lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-19171/6

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-19171/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1148
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19171

Tsiviilasi

Korteriühistu Xxxx väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

870,97 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu Xxxx (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Xxxx (e-post xxxx) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Lihtmenetluses

hagi

Xxxx

vastu

võlgnevuse

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Korteriühistu Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xxxxlt põhivõlgnevus summas 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot ja 97 senti Korteriühistu Xxxx kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx kanda.
4.Välja mõista Xxxxlt menetluskulud summas 499 (nelisada üheksakümmend üheksa) eurot ja 16 senti Korteriühistu Xxxx kasuks.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista Xxxxlt Korteriühistu Xxxx kasuks viivis menetluskulude (s.o. 499,16 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 21.12.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt Harjumaal Harku alevikus aadressil Xxxx

asuvat kinnisasja majandab Korteriühistu Xxxx (hageja). Hageja on registrisse kantud 12.10.2007. Xxxx (kostja) on Xxxx korteriomandi number 27 omanik. Kostja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 25.05.2008. Hageja on korteriomanikele sh kostjale edastanud regulaarselt majandamiskulude arveid. Hageja arvetel on välja toodud kululiigid, mida on korteriomanikud kohustatud tasuma. Kostjale esitatud arved hõlmavad kululiike: küte, üldelekter, prügivedu, päevane elekter, külm vesi, vee soojendamine, hooldusfond, remondifond, laenu tagasimakse, juhatuse esimehe tasu. Eeltoodust tulenevalt on kostja kui ühistu liige kohustatud täitma ühistu otsuseid. Seega ka otsuseid, mille alusel tuleb tasuda juhatuse esimehe tasu, hooldusfondi ja remondifondi makseid. Hageja majandamiskulud on määratud majandustegevuse aastakavades. Aastakaval on kaks põhilist eesmärki. Esiteks informeerida ühistu liikmeid kaasomandi eseme valitsemise kuludest. Teiseks kehtestada liikmetele perioodilised maksed, mis on KÜS kohaselt liikmetele kohustuslikud. Kostja vastus

2.Kostja 17.04.2017. a kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista (tl 64). Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
3.Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
5.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 6.Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriomand asukohaga Xxxx-27, Tallinnas kuulub kostjale ja hageja vahendab elamu Xxxx eluruumide omanikele kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata ning võlgneb hagejale perioodil veebruar 2014. a kuni 1.12.2016.a esitatud arvete alusel kokku 870,97 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjale piisavalt selgitanud nõude tekkimise asjaolusid. 7.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest tuleneb seega seadusest. Korteriühistu

otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda hagejale elamu hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest seonduvalt Xxxx-27, Tallinn korteriga üldkoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse aastakavaga kehtestatud suuruses ja korras ning teha seda tähtaegselt, millise kohustuse on kostja täitmata jätnud. 8.Kostja ei vaidlusta hageja poolt teenuse osutamist, kuid leiab, et hageja ei ole selgitanud piisavalt oma nõuet kostja vastu (tl 64). Kohus siinkohal kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib kostja majahooldusteenust, prügivedu, samuti on kostja kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Korteriühistu liikmel on alati võimalik osaleda ka korteriühistu üldkoosolekutel ning selgitusi saada temale esitatud arvete osas. Arvete tasumata jätmisega suurendab kostja nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 870,97 eurot. Menetluskulud

9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 499,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175 eurot, ülekande tasu 0,16 eurot ja lepingulise esindaja kulu 324 eurot).
10.Hageja taotlus kuulub rahuldamisele. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 175 eurot (tl 42). Menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas hageja esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks ja menetlusdokumentidega tutuvmiseks kokku 3 tundi ja 36 minutit (tl 69). Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
11.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 324 eurot. Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 90 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.
12.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 499,16 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 175 eurot, panga ülekande tasu 0,16 eurot ja lepingulise esindaja kulu 324 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmiselel ka viivis menetluskulude (s.o. 499,16 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja