Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.01.2007.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-05-4640
Tsiviilasi
OÜ hagi RK
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ esindaja SE
esindajad
Kostja RK
Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada Välja mõista RKelt OÜ kasuks võlga 5978,75 krooni ja viiviseid 5978,75 krooni ning kohtukulude katteks 1647,88 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. OÜ esitas hagi RKe vastu võla 11957,50 krooni nõudes, millest võlg on 5978,75 krooni ja viivis 5978,75 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda. AS ( AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga lepingu , mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on kostja kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud et on teadlik lepingu lisaks oleva üldtingimustega . Viivis on 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS loovutas oma nõude koos kõrvalnõuetega hagejale, millest on kostjat teavitatud. Põhivõlg, millises ulatuses kostja võlgu jäi on 5978,75 krooni, hoolimata
nõudest tasuda võlg vabatahtlikult, ei ole kostja seda teinud. Viivis on arvestatud vastavalt 3180 päeva eest kokku 9562,13 krooni, kuid hageja nõuab viivist põhivõla so 5978,75 krooni ulatuses. Hageja väidab, et kostja pole väiteid tõendanud, lisaks ajal, mil leping sõlmiti, oli kostjal pass olemas, mida kinnitab vastava migratsiooniameti kiri Hageja tõendid: Liitumisleping 10805.96 , arved , eest, üldtingimused , kõneminuti hinnakiri, teatis nõude loovutamise kohta, hageja võlateatis kostjale võla tasumiseks, esindustasu arve, hageja taotluse alusel kohtu korraldusel K - ja M esitatud tõend ja kostja avaldus passi saamiseks ja passi kättesaamise kohta Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuse põhjendsute kohaselt ei ole ta kunagi olnud klient. Alates oli klient, milleks anti talle vastav kõnekaart, kevadelt kaotas passi ning aadressil ei ole kunagi elanud, üürinud ega omanud korterit, lepingusse on kirjutatud valeandmed temalt varastatud passi alusel. Suuliselt selgitas ärakuulamisel, et ei ole liitumislepingule alla kirjutanud, ei ole kunagi helistanud välismaale. Kostja tõendid: Põhja Politseiprefektuuri kriminaalasja algatamisest kostja avalduse põhjal , kostja palvel kohtu nõudel Politseiameti esitatud kiri , Kodakondsus ja Migratsiooniameti tõend , Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohtul on TsMS § 230 lg 2 tulenevalt õigus teha ettepanekuid tõendite esitamiseks ning tõendi asjakohasust ja lubatavust ning selle vastuvõtmist kontrollib TsMS § 238 lg 1 järgi aga kohus. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsÜS § 92 lg 1 järgi on tehing lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud ning lg 2 järgi kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla tehingu teinud isikud, lg 3 järgi võrdsustatakse lihtkirjaliku vormiga poolte allkirjadega kirjavahetus. TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, § 61 lg 1 järgi on tehingud oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning § 62 lg 1 ja 2 järgi väljendatakse tahet kõne kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Selleks, et kostjal oleks hageja ees märgitud liitumislepingust ning selle lisaks olevatest üldtingimustest tulenev kohustus maksta hageja poolt osutatud teenust eest tagasi laen ja sellelt tasu, peab olem hageja ja kosja vahel tehing, mille puhul oleks kostja väljendanud oma tahet vastavalt TsÜS § 62 lg 2 järgi selliselt, et on kas § 92 lg 1, 2 ,3 järgi vahetanud kirju, millele on kostja oma tahteavaldusel kohustuse võtmisele sellele tehingule, antud juhul liitumislepingule, mille lisaks on üldtingimused, ise alla kirjutanud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine.
Kohtule esitatud liitumislepingu originaalist nähtub, et leping (lk 95) on sõlmitud ning lepingu andmete kohaselt on lepingu sõlmijaks RK, kelle postiaadress on , passi ning isikukood , lepingule on andud kliendina allkirja RK. Kohtule nii kostja taotlusel ja hageja taotlusel esitatud Kodakondsus - ja Migratsiooniameti kirjast nähtub, et kostjale oli väljastatud pass , mis ühtib lepingus märgitud andmetega, samas nähtub märgitud Ameti kirja lisast ehk kostja avaldusest Eesti kodaniku passi saamiseks asjaolu, et kostja aadress on e. sama, mis lepingus ja mida kostja kinnitab oma elukoha aadressina kohtumenetluses esitatavates avaldustes. Märgitud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirja lisast e. avaldusest nähtub, et sellele on kantud märge passi kaotusest , Kodakondsus- ja Migratsiooniamet tunnistas selle passi kehtetuks (lk 78) vastavalt esitatud tõendile. Sama Ameti kirjast nähtub, et kostjale vormistati uus pass , mis tunnistati seoses kaotusega kehtetuks (lk 68). Kriminaalasja , mille juurdevõtmist taotles kostja, tagastas kohus põhjusel, et ei olnud seotud kostja suhtes toimepandud passi vargusega (lk 64, 50,45) ehkki oli algatatud kostja avalduse alusel vastavalt Põhja Politseiprefektuuri kirjale (lk 39). Eeltoodud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti dokumentaalseid tõendeid ja Politseiameti vastavate ametite dokumentaalseid tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud seda asjaolu, et temalt oleks pass olnud varastatud enne kui vaidlusalune liitumisleping sõlmiti. Märgitud kriminaalasi , mis algatati kostja avalduse alusel ei olnud algatatud kostjalt passi varguse kohta. Kohus tegi kostjale TsMS § 230 lg 2 järgi ettepaneku allkirjaekspertiisi läbiviimiseks ja selgitas sellise tõendi asjakohasust ja lubatavust ning tegi korduvalt ettepaneku tasuda vastavad ekspertiisikulud ette või taotleda menetlusabi koos sellekohase taotluse ja teatise blanketi väljastamisega kostjale, kuid kostja ei ole ekspertiisikulusid ette tasunud ega ka taotlenud ekspertiisikulude kandmiseks menetlusabi (lk 59, 75, 86). Tsiviilkohtumenetluses hagimenetluse dispositiivsuse põhimõttest, so poolte väidete, vastuväidete ja tõendite esitamise valiku põhimõttest (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1, 2 ja § 230 lg 1, 2) tulenevalt ei saa kohus sundida pooli, antud juhul kostjat esitama tõendeid ja taotlusi. Eeltoodu alusel on tõendamata kostja väited ka sellest, et ta ei ole lepingule alla kirjutanud ning ei ole avaldanud tahet lepingu sõlmimiseks. Mis puutub kostja väitesse, et tema aadress ei ole , siis märgitud aadressi ei olegi kantud lepingusse ning asjaolu, et nõude loovutamise teade (nõue loovutatud hagejale) on saadetud , ei tähenda ega tõenda kostja väiteid sellest, et tema pole lepingule alla kirjutanud. Nõude loovutamisele endale ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Nõudeõigus on OÜ-le üle läinud ning see on lubatav VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Kuivõrd kostja vastuväited on tõendamata, siis on tõendatud hageja väited, et leping on kostjaga sõlmitud ning seega tuleb lepingust ja selle lahutamatuks osaks olevast kasutamise eeskirjadest tulenevaid kohustusi ka kostjal täita. Kostja ei ole vaidlustanud muid asjaolusid, mistõttu leiab kohus, et hageja esitatud arvetega on tõendanud, et kostja võlgneb talle 5978,75 krooni ja sellele lisanduvad viivised põhivõla ulatuses 5978,75 krooni eest. Viivis on lubatav TsK § 190 lg 1 järgi, mille kohaselt võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ka viivise osas ei ole kostja vastuväited esitanud, viivise suurus ja arvestamise kord on määratletud kasutamise eeskirjade VII p 3 alusel vastavalt hinnakirjale ja selle järgi on viivis 0,5% võlasummalt iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus ühe liidesenumbri kohta. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlg ja viivis kokku 11957,50 krooni.
Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 597,88 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.