Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ametitoiminguga. 14. septembril 1998.a. võttis kostja endale kohustuse edastada KRi ja AKu avaldus OY-le. Samal päeval tegid KR ja AK avalduse deponeerida 50 000 soome marka edasiandmiseks OY-le ja tasusid samal päeval vastavalt deposiidiraamatu kandele nr. XXX deponeerimisavalduse kohase summa. Ostueesõigust oli võimalik teostada kuni 15. septembrini 1998.a. Hagejad olid õigeaegselt esitanud notariaalselt tõestatud sooviavalduse ja olid täitnud seadusega ettenähtud ostueesõiguse teostamise tingimused. Avaldus edastati kostja poolt OY-le

Kostja peamine vastuväide on, et hagejate nõuded notar TS vastu on aegunud. 23.11.2006.a. esitas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja lõppotsuse tegemiseks. Kostja on seisukohal, et hagi on aegunud ja menetlus kuulub seetõttu lõpetamisele, mistõttu taotleb kostja TsMS § 449 lõike 3 alusel lõppotsuse tegemist. Hagejad on esitanud kahju hüvitamise nõude notar TS vastu. Vastavalt notariaadiseaduse (NotS) § 14 lõikele 1 vastutab notar kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kuid kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega olenemata sellest, et notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi maakohtus, on endiselt tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille suhtes on kohaldatavad riigivastutuse seaduse (RVastS) sätted. Vastavalt RVastS § 17 lg. 3 on sätestatud, et taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hagejad on esitanud nõude sellise väidetava kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud enne RVastS jõustumist, tuleb kohaldada RVastS rakendussättes ettenähtud erandit. Nimelt vastavalt RVastS § 31 lõikele 2 võib enne RVastS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVastS jõustumisest arvates. Enne RVastS jõustumist kehtis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuetele sellel ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud üldine aegumistähtaeg, milleks oli kümme aastat. Alates 1. jaanuarist 2002, mil jõustus RVastS, on aegumistähtajaks kolm aastat arvates RVastS jõustumisest. AKu ja KRi hagi notar TSvastu on esitatud enne RVastS jõustumist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. RVastS jõustus 1. jaanuaril 2002, seega võis hagi esitada kuni 1. jaanuarini 2005. Antud juhul on hagi esitatud 29. juunil 2005, s.t. tähtaega järgimata. Hagejad said juba 14. detsembril 1998.a., kuid mitte mingil juhul hiljem kui 9. aprillil 2001.a. teada, et nad ei ole kunagi saanud AS-i aktsiate omanikuks seetõttu, et ostueesõiguse teostamise avaldus edastati notari poolt hilinenult. Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2001. a otsusega tuvastati, et hagejad ei olnud saanud AS aktsiate omanikuks ning et kanne nende omandiõiguse kohta oli aktsiaraamatusse tehtud alusetult. Seega pidid hagejad hiljemalt 9. aprillil 2001. a teada saama, et nad ei ole kunagi saanud AS-i aktsiate omanikuks, mistõttu ei olnud neil ka alust saada AS-i poolt väljamakstud dividende. 1998-2000. majandusaasta eest välja makstud dividendid, mida OY praegusel ajal hagejatelt välja nõuab ning mida hagejad käsitlevad endale tekkinud kahjuna, olid hiljemalt 9. aprillil 2001. aastal hagejatel teada. Seega pidid hagejad hiljemalt 9. aprillil 2001. a olema teadlikud kahju väidetavast tekkimisest ja kahju väidetavalt tekitanud isikust, kes hagis esitatud väidete kohaselt vastutust kannab. Tuleb rõhutada, et väidetav kahju muutus sissenõutavaks kohe, kui selgus, et ostueesõiguse avaldust ei olnud 15. septembril 1998 edastatud. Hagejatele tekkis kahju 15. septembril 1998.a. Ebaõige on hagejate väide, et neile tekkis kahju alles siis, kui neilt nõuti välja alusetult saadud dividendid. Hagejate kahjuna ei ole käsitletavad dividendid, mida nad said alusetult AS-i aktsiate alusel ja mis neilt ära võeti, kuna hagejad ei olnud tegelikult aktsionärideks saanud ja ei oleks pidanud dividende saama. 15. septembril 1998.a., mil ostueesõigusetähtaeg tulutult möödus, jäid hagejad ilma lepingust, mille alusel aktsiaid omandada. Hagejad ei saanud kunagi aktsiate omanikuks, mistõttu nende nõue ei saa olla suunatud dividendide saamisele, vaid üksnes aktsiate saamisele. Kahju saab seisneda aktsiate väärtuses, millest on maha arvatud kokkuhoitud ostuhind. Hagejad jäid ilma õigushüvest, mida nad lootsid ostueesõiguse avalduse esitamisega saavutada. Aegumistähtaja kulgemise alguse kindlaksmääramisel omab keskset tähtsust see, millal hagejad said kahju tekkimisest ja kahju tekitanud isikust teada. Antud juhul said hagejad nõudeõigusest teada mitte hiljem kui 9. aprillil 2001, mistõttu hagi on aegunud. Kui lähtuda sellest, et hagejad said nõudeõigusest teada 1998 aasta detsembris, tuli hagi esitada hiljemalt 1. jaanuaril 2005, seega

hagi on aegunud. Kui lähtuda, sellest, et hagejad said nõudeõigusest teada alles 9. aprillil 2001, on hagi aegunud, kuna ka sellisel juhul oleks pidanud hagi esitama hiljemalt 1. jaanuaril 2005. Hagi on esitatud 29. juunil 2005.a. Hagejate väited seoses nõudeõiguse tekkimisega 2006.a. septembrikuus on vastuolus hagi esitamise kuupäevaga. Asjaolu, et hagejad hoidsid teadlikult enda käes dividende ilma õigusliku aluseta, ei välista hagi aegumist. Ka pärast Tallinna Ringkonna kohtu 9. aprilli 2001 kohtuotsust, millega tunnustati OY omandiõigust aktsiatele ja hagejad said järjekordselt kinnitust selle kohta, et neile oli 15. septembril 1998 tekkinud kahju, kuna notar rikkus väidetavalt oma kohustust edastada avaldused 15. septembril 1998, ei astunud hagejad mingeid samme õiguspärase olukorra taastamiseks, sealhulgas nende poolt alusetult saadud dividendide üleandmiseks õigustatud isikutele. Hagejad kaotasid aktsiate omandamise õiguse 15. septembril 1998 ja said sellest teada hiljemalt 9. aprillil 2001, samuti said nad hiljemalt 9. aprillil 2001 teada kahju väidetavalt tekitanud isikust ( kelleks on väidetavalt notar). Hagejate nõue notar TSvastu on aegunud. Kohtu järeldused ja resolutsioon Kohus võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et kostja vastuväited hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. TsMS § 449 lg. 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli hagi üldiseks aegumistähtajaks 10 aastat. Alates 01.07.2002 kehtiv TsÜS § 146 lg. 1 sätestas tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks kolm aastat. NotS § 14 lõike 1 kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega olenemata sellest, et notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi maakohtus, on endiselt tegemist avalikõigusliku vaidlusega, mille suhtes on kohaldatavad RVastS sätted. 29.06.2005.a. hagejate AKu ja KRi esitatud hagiavalduse kohaselt hagejate 14. septembri 1998.a. avaldused 180 AS aktsia ostueesõiguse teostamiseks tõestas kostja Tallinna notar TS 14. septembril 1998.a. ja edastas hagejate aktsiate ostueesõiguse avaldused OY-le 17. septembril 1998.a. Hagejad olid kantud AS aktsiaraamatusse (AK 75 aktsiat ja KR 105 aktsiat) kui 180 aktsia ostueesõigust teostanud isikud ja nad kasutasid õigust ostueesõigusega omandatud aktsiaid käsutada (aktsiad panditi ja võõrandati hiljem pandiesemena, mille suhtes kasutas ostueesõigust AS aktsionär OÜ ). Hilisemate kohtuvaidluste käigus said hagejad teada, et nende soovitud ostueesõigus 180 AS aktsia omandamiseks ei olnud teostunud ja nad on loetut ostueesõigust mitteteostanud isikuteks seoses ostueesõiguse tähtaja möödalaskmisega, mis oli 15. september 1998.a. Seega hagejad olid saanud väidetavat kahju esmalt 10 000 krooni ja mida on suurendatud summani 1 281 025,50 krooni seoses AS 1999 ja 2000 majandusaasta saamata jäänud tuluga (dividendid) ja kohtukuludega, mida nad 29.06.2005.a. esitatud hagiavaldusega kostjalt hagevad. Kostja vastuväite kohaselt väidetav kahju muutus sissenõutavaks kohe, kui selgus, et ostueesõiguse avaldust ei olnud 15. septembril 1998 edastatud OY-le. Hagejate hagi notar TSvastu on esitatud enne RVastS jõustumist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks. Tulenevalt NotS § 14 lõikest 1 notar kui avaliku võimu kandja vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses.

RVastS § 17 lg. 3 kohaselt taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagejad on esitanud nõude sellise väidetava kahju hüvitamiseks, mis on tekitatud enne RVastS jõustumist. Hagejatel oli juba hiljemalt 06. novembril 2000.a. tulenevalt Riigikohtu 06. november 2000 otsusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-115-00 (milles AS , AK ja KR olid kostjad) teada, et nende soovitud AS 180 aktsia ostueesõigus ei olnud teostunud, kuna OY ei olnud hiljemalt 15. septembril 1998.a. saanud kätte hagejate

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.