Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
26 .jaanuaril 2007.a , Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-24016
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 47 417,80 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank ( reg.kood: 10183757; asukoht : Rüütli 23 Tartus, 51006) Hageja esindaja: Artur Maljukov( e-post:[email protected] Tartu, Rüütli 23) Kostja : X
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista X Balti Investeeringute Grupi Pank AS-le 16.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingu 0600090/15 tt alusel 47 417(nelikümmend seitse tuhat nelisada seitseteist ) krooni ja 80 senti. Menetluskulud, ka riiginõuded , jätta kostja X kanda. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule
poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).
tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 4.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 22.05.2006 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 13.06.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3 ja 8.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1,3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis.
määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingujärgselt viivise määraks 29.77% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 13.06.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 122.59 kr. Kuna hageja andis kostjale lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 24.06.2006. Kuna kostja on pärast ülesütlemist tasunud krediidisumma katteks 25.07.2006 osalise makse, siis hageja viivisenõue on perioodil 24.06.2006-25.07.2006 suurenenud 782.99 kr (30 000 kr * 29.77% * 32 päeva / 365 päevaga) võrra ning lisaks viivisenõue perioodil 26.07.200631.08.2006 suurenenud 817.82 kr (27 100 kr * 29.77% * 37 päeva/ 365 päevaga) võrra . Seega 31.08.2006 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 5.1, 5.2 ja 4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 723.40 kr (122.59 kr + 782.99 kr +817.82 kr).
§ 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.77% krediidisummast aastas ehk kogu kredudisummalt tulnuks kokkuleppe kehtivuse korral tasuda 18 594.41 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 776.43 kr ning leppetrahv 6 000 kr. Seega on on hagejal üldtingimuste p-de 4.3 ning VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitist summas 6 817.98 kr (18 594.41 kr - 5 776.43 kr - 6 000 kr). Seega palub hageja eeltoodud õiguslikel põhjendustel kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 6 817.98 kr. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et pärast lepingu ülesütlemist on kostja lepingust tuleneva võlgnevuse katteks hagejale tasunud vaid osalise makse. Sellest johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Hageja palub kohtult: 1) mõista kostjalt välja 47 417.80 kr, millest 27 100 kr on tagastamata krediidisumma, 5 776.43 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 723.40 kr viivis, 6 000 kr leppetrahv ning 6 817.98 kr kahjuhüvitis; 2) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 3) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, sest TsMS § 404 lg 1 alusel on võimalik kirjalikku menetlust kohaldada , kuna hagihind ei ületa 50 000 krooni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 25.11.2006 ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopia hageja ja kostja vahel 16.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600090/15tt.; koopiad hageja poolt 22.02.2006, 17.03.2006 ning 25.04.2006 kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjadest; koopia hageja poolt 22.05.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu 0600090/15tt ülesütlemise hoiatusest; koopia hageja poolt 13.06.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu nr 0600090/15tt ülesütlemisavaldusest ; koopia hageja laenuteenuste hinnakirjast ; koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud.
Hageja tuginemine VÕS §-le 100: kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmise juhtumil on põhjendatud. Samuti on hageja VÕS § 101 lg 2 alusel kostja–poolsel kohustuse rikkumise õigustatud kasutama eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Hageja on õigusatud VÕS § 76 lg 1 nõudma kostjalt lepingu täitmist vastavalt lepingus sätestatule. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. VÕS § 115 lg 1 alusel on hagejal õigustus nõuda kostjalt kui võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja viited VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 temal varalise kahju tekkimisel lepingust tulenevalt saamata jäänud tulule on asjakohased. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla kokku 47 417, 80 krooni.
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samuti tuleb kostjalt välja nõuda riiginõuded, tulenevalt käesolevast menetlusest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.