Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-377
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi V Ž nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Resolutsioon
vastu 11 148,41 krooni
08.01.2007.a Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)
Hageja esindaja:
V V (volikirja alusel) P P (volikirja alusel)
Kostja:
V Ž (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
adv Eduard Bulatšik
Kolmas isik:
I Ž (IK xxx, elukoht: xxx)
AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada. Välja mõista V Ž ́lt AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 11 148 (üksteist tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) krooni 41 senti ning menetluskulude katteks 1274 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli) krooni 20 senti. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 25.jaanuaril 2007. a kell
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses
Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 6229,66 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.01.2005.a moodustab 6229,66 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 kostjalt välja mõista alusetult säästetud 6229,66 krooni, riigilõivu 560 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. Hageja poolt 07.03.2005.a esitatud avalduse kohaselt on kostja alates 1999.a jaanuarist kuni 2001.a augustini alusetult tarbinud soojusenergiat 15 470, 91 krooni eest. Sellel perioodil tarbitud soojusenergia eest pole kostja üldse tasunud. Seisuga 10.01.2005.a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 15470,91 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult säästetud 15 470,91 krooni, riigilõivu 1400 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. Hageja poolt 29.03.2006.a esitatud avalduse kohaselt on kostja alates 1993.a jaanuarist kuni 2001.a augustini alusetult tarbinud soojusenergiat 21 000,91 krooni eest. 1999.a jaanuaris pöördus hageja kohtusse kostja vastu võlgnevuse nõudega ja Kohtla-Järve Linnakohtu 01.05.1999.a otsusega tsiviilasjas nr 2- 102/1999 rahuldati hageja nõue ja mõisteti kostjalt välja võlgnevus 5530 krooni ja kohtukulud 332 krooni. Alates 1993.a detsembrist kuni 24.05.2005.a on kostja tasunud kokku 9746 krooni, millest 5550 krooni on laekunud peale 1999.a jaanuari kuud ja selle summa on hageja arvestanud eelmise kohtuotsuse alusel väljamõistetu täitmisena. Eelmisest kohtuotsusest on täitmata 362 krooni. Seisuga 11.01.2006.a oli kostja võlgnevus hageja ees 11 148,41 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt oli korteri asukohaga xxx müügi hetkeks võlgnevus soojuse eest 16010,40 krooni. Sellest oli 2005.a maiks tasutud 5505 krooni, võlgnevuseks jäi 10495 krooni. Kostja maksab igakuiselt võlgnevust oma võimaluste piires. Kostja ei saanud oma korterit müüja, kuigi oli selle omanik, kuna selleks oli vaja tema abikaasa nõusolekut, mida oli raske saada. Kuigi kostja korteris ei elanud, peab ta nüüd omanikuna kogu võlgnevuse tasuma. Kostjal võimalust kogu võlgnevust kohe tasuda ei ole. Ta töötab peres üksi, on eestkostja. Kostja palub mitte suurendada tema võlgnevust riigilõivu võrra. Kostjale on arvestatud sooja vee kasutamise eest, kuigi korteris oli vesi välja lülitatud. Samuti on kostjale arusaamatu, kust on võetud tariifid soojusenergia kasutamise eest.
Viru Maakohtu 20.01.2006.a määrusega oli menetlusse kaasatud I Ž kolmanda isikuna kostja poolel.
Eelistungil, mis toimus 11. jaanuaril 2006.a,
jäi hageja esindaja V. V hagi juurde.
Kostja selgitas, et 1999.a juulis lülitati vesi AS Viru Vesi poolt välja. Kostja müüs 2001.a augustis korteri ära. Ta ei saanud varem korteri ära müüa, kuna seal elas tema mees, kes ei lubanud seda teha. Tema andmetel peaks võlgnevus olema 7000 krooni, mitte 15 000 krooni. Eelistungil 27.09.2006.a hageja esindaja P. P toetas hagi Kostja selgitas, et ta vaidlusaluses korteris elanud alates 1986.aastast. Millal ta korteri erastas, ta ei mäleta. Kohtuistungil 08.01.2007.a hageja esindaja P. P toetas hagi, selgitades, et suveperioodil arvestatakse soojuskadu ja seda sõltumata sellest, kui palju sooja vett tarbiti. Kostja vastutab võlgnevuse eest kui korteriomanik. Omanikul on võimalus esitada hagi kolmanda isiku vastu. Võlgnevuse jagamine on nende omavaheline asi ja nad peavad selle omavahel ära lahendama. Hageja ei soovi I Ž ́it menetlusse kostjana kaasata. Kostja selgitas, et ta pole arveid saanud, kuna ta seal korteris ei elanud, millegipärast on summad ka suvekuude osas. Korteris oli soe vesi sees. Kostja esindaja selgitas, et kostja ei vaidlusta tekkinud võlga, kuid ta leiab, et selles on süüdi tema abikaasa I Ž, kelle tõttu ta ei saanud korterit ära müüa. Tähtis pole see, kes on korteriomanik, vastutama peaksid mõlemad abikaasad. Peaks olema solidaarne vastutus kõigi osas, kes korteris elavad.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 477 lg 1 kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama ning lg 3 kohaselt kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, vaatamata kirjaliku lepingu puudumisele hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulus ajavahemikus 03.05.1999.a kuni 06.08.2001.a korter asukohaga xxx, Kohtla-Järvel, üldpinnaga 48,4 m2 (tl 7). Hageja esitatud tõenditest (tl. 8-13, 18-21, 50, 103-104) nähtub, et kostja võlg 06.06.2003. a seisuga oli 11 148,41 krooni. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole.
Kostja kohtuistungil sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja põhiliseks vastuväiteks on see, et võlgnevus tuleb teenuste kasutajate vahel pooleks jagada, st. et poole võlast peaks tasuma kostja abikaasa I Ž. Vaidlust ei ole selles, et hageja on vaidlusalusel perioodil elumaja kütnud. Kostja pole kohtule kirjalikke tõendeid selles, et ajavahemikus juuli 2000.a kuni 06.08.2001.a puudus temale kuulunud korteris soe vesi, esitanud ei ole. Viru Vesi AS tõendi (tl 129) kohaselt Järve Vesi AS-i (pankrotis) veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvestuse programmis sisalduvate andmete kohaselt lülitati xxx asuvas korteris külma vee varustus välja 04.07.2000 ning veevarustuse taastas Viru Vesi AS 12.09.2001. Nimetatud perioodil Viru Vesi AS veevarustuse tegelikku olemasolu korteris ei kontrollinud. Seega ei kinnita Viru Vesi AS tõend, et kostjale kuulunud korteris puudus eelnimetatud ajavahemikus sooja vee varustus. Kohus leiab, et kostja vastuväide selles, et teenust kasutas ka tema abikaasa, mistõttu kostja peaks maksma hagejale 50% võlast, ei anna alust hagi rahuldamiseks pooles ulatuses. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /---/. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti /---/. Müügilepingu korral on ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumise kohustus. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kostja abikaasa ei ole käesoleva vaidluse puhul võlausaldaja suhtes osa-, ühisega solidaarvõlgnik VÕS § 63, § 64 ja § 65 mõttes. Kohus selgitab kostjale, et juhul, kui kostja leiab, et tema abikaasa peaks talle hüvitama 50% soojusenergia teenuse ostmisel tekkinud võlast, on kostjal võimalus nõuda seda kolmandalt isikult. Kostja viitab oma vastuses makseprobleemidele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetlusosalistel on võimalus kokku leppida kohtuotsuse (võla tasumise) täitmises maksegraafiku (osamaksete) alusel. Üldjuhul on teenuste osutajad makseprobleemidega võlgnikele selles osas vastu tulnud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 11 148,41 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 08.veebruaril 2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1400 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv lähtuvalt hagi hinnast, mis käesoleva hagi puhul moodustab 1050 krooni. Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavat tõendit, seega jätab kohus omandiõiguse tõendi eest tasutud 40 krooni hageja kanda.
Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi on rahuldatud 11148,41 krooni ulatuses, millest 5% moodustab 557,420 krooni, s.o. rohkem, kui hageja poolt nõutav õigusabikulu ning seega kuuluvad hageja õigusabikulud väljamõistmisele 224,20 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, TsMS § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi.
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.