Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

jätmise kohta. 12.06.2006.a kostja vastas, keeldudes koosoleku protokolli koopia väljastamisest, kuid saatis 25.05.2006.a kostja korralise aastaaruandluse koosoleku väljavõtte. Sellest väljavõttest sai hageja teada, et 25.05.2006.a toimunud kostja üldkoosolek võttis vastu otsuse võtta Hansapank laenu summas 125’000.- kr maja külgseinte soojustamiseks. Nimetatud otsuse vastuvõtmine polnud päevakorras üldkoosoleku kokkukutsumise teatises. Teatises puudusid eesseisva otsustuse projektid, sh lisalaenu võtmise otsuse projekt. Üldkoosolekust võttis osa vaid 46 liiget kostja 90-st liikmest. Niisugune üldkoosolek polnud otsustusvõimeline koosoleku päevakorda lülitamata jäetud küsimustes. Kostja ei saatnud hagejale enne vaidlusalusel koosolekul päevakorras olnud majandustegevuse aastakava arutelu majandustegevuse aastakava ega revisjonikomisoni arvamust, kuigi kostjale oli hageja elukoht ja e-posti aadress teada. Kostja liikmetel on õigus teada saada, missugused küsimused arutamisele tulevad üldkoosolekul, et ennast selleks põhjalikult ette valmistada ja seisukoht kujundada. Lisalaenu võtmine on olulise tähendusega küsimus, mis võib mõjutada kostja liikmete huve. Kostja vara tekib tema põhikirja p-de 5.1. ja 5.5 alusel tema liikmete osamaksudest, sihtotstarbelistest maksetest; korteriühistu sihtkapitali moodustavad liikmete sihtotstarbeliselt makstud remondi- ja halduskulud. Viimatinimetatud moodustavad elamu hoolduskulud, mida kostja liikmed maksvad igakuiste majandamismaksete koosseisus. Kostja 25.05.2006.a korralise aastaaruandluse koosoleku protokollist nr 1 p 8 tuleneb, et lisalaenu tagasimaksmine toimub hoolduskulude arvel, mida kostja liikmed maksvad võrdeliselt nende mõtteliste osade üldpinna osaga elamu üldpinnas. Korteriühistu tegevuse eesmärgiks on elamu ühine haldamine. KÜ liikmed teostavad oma õigust osaleda elamu majandamises ning ühishaldamises üldkoosolekust osavõtu ja sellel hääletamisega. Nende õiguste hulka kuulub ka õigus osaleda elamu mõtteliste osade haldamiseks vajalike kulutuste planeerimises ja määramises ning õigus kontrollida korteriühistu tegevust. Kostja üldkoosoleku otsus, mis kinnitas majandustegevuse kavaga kostja kulud ning kostja liikmete sihtotstarbeliste kulutuste suuruse, kujutas endast tehingut kostja ja tema liikmete vahel. Selles tehingus oli suur tähtsus kostja liikmete vabal tahtel ning see eeldas ettekujutust tegelikust olukorrast ning selle õiget tõlgendamist. Üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkus kostja juhatus protseduurireegleid: ei esitanud raamatupidamise aastaaruannet, revisjonikomisjoni aruannet ning majandustegevuse kava. Juhatus ei koostanud laenulepingu projekti, tagasimaksete graafikut ega mingeid laenuga seotud lisadokumente. Üldse ei teatatud lisalaenu küsimuse arutamisest koosolekul ja sellega ei saanud hageja vabalt ja õigesti kujundada oma seisukohta selles küsimuses ning väljendada oma tahet üldkoosolekul. Koosoleku kokkukutsumise teatis tulnuks kostjale saata põhikirja p 6.4 kohaselt elukohta postiga. Kostja juhatus teadis, kus asub hageja elukoht ja et hageja ei viibinud korteriühistu asukohas. Juhatus selgitas, et teatis koosoleku toimumise kohta oli välja pandud elamu infostendil, kuid sellega kitsendati hageja õigusi osa võtta koosolekust võrreldes teiste kostja liikmetega. Korteriühistu liikmeid tuleb aga kohelda võrdselt. Kostja keeldumine kaasa aidata hageja ilmumisele (koosoleku teatise posti teel mitte saatmine) on vastuolus hea usu printsiibiga, ei vasta ühiskonnas valitsevale arusaamale juriidilise isiku ja selle liikme vahelise koostöö kohta. Hageja palub kohtul tühistada kostja aasta üldkoosoleku otsus, millega otsustati taotleda Hansapank lisalaenu summas 125’000.- krooni ja lugeda eelnimetatud lisalaenu võtmine majandusaasta aastaakavaks.

II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Üldkoosoleku vaidlusaluse otsusega lubati juhatusele mitte võtta, vaid taotleda laenu võtmist. Kuna laenu saamise eesmärgiks oli

majandustegevuse aastakavaga ettenähtud kulude katmine, oli loomulik lahendada seda küsimust päevakorra p 8 raames, kus arutati majandusaasta kava. Otsuse formuleeringu grammatilisel tõlgendamisel võib tulla ainult ühele järeldusele – juhul, kui Hansapank nõustuks täiendava laenu andmisega, siis tuleks lepingu sõlmimiseks teatud tingimuste alusel saada kas üldkoosoleku või volinike koosoleku nõusolek. Kostja ei pidanud kirjeldama otsuse projekti sisu üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras, kuna selline juhatuse kohustus ei tulene korteriühistuseadusest. Majandustegevuse aastakava projekt oli pandud hageja postkasti nagu teistele ühistu liikmetele. Seaduse ega põhikirjaga ei ole kehtestatud, kuidas edastada majandustegevuse aastakava ühistu liikmele, seega tuleb seda teha kõige otstarbekamal ja odavamal viisil ning see on korteriühistu liikme mure, kuidas korraldada postkasti pandud dokumentide õigeaegne kättesaamine. Kuna üldkoosolek arutas mitte laenu saamise, vaid selle taotlemise küsimust, on kostja seisukohal, et seda võib lahendada majandustegevuse aastakava arutamise raames. Juhatuse 10.05.2005.a otsus üldkoosoleku kokkukutsumisest päevakorraga oli paigutatud infostendile 10.04.2005.a. Põhikirja p 6.4 kohaselt teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades, saadetakse teatise vormis välja liikme aadressile. Kostja on seisukohal, et nimetatud säte võimaldab edastada informatsiooni koosoleku kokkukutsumisest kahel viisil või mõlemal üheaegselt omal äranägemisel ning see on korteriühistu liikme mure, kuidas korraldada avaldatud informatsiooni kättesaamist õigeaegselt. Põhikirjas ega seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetatakse teade korteriühistu liikmele ja kas tuleb see varustada pitsatiga. Vastavalt EV Suursaatkonna vastusele kostja järelpärimisele viisa saamiseks vajalike dokumentide vormida kohta ei olnud hagejal mingeid probleeme viisa saamisel KÜ poolt kutse alusel. Kostja leiab, et hageja subjektiivseid õigusi ei rikutud üldkoosoleku vaidlusaluste otsustega. Põhikirja p-dest 5.9. ja 1.3. tulenevalt ei ole korteriühistu poolt laenu võtmine iseenesest ebaseaduslik. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: hageja on kostja liige, 12.05.2006.a saatis kostja esindaja T.D hagejale e-kirjaga teatise 25.05.2006.a kostja üldkoosoleku kokkukutsumise kohta, milles sisaldus 8 päevakorrapunkti (t.l. 29-30). 17.05.2006.a palus hageja kostjalt teatise saatmist express-postiga ja koosoleku läbiviimise edasilükkamist nädala võrra, et hagejal oleks võimalik saabuda ning et kostja ei vastanud hageja palvele (t.l. 31-32). Hageja palus kostjalt saata endale e-posti ja faksi teel toimunud koosoleku protokolli (t.l. 33-35) ja kostja saatis hagejale 12.06.2006.a kostja korralise aastaaruandluse koosoleku väljavõtte, millest hageja sai teada, et 25.05.2006.a toimunud kostja üldkoosolek võttis päevakorra p 8 „majandustegevuse kava“ all vastu otsuse võtta Hansapank laenu summas 125`000.- kr maja külgseinte soojustamiseks (t.l. 36-41). Nimetatud otsuse vastuvõtmine polnud päevakorras üldkoosoleku kokkukutsumise teatises, teatises puudusid eesseisva otsustuse projektid, sh lisalaenu võtmise otsuse projekt. Kostja ei saatnud hagejale Moskvasse vaidlusalusel koosolekul päevakorras olnud majandustegevuse aastakava ega revisjonikomisjoni arvamust, kuigi kostjale oli hageja elukoht ja e-posti aadress teada, nimetatud kava pandi hageja korteri postkasti. KÜ vaidlusaluse koosoleku 8. päevakorrapunkt käsitles 2006.a majandustegevuse kava kinnitamist ja nimetatud päevakorrapunkti raames võeti vastu otsus, mille tühistamist hageja oma haginõudes taotleb.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja üldse võttis päevakorra p 8 all vastu otsuse, mille alusel võeti lisalaenu Hansapank. Kas kostja pidi hagejale saatma ametlikult vormistatud teatise koosoleku kokkukutsumise kohta, et hageja saaks vormistada vajaliku sissesõidu viisa. Samuti vaidlevad pooled, kas kostja pidi saatma hagejale majandusaasta kava tema välismaa aadressil või võis kostja edastada nimetatu ka korteriühistu liikmele kuuluva korteri postkasti. Edasi vaidlevad pooled, kas üldkoosoleku kokkukutsumise teatises pidi kajastuma laenu võtmise otsuse projekti sisu. Asjakohaseks ei saa pidada kostja väiteid, et üldkoosoleku vaidlusaluse otsusega lubati juhatusele mitte võtta, vaid taotleda laenu võtmist. Koosoleku protokolliga (t.l. 164-167) loeb kohus tõendatuks, et kaheksanda päevakorra punkti all, mis kandis 2006.a majandustegevuse kava kinnitamise nimetust, „Arutati: juhatuse poolt heaks kiidetud 2006.a majandustegevuse kava projekte ja lisa laenu summa 125`000.- krooni võtmist AS-st Hansapank sissekäigu kohal olevate külgseinte soojustamiseks. Otsustati: Taotleda Hansapank lisa laenusumma eraldamist summas 125’000.- kr....“ Juhatuse 10.05.2006.a protokollist (t.l. 81-82), samuti laenulepingust (t.l. 83-89) nähtub, et laen on saadud. Kostjapoolne grammatiline tõlgendus, et laenu taotlemisel ja laenu võtmisel on sisuline vahe, ei ole õige, kuna üldkoosolekul hääletanute tahteavaldus vaidlusaluse otsuse näol oli suunatud õiguslikule tagajärjele - laenu saamisele (TsÜS § 68 lg 2 ja § 75 lg 2). Edasi analüüsib kohus, kas kostja pidi näitama laenu võtmist eraldi punktina ja kirjeldama otsuse projekti sisu üldkoosoleku kutses esitatud päevakorras. Kostja üldkoosoleku kokkukutsumise kord tuleneb MTÜS § 20 lg-st 1 ja kostja põhikirja p-st 6.4. Põhikirja p-ga 6.4 (t.l. 48 pöördel) loeb kohus tõendatuks, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamiseks on kostja põhikirjas ette nähtud kaks võimalust: teate ülespanemine trepikojas ja teatise vormis väljasaatmine liikme aadressile; teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud muuhulgas koosoleku päevakord. Nimetatud normide eesmärk on tagada, et korteriühistu liikmetel oleks ka reaalne võimalus üldkoosoleku toimumisest ja sellel arutlusele tulevatest küsimustest teada saada. Vaidlust ei ole asjas selles, et korteriühistu juhatuse liige T.D oli teadlik, et hageja ei viibi aadressil ja tal tuleb kohale sõita Moskvast. Tõepoolest ei sätesta seadus ega ka ühistu põhikiri, et ühistu liikmele saadetavad koosoleku kokkukutsumise teatised peavad olema edastatud express-postiga ja olema pitsatiga varustatud, kuid tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ja üksteise õigustatud huve arvestades (TsÜS § 32 ja § 138 lg 1). Kostja pidi arvestama, et hageja seesugune nõue tulenes piiratud ajalistest võimalustest ja vajadusest taotleda viisa. EV Suursaatkonna vastusest kostjale (t.l. 90-91) nähtub, et hagejale on esitatud KÜ viisakutse (korteriühistu koosolekul ja kohtuistungil osalemiseks). Tulenevalt poolte seletustest kohtuistungil ja hageja poolt esitatud kutsetest (t.l. 140-142) nähtub, et poolte vahel on varasemalt olnud töösuhted, hageja on kostjat aidanud juriidiliste probleemide lahendamisel. Asjas ei ole pooled esile toonud asjaolusid, et hagejale oleks vaidlustatud üldkoosolekule tulemiseks saadetud viisakutset koosolekul ja kohtuistungil osalemiseks. Seega käsitleb saatkonna vastus teist ajaperioodi ja kutset ning ei ole kohaseks tõendiks antud vaidluses. Kostja pole esitanud tõendit, millest nähtuks, et hageja saab e-kirja vahendusel esitatud teatisega Eesti Vabariigi viisat taotleda. Kostja, jättes hageja palvele saata talle pitsatiga varustatud teatis vastamata, ei toiminud heas usus ja ei arvestanud hageja õigustatud huvi osaleda üldkoosolekul. Sama heas usus toimimise ja teise isiku õigustatud huvide arvestamise põhimõtte vastu on kostja eksinud ka majandusaasta aruande hageja korteriühistu Linnamäe tee postkasti panemisega. Kuivõrd kostjale oli teada hageja e-kirja aadress, oleks piisav olnud majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni aruande edastamine kasvõi sellisel viisil. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et korteriühistu liikmetel on õigus teada, missuguseid küsimusi koosolekul arutatakse, et ennast ette valmistada ja oma seisukoht kujundada. Hageja

huve mõjutab lisalaenu võtmine, kuna tulenevalt vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse p-st 8 ja hoolduskulude eelarvest (t.l. 50-51) suureneb kostja liikmete majanduskulude tariif ja 4,27 kr/m2 asemel tuleb maksta 4,56 kr/m2 võrdeliselt liikme mõttelise osa üldpinnaga elamu üldpinnas. Selline otsus on hagejale kohustuslik tulenevalt KÜS § 13 lg-st 4. Päevakorra punkt „majandusaasta kava arutamine“ ei tähenda ilmtingimata majandustegevuse aastakavaga ettenähtud kulude katmist laenu võtmise teel, mistõttu on kohus seisukohal, et kostja oleks pidanud päevakorras kajastama nii laenu võtmise otsustamise kui ka sellega kaasneva hoolduskulude tariifide suurenemise (ehk laenu tagasimaksmise allika). Sellega oleks olnud sisuliselt täidetud vajaliku päevakorrast informeerimise kohustus ka sisuliselt ja mitte ainult vormiliselt. Kohus asub seisukohale, et kostja rikkus eeltooduga üldkoosoleku kokkukutsumise korda (MTÜS § 20 lg 2, kostja põhikiri p 6.4) ja ei olnud seetõttu õigustatud vastu võtma otsust, mille hageja on vaidlustanud (MTÜS § 21 lg 1). Seega on hageja nõue põhjendatud ja tuleb rahuldada KÜS § 13 lg-s 3 sätestatu alusel, mille kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Kohus ei analüüsi järgmisi tõendeid, kuna need ei oma otsest puutumust käesoleva vaidlusega: volinike koosoleku protokoll (t.l. 99-100), majas planeeritavate ehitustööde konkursside läbiviimise tulemused (t.l. 143), ehituse töövõtulepingud (t.l. 144-153), laenuleping (t.l. 158163). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.