on esitanud tõendina arve (tl.27), millest on näha, et kostjale on arvestatud üldelektri summa 0,18 kr/m2 . Sellise arvestuse näeb ette elamu korteriomanike poolt kinnitatud 2006.a. majanduskava (tl.25). Kostja poolt esitatud üldelektri arvestuse arvestusmeetodi kohaselt tuleks temale tagasi maksta kogu elamus kasutatud üldelektri tasaarvestatav summa. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud üldelektrit lähtudes majanduskavast ja kostja poolt esitatud arvestus ei lükka nimetatud fakti ümber. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et hooldustasu arvestamine ei oleks toimunud vastavalt majanduskavale. Korteriomanikud on ise nõustunud hooldustasu hindade ja arvestuse alustega ja need kinnitanud. Asjaolu, et kostja ei osalenud korteriomanike üldkoosolekul ei anna alust tasumisest keeldumiseks. Hageja nõudmised ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolud põhjendavad hagi rahuldamise õiguslikku alust – AÕS § 75 lg.1, KOS § 13 lg.1, § 15 lg 1, § 21 lg 2 p 1. Elamu kaasomanikuna on kostjal AÕS § 75 lg.1 tulenev kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, selle alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostjalt nõutava hooldustasu hulka kuulub üldelektri hind, hooldusfondi summa, mis koosneb põhikonstruktsioonide hoolduse ja avariide likvideerimise summadest, haldusteenuse tasu, prügiveo- ja remonditasu. KOS § 13 lg.1 tuleneb kostja kohustus osaleda nende kaasomandi majandamise kulutuste kandmises. Korteriomanike üldkoosolekul otsustatud ja hageja arvutuste aluseks olev metoodika (kulutused arvutatakse ruutmeetri kohta) on kooskõlas Asjaõigusseaduse sätete ja mõttega, mille kohaselt kaasomanik kannab koormatisi, kulutusi ja kahjusid vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kostja soov (maksta näiteks prügi eest vastavalt elanike arvule) ei ole Asjaõigusseaduse ja Korteriomandiseaduse vastavate sätetega kooskõlas. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda TsMS § 176 lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 krooni (tl.13). Riigi poolt on menetluskuludena kantud asja läbivaatamise kulu (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud) 19.80 krooni (tl.2). Hageja on hagiavaldusele lisanud tõendi kantud menetluskulu kohta. Kuna kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, puudub põhjus nõuda kostjalt oma menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lg.2 alusel. Seetõttu ja TsMS § 176 lg.3 alusel teeb kohus otsustuse üksnes avaldaja (hageja) menetluskulude kohta ja esitab selle käesolevas kohtuotsuses. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulud tuleb kanda kostjal TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 177 lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohtunik:

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.