2-06-7490
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. jaanuar 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-7490
Tsiviilasi
xxx hagi OÜ xxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (isikukood xxx elukoht xxx) • esindaja Ivo Kallas • Kostja xxx (registrikood xxx asukoht xxx) • esindaja Janno Perv 22. november 2006. a; kirjalik menetlus
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
xxx esitas OÜ xxx vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus 14 503.26 krooni ning viivised 2 025 krooni, kokku 16 528.26 krooni. Hagiavalduse ja hageja väidete kohaselt ostis hageja 2004. a juulis xxx asuva kinnistu, millel puudus veevarustus ja kanalisatsioon. Hageja tellis kostjalt kogumismahutitel põhineva kanalisatsiooni. Kuna puurkaevu rajamiseks luba ei antud, pakkus kostja hagejale olemasoleva salvkaevu korda tegemist. Lähedal oleva AÜ xxx puurkaevuga ühendamisest kostja loobus, kuna
selle vesi ei ole joogikõlbulik. Salvkaev valmis 2004.a jõuludeks ning hageja maksis selle ehituse eest kokku 23 609.23 krooni. Salvkaev ei ole rajatud õigesti. Kaevurõngad on paigutatud tihenduseta, ei ehitatud veelukku. 2005.a jaanuaris ei saanud vett kätte, kaev täitus mudaga. Pooled leppisid kokku, et kaev tehakse korda 2005.a kevadel. 08.06.2005.a puhastas kostja kaevu survepesuriga ning täitis põhja killustikuga. Järgmiseks päevaks oli kaevu ümbrus sisse vajunud ning neljandaks päevaks oli kaev täitunud enamaltjaolt pinnasega. Kostja pakkus, et ühendab kinnistul oleva veevärgi xxx puurkaevuga. Ühendamise maksumus oli 9 106.06 krooni. Hageja leidis, et ta on üleliigselt kostjale tasunud 14 503.26 krooni ning palus see 17.11.2005.a nõudekirjaga tagasi maksta. Kostja keeldus. Hageja esitas kaebuse tarbijakaitseametile ning tarbijakaitseamet leidis 27.02.2006.a otsuses, et hageja kaebus tuleb rahuldada. Kostja ei ole hagejale tarbijakaitseameti otsuses ette nähtud summat tasunud. Hageja tegi kostjale suulise avalduse lepingust taganemise kohta. Kirjalikku taganemisavaldust ei ole esitatud. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 alusel viivised.
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on tarbijakaitseameti komisjoni otsus üksnes soovituslik ning viited sellele ei ole asjakohased. Pooled sõlmisid 10.11.2004.a töövõtulepingu salvkaevu renoveerimiseks. Salvkaevu ehitamise initsiaatoriks oli hageja. Kostjat esindas xxx, kes oli hetkel kostja juhatuse liige. Kostja tellitud joogivee analüüsi kohaselt ei vastanud xxx joogivesi nõuetele ning kostja ütles seda hagejale. Kostja teavitas hagejat enne kaevu rajamist ka kinnistu pinnase iseärasustest ning sellest, et pinnasesse ei ole võimalik toimivat salvkaevu rajada. Hageja soovis sellest hoolimata salvkaevu rajamist. Pärast tööde teostamist koostati tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, kuid hageja keeldus allkirja andmast. Hageja oli tööga rahul ning kasutas kaevu kuni 2005.a juunini, mil ta teavitas kostjat väidetavatest puudustest. Seega ei teavitanud hageja töö lepingutingimustele mittevastamisest VÕS § 664 mõttes mõistliku aja jooksul. Esimese teate väidetavatest lepingutingimuste rikkumisest esitas hageja oma 17.11.2005.a nõudes. 11 kuud hiljem lepingutingimustele mittevastavusest teatamist ei saa mõistlikuks pidada ning hageja ei saa sellele enam tugineda. Kostja ei vastuta VÕS § 103 kohaselt kohustuse rikkumise eest, kui see on vabandatav. Pinnase iseärasus ning joogivee kvaliteet on asjaolud, mida kostja mõjutada ei saanud ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud ka oodata, et kostja need takistused ületaks. Kostja on reaalselt teostanud tööd ja kasutanud materjale, mille eest hageja tasus. Tööde initsiaatoriks oli hageja, kes soovis krundile kaevu saada. Hageja on vaikimisi tunnistanud töö vastuvõetavaks, tasudes kostjale töö eest. Kostja leidis, et hageja esitatud OÜ Salveesia arvamus tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei vasta tõendi definitsioonile ning seda ei saa käsitleda tõendina. Samuti ei saa arvamust käsitleda eksperdi arvamusena, kuna kohus ei ole ekspertiisi määranud. OÜ Salveesia ei tegele ehitustegevusega. Hageja ei ole tõendanud, et E. Kalal on õigus anda hinnanguid ehitusjärelevalve kohta. Kostjale on teadmata küsimused ja muud algandmed, mille alusel arvamus on koostatud. Arvamuses toodud
viide sanitaarkaitseala nõuetest kinni pidamise kohta võib vastata tõele, kuid kaev ehitati sinna kohta hageja soovil. Kaevu ümbruse pinnase vajumisele võis kaasa aidata hageja tegevus. Hageja sõidab kaevust transpordivahenditega üle, rõngaste kaldumine võib olla tingitud sõiduki rataste survest kaevule ja kaevu ümber olevale pehmele pinnasele. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, vaidleb ta vastu ka viivise nõudele.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kahju hüvitamise nõude osas tervikuna ning viiviste väljamõistmiseks osaliselt. Kohus loeb kostja 10.11.2004.a hinnapakkumisega tõendatuks, et kostja kohustus tegema hageja kinnistule joogiveekaevu renoveerimise koos torustiku ühendamise ja veepumba maksumusega 8 260 krooni eest. Hageja andis allkirja, et on pakkumisega nõus ja tellib töö kostjalt (tl 25). Seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping salvkaevu rajamiseks. Kohus peab pooltevahelise vaidluse lahendamiseks analüüsima, 1. kas teostatud töö vastas lepingutingimustele, 2. kui töö lepingutingimustele ei vastanud, siis kas kostja vastutab lepingutingimustele mittevastavuse eest, 3. kas hageja teatas lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ning 4. millised on mittevastavuse tagajärjed.
VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Lisaks sellele sätestab VÕS § 14 lg 2, et isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tunnistaja xxx ütlustega on tõendatud, et kaev kaevati xxx näidatud kohta. Kuna kostja oli paigaldanud hagejale reovee kogumiskaevu, siis kostja teadis, et pinnases on vesiliiv (tl 56). Kostja leidis 28.11.2005.a vastuses hageja nõudele, et hagejat teavitati toimiva salvkaevu ehitamise võimatusest (tl 22). Tunnistaja ütlustest nimetatud teavitamist ei nähtu ning kohus ei loe kostja väidet tõendatuks. Kostja oleks töövõtjana pidanud kontrollima, kas hageja osundatud koht on kaevu kaevamiseks sobiv ning millist tehnikat kaevu rajamiseks tuleb kasutada. Samuti oleks kostja pidanud hagejat teavitama kõikvõimalikest raskustest nimetatud pinnase sisse kaevu rajamisel. Töövõtja ei või pimedalt järgida tellija juhiseid. Kostja tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt on võimalik kaevu rajada igasse pinnasesse. Lisaks informeerimiskohustuse täitmata jätmisele ei teinud kostja oma tööd nõutava kvaliteediga, kuna Elmar Kala arvamuse kohaselt on vesiliiva sissejooksu põhjuseks ka ebaõnnestunud montaaž. Kostja ei tõendanud, et ta oleks töö teinud nõutava kvaliteediga ning hoiatanud hagejat hageja poolt soovitud kohta kaevu kaevamise tagajärgede eest. Seega ei ole kostja vastutus välistatud VÕS § 641 lg 3 alusel. Kostja vastutab lepingutingimustele mittetäitmise eest.
23 609.30 krooni (tl 26). Hageja on nimetatud summa tasunud. Kostja koostatud tabeli kohaselt on kulud pumbajaamast veetrassi rajamiseks kokku 9 106.06 krooni. Seega on kostja oma tegevusega tekitanud hagejale kahju 14 503.24 krooni (23 609.30-9106.06). Hagejal on õigus kostjalt nõuda nimetatud summa hüvitamist. Kostja on teinud puudustega töö asemele lepingutingimustele vastava töö ning tal on VÕS § 646 lg 3 alusel õigus nõuda puudustega töö, s.t salvkaevu rajamiseks kasutatud materjalide tagastamist VÕS § 189-191 järgi. Kostja ei ole vastavat vastuhagi esitanud ning kohus selle ajaolu osas kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta ei võta. Hagejaga kokkuleppele mittesaamisel on kostjal võimalik pöörduda hagiga kohtu poole.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.