Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks
29. jaanuar 2007. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-04-1984 (endine nr 2/254-10949/04)
Tsiviilasi
AP hagi JO vastu au teotamise lõpetamiseks, avalikuks vabandamiseks ja 78 714,32 krooni saamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2006. a. 15. jaanuar 2007.a.
Kohtuistungil osalenud
Hageja AP Hageja lepingulised esindajad M-LK, AP (15.11.2006 istungil) ja EN (15.01.2007 istungil) Kostja JO Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat JL
isikud
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista APlt kohtukulude katteks 3 908,70 krooni JO kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja hageja nõue 02.12.2004 toimus lossis parfümeeriabrändi tooteesitlus. Laudadele oli üles pandud palju näidistooteid ning külalistele jagati paberkottides kingitusi. Hageja võttis samuti kingikoti ja läks enne ürituselt lahkumist tootelaua juurde, mis oli aga näidistoodetest tühi. Hageja küsis noormehelt, keda pidas kelneriks, kuhu tooted on kadunud. Noormees selgitas, et külalised olid enamiku näidistest kaasa võtnud. Seejärel arvas hageja, et proovitooted ongi mõeldud külaliste poolt kaasavõtmiseks ning võttis laualt kaasa ühe parfüümi kuna üritus oli juba lõppemas ning seda lubas noormees teha. Enne lahkumist läks hageja kostjat ilusa õhtu ja kingituste eest tänama. Ta informeeris kostjat, et oli kaasa võtnud ühe proovilõhna. Kostja aga teatas, et tooteid ei tohtinud laudadelt kaasa võtta ja
need olid välja pandud ainult tutvumiseks. Hageja vabandas ja andis parfüümi kostjale tagasi. Kostja ütles, et kõik on korras, tegemist oli eksitusega ning hageja ei pea millegi pärast muretsema. 03.12.2004 kuulis hageja kolleegide käest, et kostja on hakanud levitama laimu, nagu oleks hageja koos sõbrannadega ulatusliku varguse ette organiseerinud kuna kõik näidistooted olid õhtu lõpuks laudadelt kaasa võetud. Samuti olevat hagejaga eelmine tööleping varguse tõttu lõpetatud. Hageja hakkas saama mitmeid telefonikõnesid kolleegidelt, kes olid kostjalt kuulnud, et hageja on varas. Kõnede tulemusena ei saanud hageja öösiti magada, tal kadus söögiisu ja ta minestas korduvalt. Hageja töötas lisaks põhitöökohale osalise tööajaga ka TK ja S kaubamajas. Kostja pöördus hageja tellija Dr O. P OÜ poole ja rääkis, et hageja on varas ja temaga tuleb tööleping lõpetada. Dr O P helistaski hagejale ja teatas, et juhtunu tõttu ei saa ta hagejat tööle enam lubada. Samuti rääkis dr O. P et kostja on jutuga, nagu oleks hageja varas, pöördunud kõigi Tallinna Kaubamaja ja Stockmanni kaubamajas juhtivatel kohtadel töötavate isikute poole eesmärgiga hageja üldse ilma tööta jätta. 08.12.2004 saatis hageja kostjale avaliku kirja, milles nõudis avalikku vabandamist valede levitamise eest. Kostja vastas kirjaga ning tunnistas ka ise, et hageja ei ole vargust toime pannud, kuid väitis, et ta pole hageja kohta laimu levitanud. Kostja väitis kirjas samuti, et on valmis hageja poolt nimetatud isikutele selgitama kliendiõhtul toimunut. Sellele vaatamata jätkas kostja laimu levitamist. Hageja töötab visažisti ja jumestajana ning sellel elualal on kõik töötajad, maaletoojad ning ettevõtjad tihedalt seotud. Hageja mainet on tõsiselt kahjustatud. Hageja nõuab kostja poolset au teotamise lõpetamist, avalikku vabandamist ning au ja head nime teotava informatsiooni avalikku kummutamist ajalehes Eesti Päevaleht või Postimees 7 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja on hagejale tekitanud ka kahju. Hagejal on saamata jäänud tulu kuna kostja laimu tõttu on lõpetatud Tallinna Kaubamajas ja Stockmanni kaubamajas töövõtuleping. Viimase 7 kuu hageja keskmiseks tasuks oli 2 392,86 krooni. Kui töövõtulepingut ei oleks lõpetatud oleks hageja sissetulek säilinud. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tulu 28 714,32 krooni. Hagejale on tekitatud au teotamisega ka mittevaralist kahju. Hageja suhted kolleegidega on oluliselt häiritud, tema maine on kahjustatud ning sellest tuleneva stressi tagajärjel on hageja igapäevane elu ja psüühiline seisund tugevalt häiritud. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hageja au teotanud ega laimu levitanud. 02.12.2004 K lossis toimunud tooteesitlusel võttis hageja tooteesitluslaualt endaga kaasa tualettveepudeli Gardenia. Ainult tutvustamiseks ja klientidele mittekaasaandmiseks esitletud tualettveepudelit nägi kostja ja teised üritusel viibinud isikud hageja kotis. Hageja andis toote kostjale tagasi ja vabandas. Kostja ei ole levitanud jutte, nagu oleks hageja varas. Kohtu põhjendused
Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Hageja au on väidetavalt teotatud väitega, et hageja on varas. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kohus tuvastab järgnevalt faktilised asjaolud. Puudub vaidlus selles, et hageja võttis 02.12.2004 K lossis toimunud tooteesitlusel tualettveepudeli ja pani selle endale kotti. Hageja andis samal üritusel toote kostjale tagasi ja vabandas. Antud faktilistes asjaoludes vaidlus puudub. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejal oli sõlmitud töövõtuleping Dr O. OÜ-ga T K ja S kaubamajas toodete tutvustamiseks ning see leping on käesolevaks ajaks lõpetatud. Neid asjaolusid kinnitavad ka kirjalikud tõendid (t lk 10-16) ja tunnistajate O P ja A O i ütlused. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Hageja on asunud seisukohale, et kostja on levitanud jutte nagu oleks hageja varas ning selle tulemusena on kostjaga töövõtuleping lõpetatud. Tuvastamaks, mida on kostja hagejast rääkinud, on kohus üle kuulanud terve rea tunnistajaid. Kostja käitumise kohta andsid tunnistajad järgmisi ütlusi. Tunnistaja O P kuulis juhtunust mitte kostja kaudu, vaid temaga võttis ühendust tunnistaja A O . Tunnistaja A O kuulis viidatud faktilistest asjaoludest kõrvalistest allikatest, mitte kostja käest. Tunnistaja küsis kostjalt kinnitust asjaolude kohta, mille ka sai. Tunnistaja ei mäleta, kas kostjaga käis jutt varastamisest, kuid mõte oli selles. Tunnistaja Kärt Hübner ei tea, kas kostja rääkis teistele juhtunust. Temale tõdes kostja, et hageja on varas. Samas ei osanud tunnistaja öelda, kas kostja kasutas sõna „varas“, kuid mõte oli selles. Tunnistaja H S ei kuulnud juhtunust samuti kostja käest ning vargusest juttu ei olnud. Nende ütluste pinnalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendatud, et kostja oleks levitanud jutte Kardioru lossis toimunust. Tunnistajad ei kinnitanud, et juttu levitas kostja, jutte kuuldi peamiselt kõrvalistest allikatest, kostja kinnitas fakte tagantjärgi. Tõenditest nähtub, et intsidenti nägid pealt ka kõrvalised isikud, sh hageja töökaaslased. Seetõttu ei saa kohus tuvastada, et just kostja on hageja kohta levitanud temale inkrimineeritavaid jutte. Hagist nähtuvalt ei ole ka hageja kuulnud kostjat vastavat juttu rääkimas, hagi põhineb kuuldustel. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks kasutanud hageja kohta sõna „varas“. Tunnistajad ei olnud selle sõna kasutamises kindlad, vaid märkisid, et jutu mõte oli selles. Seega oli tegemist tunnistajate järeldustega, mida nad kuuldu põhjal tegid, mitte kostja sõnadega. Kuivõrd ei ole tõendatud, et kostja on kasutanud hageja kohta sõna „varas“, ei saa kohus ka seda asjaolu tuvastatuks lugeda. Veelgi enam, pooled on esitanud kohtule poolte kirjavahetuse, milles kostja kinnitab, et ei ole hagejat laimanud ning pakkus välja võimaluse selgitada omalt poolt juhtunut seda pealtnäinud isikutele (t lk 17-18, 39-40).
Kuivõrd tõendatud ei ole, et kostja oleks kasutanud hageja kohta sõna „varas“ ning kostja on levitanud sellekohaseid jutte, ei saa kostja vastutada ka hagejale tekkinud kahju eest. Kohus märgib täiendavalt, et nii tunnistaja O P kui A O ütlustest tuleneb, et otsuse hagejaga töövõtusuhet mitte jätkata tegid nimetatud tunnistajad, mitte kostja. Kostja käitumise ja hagejaga lepingulise suhte lõpetamise osas puudub põhjuslik seos. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Hagi on esitatud 27.12.2004. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. TsMS § 61 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja kohtukulud jäävad hageja kanda. Kostja esitas õigusabikulud, millele hageja vaidles vastu kuna maksjaks on märgitud AS , mitte kostja ning seos antud asjaga puudub. Hageja selgitas, et AS maksis arved kostja eest. Kohus nõustub kostja selgitusega ning leiab, et esitatud õigusabi arvete ning käesoleva tsiviilasjaga seos esineb kuivõrd arves nr 53012 on märgitud ära käesoleva tsiviilasja number. Maksjaks võib olla kostja eest ka kolmas isik, õigusabi on käesolevas tsiviilasjas osutatud just kostjale. Kostja õigusabiarved on esitatud summas 22 184 krooni. Kohus mõistab kostja kasuks välja 5% hagisummast, s.o 3 908,70 krooni, mille hageja peab kostjale hüvitama. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.