OÜ EUREX FINANTS hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.01.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
56 530,52 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ EUREX FINANTS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ EUREX FINANTS (registrikood 11324355, asukoht Tornimäe tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10145), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi (e-post: [email protected] ) Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, Tallinna linn, Harju maakond, 11415), lepinguline esindaja advokaat Madis Saar (e-post: [email protected] )
Kohtuistungi toimumise aeg
04.05.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 31.01.2017 otsus tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ EUREX FINANTS (hageja) esitas 26.01.2016 maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on OÜ EUREX CS (edaspidi EUREX) ja kostja vahel 06.11.2014 sõlmitud veosekindlustuse leping, mille alusel on väljastatud poliis nr EE14-39-00000003-2 kehtivusperioodiga 08.11.2014 kuni 07.11.2015. 17.03.2015 toimus kindlustusjuhtum, kui rahaveoringilt naasnud EUREX-i turvatöötaja ei olnud edastanud kogu rahaveoringil kogutud raha ning selgus, et puudu on turvapakend CS3057270, milles oleks pidanud olema raha väärtuses 57 427 eurot. EUREX edastas 20.03.2015 läbi oma kindlustusmaakleri kahjuteate kostjale. 23.03.2015 esitas EUREX kostjale kahjuavalduse ning kostja avas kindlustusjuhtumi nr I39-10130/01-15. Kostja teatas 01.06.2015, et pikendab kahju hüvitamise otsuse tegemise aega, kuna ei ole tuvastatud kindlustusjuhtumi toimumist ning kahju hüvitamise otsus sõltub kriminaalmenetluse käigust. Kostja ei ole siiani kahjujuhtumi osas otsust teinud. Kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitamine kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kostja on kindlustuslepingu öelnud üles alates 02.10.2015. EUREX loovutas 07.01.2016 oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavate EUREX-i kindlustulepingu tingimuste rikkumise ja kahju tekkimise vahel on kausaalne seos. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõuet. Hageja poolt esitatud nõude loovutamise teade ei tõenda hagi esemeks oleva nõude üleminekut hagejale. Kindlustuslepingust tulenev kindlustusvõtja väidetav täitmise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud ning hageja ei ole kindlustusjuhtumi toimumist tõendanud. Kindlustuslepingus on kokku lepitud, et raha kadumine teadmata põhjustel ei ole kindlustusjuhtum. Ka ei ole kindlustuslepingu kohaselt kindlustuskaitsega hõlmatud kahju, mis tekib ajal, kui sõiduk on järelevalveta. Nimetatud otsuse tegemine ei ole tõendite puudumise tõttu võimalik. Kostjal puuduks kindlustuslepingu täitmise kohustus ka juhul, kui kindlustusjuhtumi toimumine oleks tõendatud, kuna hageja on nii enne kui ka pärast kahjujuhtumi toimumist oluliselt rikkunud kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, so hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist, EUREX-i tegevus rahaveo teostamisel ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele, EUREX on rikkunud hoolsuskohustust, kindlustusriski ja kahjujuhtumi võimalikkuse suurendamise keeldu ja rikkunud kaasaaitamiskohustust. Kostja ei ole 17.03.2015 toimunud raha kadumist
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 kindlustusjuhtumiks tunnistanud. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 2 ja üldtingimuste p 14.3 alusel vabanenud kindlustushüvitise maksmise kohustusest. Lisaks ei ole hageja tõendanud kahju suurust ning kindlustusavalduse kohaselt oli maksimaalse riski suurus 20 000 USD, millisest tuleb maha arvata omavastutus summas 5000 eurot ja kindlustusperioodi eest tasumata kindlustusmakse summas 6591,03 eurot. Seega saaks kostjalt väljamõistetava kindlustushüvitise maksimaalne suurus olla 6339,76 eurot. Lisaks tuleks arvesse võtta EUREX-i ja VT’i vahel sõlmitud töölepingu punktis 7.7 sätestatud vastutuse rahalist ülempiiri 50 000 eurot, millest tuleb maha arvata omavastutus 5000 eurot ja tasumata kindlustusmakse 6591,03 eurot. Sellisel juhul saaks kostjalt väljamõistetava kindlustushüvitise maksimaalne suurus olla 38 408,97 eurot. Esimese astme kohtu lahend
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 3 734,35 eurot, millest 3500 eurot kuulub väljamaksmisele kohtu deposiiti tasutud tagatise arvelt ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
5.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagi esemeks olev nõue hagejale kehtivalt loovutatud. See on tõendatud nõude loovutamise teatega. Kohtu hinnangul on loovutamise hetkel nõue piisavalt määratletav, mistõttu on kostja väited ainetud.
6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtumiks saab lugeda raha kadumist rahaveo ajal. Kostja ei ole 17.03.2015 raha kadumist kindlustusjuhtumiks tunnistanud. Pooltevahelised õigused ja kohustused tulenevad järgmistest dokumentidest: kindlustusavaldus, veosekindlustuse tingimused, Lloyd’i soomussõiduki kindlustuse tingimused, Lloyd’i usaldusvastutuse lisaklausel, BTA kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2012 (kd I tl 174-192, inglise k 10-22, eesti k 23-31, 32-35).
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtumiga on tegemist ka juhul, kui raha pärast töötajale üleandmist lihtsalt kaob sõltumata selles, kas töötaja raha kadumise eest õiguslikult vastutab või mitte. Kohus leiab, et kindlustusjuhtumiks ei ole üksnes raha kadumise asjaolu. Kohtu hinnangul on tõendamata kindlustusjuhtumi toimumine. Kindlustusjuhtumiks on kokku lepitud kahjustatud objekti kadu või kahju. Veoseks on sularaha, mündid, pangakaardid, väärismetall. Üldtingimuste p 2 ja Lloyd’i soomussõidukijuhi kindlustuse tingimuste osa „Välistused“ punktid A-H sätestavad asjaolud, mis ei ole käsitletavad kindlustusjutumina. Kindlustusjuhtumiks ei ole üldtingimuste p 2.11 alusel kahju, mis on põhjustatud tahtlikult või raskest hooletusest (vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine). Punkt F sätestab, et kindlustus ei kata: igasugune valveta sõidukite põhjustatud kadu või kahju. Punkt G sätestab, et kindlustus ei kata: salapärane kadumine või igasugune seletamatu kadu. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et raha kadumise põhjus pole teada. Selleks, et kohalduks Lloyd’i usaldusvastutuse lisaklausel, peab esinema kindlustusvõtja töötaja ebaausus või kokkumäng.
8.Kohtu hinnangul ei ole toimunud kokku lepitud kindlustusjuhtumi sündmust. Kohtu hinnangul kuuluvad kohaldamisele kindlustusjuhtumi välistused: BTA kindlustuslepingute üldtingimused nr GC 2012 p 2.11 ja Lloyd’i soomussõiduki kindlustuse punktid F ja G. Kohus leiab, et raha kadumise, e kahju, on põhjustanud hageja raske hooletus ning raha kadumise põhjus pole teada.
9.Asjatundja RP arvamuse kohaselt võis turvapakend rahaga kaduda ühel järgneval viisil: omandatud inkassatsiooni teostanud EUREX-i töötaja poolt; töötaja oli hooletu ja
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 turvapakend kukkus ümbertõstmiste käigus sõidukist välja ning kadus ära enne sõiduki kaubaruumis olevasse raudkappi panemist; varastati kolmandate isikute poolt kasutades vahetuse vanema raudkapis olnud sõiduki võtmekomplekti (kd I tl 218-225).
10.Käesoleval juhul ei ole tuvastatud VTi ebaausat käitumist või kuritahtlikku kokkumängu. Pole tõendatud, kuidas raha kadus ning see võis kaduda ajal, mil rahaveoauto oli jäetud parklasse valveta.
11.Kuna kohus leiab, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, siis kohus ei hinda teisi kostja vastuväiteid (kindlustushüvitise maksmisest keeldumise õigus ja tõendamata kahju suurus) ega poolte poolt esitatud tõendeid.
12.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele ei nõustunud kohus osaliselt kostja ajakuluga. Kohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 40 tundi 34 min ülepaisutatud ning ajakulu tuleb osaliselt vähendada. Kohus vähendab järgmiste toimingute osas ajakulu: • 29.02.2016 menetluskulude tagatise taotluse koostamine 1 tund; • 03.03.2016 hageja 29.02.2016.a menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvumine ja kliendile edastamine, 04.03.2016 telefonivestlus kliendiga, 07.03.2016 nõupidamine kliendiga, 08.03.2016 maakohtu 08.03.2016.a määrusega tutvumine, 08.03.2016 kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine, 22.03.2016 hagimaterjalidega ja kliendi poolt edastatud materjalidega tutvumine, 23.03.2016 kostja vastuse koostamine, 24.03.2016 kostja vastuse koostamine, kokku 8 tundi; • 02.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund; • 18.11.2016 hageja poolt 04.11.2016.a esitatud tõenditega, sh videofailidega, tutvumine ja seisukoha koostamine hageja tõendite kohta 3 tundi; • 12.01.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine 1 tund.
13.Ülejäänud osas on kostja esindaja ajakulu põhjendatud ning vastab tsiviilasjas teostatud menetlustoimingutele ja esitatud menetlusdokumentidele. Eeltoodust tulenevalt on kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (25 tundi 56 min tundi x 144) 3734,35 eurot. Apellatsioonkaebus
14.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 52 427 eurot, viivis ja menetluskulud ning menetluskulude tasumisega viivitamisel välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule ja jätta menetlukulud kostja kanda.
15.Kindlustuslepingus oli kindlustusjuhtumiks kindlustatud vara füüsiline kadumine ning kindlustusvõtjal oli kindlustuskate nii riski puhuks, kus kindlustatud vara (sularaha) kaob nii kindlustusvõtja töötaja hooletuse tõttu kui ka riski puhuks, kus kindlustatud vara kaob töötaja pahatahtlikkuse tõttu. Kohus luges tõendatuks, et 13.03.2015 transportis kindlustusvõtja töötaja kindlustatud sularahapakke ning marsruudi lõppedes ja turvapakendite üleandmise käigus selgus, et turvapakend CS3057270 on kadunud.
16.Vastustaja poolt kohtule esitatud eksperthinnangu kohaselt võis turvapakend rahaga kaduda kolmel viisil. Kuivõrd appellant oli kindlustanud ennast sularaha kadumise vastu nii töötaja hooletusest kui ka töötaja pahatahtlikkusest tulenevatel põhjustel, siis oleks kohus pidanud ainuüksi eeltoodud asjaoludest järeldama ja tuvastama, et
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 käesoleval juhul on tegu kindlustusjuhtumiga, kindlustusrisk on realiseerunud ning sellele peab järgnema kindlustusandjapoolne väljamakse.
17.Kohus järeldas, et tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, sest olukorrale kohalduvad Lloyd`i soomussõiduki kindlustuse tingimuste punktid F ja G, mille kohaselt ei kata kindlustus kadu, kui selle põhjustas sõiduki valveta jätmine või salapärane kadumine või igasugune seletamatu kadu. Samuti välistab kohtu hinnangul kindlustusjuhtumi kindlustuse üldtingimuste p 2.11, mille kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks kahju, mis on põhjustatud tahtlikult või raskest hooletusest.
18.Appellant on seisukohal, et käesolevale juhtumile ei kohaldu Lloyd`i soommussõiduki kindlustuse punktid F ja G. Kohus ei ole tuvastanud, et sularaha oleks kadunud ajal, mil sõiduk jäeti valveta, rääkimata valveta jätmisest Lloyd`i soomussõiduki kindlustuse punkti F mõistes. Kindlustuspoliisis on eraldi välja toodud, et kindlustuskaitse kehtib nii ühe kui kahe turvatöötajaga rahaveo puhul. Samuti kiitis vastutaja Eurexi rahaveo protseduuri enne kindlustuslepingu sõlmimist heaks, mis tähendab, et kindlustusandjale oli teada, et ühese ekipaažiga töötades pidi turvamees jätma veoks kasutatava sõiduki paratamatult ilma turvatöötajata. Lisaks turvatöötajale oli sõidukil olemas lukustussüsteem, signalisatsioon ning GPS jälgimine.
19.Raha ei kadunud salapäraselt tingimuse G tähenduses. Raha kadus ühel kolmel alternatiivsest viisist. Kõik kolm võimalikku juhtumit on seotud Eurexi töötaja hooletuse või pahatahtlikkusega ning mitte ükski võimalik raha kadumise viis ei liigitu salapärase kadumise alla. Apellandi hinnangul saab salapärase kadumisega olla tegu siis, kui kindlustatud eseme kadumine ei ole mõistlikult selgitatav.
20.Kohus on valesti jaotanud ka tõendamiskoormise. Kindlustusandja tõendamiskoormis on tõendada, et esinevad asjaolud, mis välistavad kindlustusandja hüvitamise kohustuse. Vastustaja ei ole oma väidet salapärase kadumise osas mitte ühegi tõendiga tõendanud ning ka kohus ei ole viidanud salapärase fakti tuvastamisel mitte ühelegi tõendile. Kohus on ebaõigesti pööranud tõendamiskoormise ümber, raha salapärast kadumist eeldanud ning pannud apellandile tõendamiskoormise tõendada, et salapärane kadumine ei leidnud aset.
21.Eurex ei olnud sularaha vedamisel raskelt hooletu nagu on leidnud kohus ning igal juhul ei ole kohtu poolt viidatud väidetavad rikkumised kaasa toonud kindlustusriski suurenemist. Kohtu järelduste kohaselt oli Eurex raskelt hooletu, sest Eurexi töötaja ei kasutanud raha vedamisel turvakohvrit ning rahaveoks kasutatav auto ei vasta nõuetele. Vaidluse all ei ole asjaolu, et sularaha vedamiseks kasutatavas autos oli olemas turvakohver ning Eurexi töötaja kohvrit ei kasutanud. Hooletu oli Eurexi töötaja, mitte Eurex ning kuivõrd töötaja hooletuse vastu oli Eurex kindlustanud, siis on kohus valesti leidnud, et turvakohvri mittekasutamine saab olla aluseks kindlustushüvitise väljamaksmata jätmiseks.
22.Maakohus leidis, et Eurex oli rahavedamisel raskelt hooletu, sest kasutab sõidukeid, mille puhul ei ole võimalik täita rahaveojuhendi p 8.9 tulenevat nõuet lukustada uksed enne turvakohvri või-koti avamist ning sõidukites asuv raudkapp ei taga raha säilimist.
23.Esiteks on Eurex täitnud kõiki seadusest tulenevaid rahaveo nõudeid. Eurex oli kehtestanud sise-eeskirjad, taganud tehnilised vahendid ja võimalused rahaveo toimumiseks. Teiseks ei ole kohtu poolt viidatud väidetavate rikkumiste puhul igal juhul tegemist Eurexi rahaveojuhendi rikkumisega. Asjaolu, et uksi on ebamugav sulgeda, ei tähenda, et seda oleks võimatu teha. Rahapaki kadumisel kasutusel olnud raudkapi põhi ei olnud deformeerunud, samuti ei olnud sellel muid lõhkumise või kahjustamise märke. Asjaolu, et turvakapp on teoreetiliselt lõhutav või lahti muugitav ei tähenda, et see ei vastaks nõuetele ning et see võiks kaasa tuua kindlustusandja õiguse keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kolmandaks ei ole kohus sõnagagi
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 põhjendanud, kuidas mõjutasid kohtu poolt viidatud väidetavad rikkumised kindlustusjuhtumi toimumist. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja leidis vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
26.Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingu poolte, kelleks oli Eurex CS OÜ ja kostja, õigused ja kohustused seonduvalt 06.11.2014 kindlustuslepinguga tulenevad kindlustusavaldusest, veosekindlustuse tingimustest, Lloyd`i soomussõiduki kindlustuse tingimustest, Lloyd`i usaldusvastutuse lisaklauslist, BTA kindlustuslepingute üldtingimustest.
27.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus poolte vahel selles, kas kindlustuslepingus kokkulepitud kindlustusjuhtumi toimumine on tõendatud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kindlustusjuhtumiks on raha kadumine või on kindlustusjuhtumiks raha kadumine lepingus kokkulepitud tingimustel. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 1.10 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kostja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse. VÕS § 423 lg 1 järgi on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse, lg 2 kohaselt kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. Kuna kindlustusjuhtumiks saab olla vaid selline sündmus, mis leidis aset kindlustusriski realiseerumise tõttu, siis ei saa ringkonnakohtu arvates kindlustusjuhtumiks pidada vaid raha kadumist, nagu hageja on väitnud.
28.Poolte vahel on vaidlus selles, kes peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise. Üldise tõendamiskoormise reegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Seega üldise tõendamiskoormise järgi peab hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi saabumise ja kahju suuruse ning kostja hüvitise väljamaksmisest keeldumise õigustamiseks tõendama, et esinevad asjaolud, mis välistavad kindlustushüvitise maksmise kohustuse, mh ka selle tõttu, et hageja rikkus kindlustuslepingut.
29.Sõlmitud kindlustuslepingu üldtingimuste p 10.3.4 viimase lause kohaselt on kindlustusvõtjal kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus. Siiski tuleneb VÕS § 489 lg-st 1, et kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Ka kindlustuslepingu üldtingimuste p 11.3 sätestab, et BTA on kohustatud tegema otsuse juhtumi kindlustusjuhtumiks tunnistamise või mittetunnistamise kohta esimesel võimalusel. Seega tuleneb nii VÕS § 489 lg-st 1 kui kindlustuslepingu üldtingimuste p-st 11.3, et ka kindlustusandjal on kohustus kindlaks teha, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ning kas ja millises ulatuses peab ta tekkinud kahju hüvitama. Eeltoodu tähendab, et juhul, kui hageja toob esile ja tõendab riski realiseerumise hageja väidetud viisil, st käesolevas asjas, et turvapakend rahaga kadus ja on tõenäoline, et see võis kaduda inkassaatori poolt omastamise tõttu, siis ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 üksnes kostja väidetest, et hageja ei ole veenvalt kindlustusriski realiseerumist tõendanud, sest on veel teisi võimalusi, kuidas turvapakend võis kaduda. Selleks, et vabaneda kindlustushüvitise maksmise kohustusest, peab kostja esile tooma ja tõendama, et hageja väidetud viisil ei saanud kindlustusrisk realiseeruda, sest juhtumi asjaolusid ja tõendeid arvestades on tõenäoline, et turvapakk kadus teisel viisil ning realiseerunud riski vastu ei olnud kindlustusvõtja kindlustuslepingut sõlminud ja/või esinevad muud asjaolud, näiteks kindlustuslepingu rikkumine, mis välistavad kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse.
30.Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et maakohus jagas valesti tõendamiskoormise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluse jooksul ega otsuses selgelt tõendamiskoormise kohta oma seisukohta väljendanud. Otsuses on viidatud, et üldreegli järgi peab hageja tõendama kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumise aga sellele järgnevalt on maakohus viidanud Riigikohtu lahendile, et hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse teise poole kahjuks ümber pöörata. Maakohtu hilisemast seisukohast, mille kohaselt on tõendamata kindlustusjuhtumi toimumine, võib siiski järeldada, et maakohtu arvates pidi kindlustushüvitise saamiseks kindlustusjuhtumi toimumist, st seda, et kindlustusjuhtum toimus kindlustuskattega riski realiseerumise tõttu ja mitte mingil muul põhjusel, tõendama hageja. Arvestades käesoleva otsuse p-s 29 väljendatut on maakohtu sisukoht ekslik.
31.Hagiavalduses tõi hageja esile, et tema arvates omastas kadunud turvapakendi inkassaator VT. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et turvapakendi omastamine VTi poolt ei ole tõendamist leidnud ning turvapakendi kadumise põhjus on teadmata. Hiljem esitatud väidetes märkis kostja, et kindlustuslepingu kohaselt ei ole kindlustuskaitsega hõlmatud kahju, mis tekib ajal, kui sõiduk on järelevalveta ning kahju, mis tekib salapärase kadumine tõttu, samuti seletamatult. Seega tugines kostja sellele, et kindlustushüvitise maksmise välistab lepingus kokkulepitu, et kindlustuskate ei kehti juhul, kui raha kaob järelevalveta sõidukist või kui raha kaob salapäraselt või seletamatult.
32.Kostja poolt asja materjalidele tõendina esitatud asjatundja RP arvamusest (I kd, tlk 225) nähtub, et pole välistatud turvapaki kadumine seetõttu, et see omandati inkassaatori poolt, inkassatsiooni teostanud töötaja oli hooletu ja ta kaotas selle ära või varastati kolmandate isikute poolt kasutades vahetuse vanema raudkapis olnud sõiduki teist võtmekomplekti. Asjas esitatud versioonid turvapaki kadumise kohta on seega järgmised; selle omastas inkassaator, selle kaotas inkassaator, varastati kolmandate isikute poolt järelevalveta jäänud sõidukist, kadus seletamatult või salapäraselt.
33.Maakohus asus seisukohale, et raha kadumise põhjustas hageja raske hooletus ning raha kadumise põhjus pole teada ning kohaldamisele kuuluvad kindlustusjuhtumi välistused: BTA kindlustuslepingute üldtingimuste nr GC 2012 p 2.11. ja Lloyd`i soomussõiduki kindlustuse punktid F ja G. Maakohtu otsuses väljendatust võib järeldada, et inkassaatori poolt turvapaki omastamine tõendamist ei leidnud. Maakohus asus seisukohale, et kohaldamisele kuulub Lloyd`i soomussõiduki kindlustuse punkt F, mis välistab kindlustushüvitise maksmise, kui raha kaob järelevalveta sõidukist. Lisaks sellele on maakohus leidnud, et kohaldamisele kuulub soomussõiduki kindlustuse punkt G, mis välistab kindlustushüvitise maksmise kohustuse, kui raha kaob salapäraselt või seletamatult. Maakohtu otsus on vastuoluline, sest kui raha kadus järelevalveta sõidukist, ei kadunud ta salapäraselt või seletamatult. Selle välistab juba see, et kindlustustingimustes olid need esile toodud eraldi välistustena. Maakohtu otsus on 7(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 vastuoluline ka osas, milles tuvastati, et turvapakk kadus järelevalveta sõidukist, salapäraselt ja seletamatult ning lisaks välistab kindlustushüvitise maksmise hageja hooletus. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 2.11. ei ole kindlustusjuhtumiks ning hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on põhjustatud tahtlikult või raskest hooletusest (vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine). Menetluses tugines kostja sellele, et tal on õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda, kuna kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi, täpsemalt hoolsuskohustust ja kindlustusriski ning kahjujuhtumi võimalikkuse suurendamise keeldu. Ringkonnakohtu arvates on kindlustusriski ning kahjujuhtumi võimalikkuse suurendamise keeluga seotud väite analüüsimine ja sellega seotud tõendite hindamine põhjendatud pärast seda, kui asjas leiab tõendamist, et lepingus kokkulepitud kindlustusrisk realiseerus, näiteks leiab tõendamist töötaja ebaausus rahapaki kadumise põhjusena. Alles siis on võimalik hinnata, kas realiseerunud riski ja kindlustusvõtja võimaliku lepingu rikkumise vahel on seos. Hageja väidetel selline seos tõendatud ei ole. Kostja väidete esitusviisist ei ole võimalik täpselt aru saada, kas ta tugineb ka sellele, et realiseerunud riski ja kindlustusvõtja võimaliku lepingu rikkumise vahel seose tuvastamine pole kindlustuslepingu tingimustest tulenevalt vajalik. Kui see nii on, siis on vaja hinnata, kas kostja kindlustushüvitise täies ulatuses maksmisest keeldumine on põhjendatud, arvestades mh kindlustuslepingus kokku lepitud tingimusi, VÕS § 427 lg-s 1 ja lg 2 p-s 3 ning VÕS § 445 lg-s 2 sätestatut. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud kostja väited kvalifitseerimata. Kuna kohtuotsuses ei ole viidatud mitte ühelegi materiaalõigusnormile, millele tuginedes maakohus leidis, et kindlustushüvitise maksmise välistab ka tahtlus ja raske hooletus (pole ka märgitud kumb neist), siis ei ole maakohtu seisukoha kujunemine arusaadav.
34.Arvestades kostja maakohtus esitatud väiteid, oleks olnud võimalik hagi rahuldamata jätta, juhul, kui oleks leidnud tõendamist, et turvapakk kadus järelevalveta sõidukist. Maakohus jättis selle väite analüüsimata ja tõendid hindamata, leides otsuses, et turvapakk võis kaduda ka järelevalveta sõidukist. Kostja arvamus sellisel viisil turvapaki kadumise kohta tugineb sellel, et peale 17.03.2015 turvapakendi kadumise avastamist ei leitud koheselt vahetuse vanema ruumi võtmekapist inkassatsiooni teostanud sõiduki võtme teist eksemplari ning asjatundja RP poolt tuvastati, et inkassatsioonil kasutatud sõiduki metallkapi alumisse sektsiooni pandud turvapakendit on võimalik välja võtta pakendi sisestamiseks ettenähtud ülemise L-kujulise sahtli kaudu vähem kui ühe minutiga.
35.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kuna inkassatsiooniks kasutatud sõidukil sissemurdmisjäljed puudusid ja turvapakend asus sõiduki kaubaruumis asuvas metallkapis, oleks metallkapini pääsemiseks olnud vaja sõiduki võtit kaubaruumi ukse avamiseks. Vaidlus puudub ka selles, et inkassatsiooni teostas üks inkassaator ning ajal, kui ta läks vastu võtma uusi turvapakke, ei olnud sõidukis kedagi ning metallkapis oli lisaks kadunud turvapakendile veel teisi turvapakendeid.
36.Asjas on esitatud sõiduki varuvõtmete olemasolu kohta erinevaid tõendeid. Asjatundja RP arvamusest nähtub, et peale 17.03.2015 turvapakendi kadumise avastamist ei leitud koheselt vahetuse vanema ruumi võtmekapist inkassatsiooni teostanud sõiduki võtme teist eksemplari. Arvamuses ei ole viidatud tõenditele info pärinemise kohta. Kontrollakti p-s 3 (I kd, tlk 210-211) on esile toodud, et 17.03 teostasid VT ja vahetusevanem TH eksperimendi rahaveoauto 122MH valvesignalisatsiooni võrdlevaks kontrolliks rahaveoautoga 123MHG. Eksperimendi käigus midagi ebareeglipärast ei tuvastatud. Eurex CS esindajate kinnitusel soovis TH kasutada ka 122MHG varuvõtit, kuid seda ei olnud või ta ei suutnud seda väidetavalt varuvõtmete kapist leida. MP tuvastas, et V.T kasutuses olnud rahaveoauto 122MHG varuvõti on varuvõtmekapis. Eurex CS 8(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 kahjujuhtumiga seotud asjaolude täiendava kontrolli sisejuurdluse ettekandest (I kd, tlk 40) nähtub, et sõiduki varuvõti oli võtmekapis olemas. Kostja poolt tõendina esitatud kahjujuhtumiga seotud asjaolude täiendava kontrolli dokumendi (I kd, tlk 200-2004) p 2 alapunktist 5 nähtuvalt oli sõiduki varuvõti kahjujuhtumi toimumise hetkel vahetuse vanema toas võtmekapis, kaamera vaateväljas. Seega on sõiduki varuvõtme olemasolu või puudumise kohta esitatud erinevaid tõendeid ning arvestada tuleb ka sellega, et asjatundja RP arvamuses ei viidata, millistele tõenditele järeldades ta leiab, et sõiduki varuvõti oli kadunud.
37.Asjatundja arvamuste (I kd, tlk 224) ning kontrollaktis avaldatu (I kd, tlk 212) kohaselt oli võimalik rahaveoautos paikneva metallkapi ülemises osas asuva L-kujulise sahtli metallpõhi deformeerida ning seeläbi välja võtta metallkapi alumises osas paiknev turvapakend. Antud eksperimendi kirjeldusest ei nähtu, mis mõõtmetes turvapakend eksperimendi käigus ülemise sahtli kaudu välja võeti, kuid olulisem on see, et sõiduki ülevaatuse käigus peale kahjujuhtumit ei ole tuvastatud, et sõiduki L-kujuline sahtel oli deformeerunud. Seega tõendid selle kohta, et kadunud konkreetse suurusega turvapakki on võimalik välja võtta metallkapi ülemise sahtli kaudu, on ebaselged.
38.Võimalik sündmuste jada, juhul kui eeldada, et kolmandal isikul oli sõiduki kaubaruumi pääsemiseks võti olemas ning turvapakend võeti metallkapi ülemise sahtli kaudu välja, oleks olnud selline: kindlustusvõtja vahetuse vanema ruumist varastati konkreetse sõiduki võti, oodati kuni inkassatsiooni sooritamiseks lahkub inkassaator sõidukist ja selle vaateväljast, siseneti vahetuse vanema ruumist varastatud sõiduki varuvõtmetega sõidukisse, võeti raudkapi ülemise L-kujulise sahtli kaudu 1 turvapakend, lukustati enda järel sõiduk, lahkuti. Arvestades sündmuste jada tuleb hinnata, kui loogiline selline sündmuste jada on, sh osas, et metallkapist võetakse vaid üks pakend, teised jäetakse sinna alles. Eeltoodud võimalik sündmuste jada kehtiks juhul, kui varuvõtme kadumine kahjujuhtumi toimumis ajal ja metallkapi ülemise sahtli kaudu kaduma läinud turvapaki väljavõtmine oleks veenvalt tõendamist leidnud. Käesoleval hetkel toimikus olevate tõendite alusel seda väita ei saa. Kuna maakohus ei selgitanud pooltele tõendamiskoormist, võib olla võimalik, et pooled, arvates, et teise poole kohustuseks on tõendada turvapaki kadumine järelevalveta sõidukist, pole kõiki väiteid ja neid tõendavaid tõendeid esitanud.
39.Tõendatud on ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et V.T sai turvapaki, mis hiljem kadus, oma valdusesse, kuid inkassatsiooni lõppedes tal seda üle anda ei olnud. Peamiselt nendest faktilistest asjaoludest tegi hageja järelduse, et turvapaki omastas V. T. Samade faktiliste asjaolude alusel võib ka järeldada, et V. T kaotas turvapaki. Asjatundja RP pidas võimalikuks mõlemat versiooni.
40.Kumbki pooltest ei väitnud maakohtus seda, et turvapakend võis kaduda inkassaatori hooletuse tõttu, kuigi kostja poolt esitatud asjatundja RP arvamuses on sellisele versioonile viidatud. Pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab välja tooma, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (vt ka Riigikohtu
20.oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Apellatsioonkaebuses on hageja tuginenud ka sellele, et turvapakk võis kaduda inkassaatori hooletuse tõttu. Kostja väitis vastuses apellatsioonkaebusele, et hageja ei saa hagi aluseks olevaid asjaolusid 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 täiendada. Tegelikult, arvestades kostja seisukohta, et kindlustushüvitise maksmise välistab asjaolu, et turvapakk kadus seletamatult või salapäraselt, oleks kostja pidanud temal lasuva tõendamiskoormise tõttu tooma esile asjaolud ja tõendid, et turvapakk ei saanud kaduda inkassaatori hooletusest või muud asjaolud, mis välistavad kindlustushüvitise maksmise isegi juhul, kui leiab tõendamist, et turvapakk kadus inkassaatori hooletusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et turvapaki kadumine Lloyd`i soomussõidukijuhi kindlustuse välistuste C mõttes ehk turvapaki kadumine salapäraselt või seletamatult oleks võimalik juhul, kui sündmuste käiku ja esitatud tõendeid arvestades ei ole mõistlikult võimalik selgitada turvapaki kadumist. Käesolevas asjas esitatud asjaoludel ei saa seda väita, sest alles juhul, kui tõendamist ei leiaks ükski asjast nähtuv versioon turvapaki kadumise kohta, võiks väita, et turvapakk kadus salapäraselt või seletamatult. Võib olla võimalik, et eksliku arvamuse tõttu tõendamiskoormise osas jättis kostja asjakohased väited ja tõendid esitamata.
41.Ringkonnakohus osutab, et kohus peab hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama. Oluliste asjaolude eristamine ebaolulistest on üks kohtu oluline ülesanne asja lahendamisel (TsMS § 348 lg 1, § 351). Juhul kui asja lahendamiseks esitatud faktilised asjaolud on puudulikud, tuleb kohtul selgitada pooltele asjaolude täpsustamise vajadust. Vastasel juhul jätab kohus täitmata seadusest tuleneva selgitamiskohustuse. Käesolevast asjast nähtuvalt ei selgitanud maakohus välja vaidluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid, jättis pooltele selgitamata tõendamiskoormise ning lõpptulemusena võis see kaasa tuua vale lõpplahendi.
42.Juhul kui maakohus on kvalifitseerimis- ja selgituskohustust rikkunud, võib ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause), andes pooltele vajadusel võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid (vt TsMS § 230 lg 2 teine lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2). Käesolevas asjas ringkonnakohtu arvates see võimalik ei ole. Tõendamiskoormise selgitamise tõttu on pooltel ilmselt vajadus esitada ulatuslikult uusi asjaolusid ja tõendeid. Selle tõttu tuleks ringkonnakohtul sisuliselt esimesena teha nõude osas sisuline lahend, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
43.Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et asjast nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, millisel tõendil on asjaolu kohta, et turvapaki omastas inkassaator, piisav tõendamisväärtus. Kostja väidab, et, et kindlustusvõtja ega hageja ei esitanud mitte ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et raha omastati turvatöötaja poolt. Kostja väidetest võib aru saada nii, et seda tõendaks vaid jõustunud otsus kriminaalasjas või teo toimepanija omaksvõtt. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja seisukoht on ebaõige. Kuigi hageja on ka ise esitanud menetluses vastuolulisi seisukohti, väljendades, et ta ei saa VTi vastu nõuet esitada, kuna kriminaalmenetluse toiminguteta ei ole võimalik V.Ti poolt raha omastamist tuvastada, on hageja jäänud jätkuvalt seisukoha juurde, et omastamine inkassaatori poolt on tõendatud. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuigi TsMS § 272 lg 2 järgi on dokumentaalseteks tõenditeks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades, ei ole kohus TsMS § 232 lg 2 järgi seotud tsiviilasja lahendamisel kriminaalasjas tehtud järeldustega. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole. Lisaks osutab ringkonnakohus, et sõlmitud kindlustuslepingust ei tulene, et Lloyd`i usaldusvastutuse lisaklauslis märgitud „töötaja 10(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1333 ebaausust või kokkumängu“ tõendab see, et isik on kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud. Kindlustuslepingu pooled ei leppinud kokku, et kindlustatud riskiks on töötaja poolt toime pandud vargus, mis on tõendatud kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega.
44.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.