Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

14.09.1998 tõestas kostja hagejate avalduse ostueesõiguse teostamiseks, mille kohaselt soovis Arne Kaasik omandada 75 AS Rekato aktsiat ja Kalev Roomet 105 AS Rekato aktsiat. 14.09.1998 võttis kostja endale kohustuse edastada Kalev Roometi ja Arne Kaasiku avaldus Toycenter OY-le. Ostueesõigust oli võimalik teostada kuni 15.09.1998. Hagejad esitasid õigeaegselt notariaalselt tõestatud sooviavalduse ja täitsid seadusega ettenähtud ostueesõiguse teostamise tingimused. Ostueesõiguse avalduse edastamise kohustus oli notari ametitoiming. Notar ei edastanud ostueesõiguse avaldust õigeaegselt. Avaldus edastati kostja poolt Toycenter OY-le 17.09.1998, mistõttu loeti hagejad kohtute poolt ostueesõigust mitteteostanud isikuteks ja Toycenter OY esitatud nõuded on põhjuslikus seoses kostja poolt tähtaegselt avalduse mitteesitamisega. Pärast seda, kui hagejad kanti AS Rekato aktsiaraamatusse kui ostueesõigust teostanud isikud, pantisid hagejad aktsiad ja võõrandasid hiljem pandiesemena, mille suhtes kasutas ostueesõigust AS Rekato aktsionär OÜ Mängumaailm. Seoses asjaoluga, et 09.04.2001 jõustunud kohtuotsusega tunnistati Toycenter OY omandiõigust AS Rekato 180-le aktsiale ja kohustati AS Rekato kandma Toycenter OY aktsiaraamatusse aktsionärina, aktsiate nr 1-180 suhtes, kaotas OÜ Mängumaailm õiguse olla aktsionäriks. Toycenter OY hagi OÜ Mängumaailm vastu rahuldamisel on OÜ-l Mängumaailm Kalev Roometi ja Arne Kaasiku vastu nõue summas 900 000 krooni. 11.05.2005 esitas Toycenter OY hagi hagejate vastu 180 000 krooni nõudes. Hagejate nõue Tallinna notar Tiit Sepa vastu on 1 281 025,50 krooni. Hagejad nõustusid tsiviilasjas nr 2-05-1789 kompromissi sõlmimisega tasuma Toycenter OY-le 180 000 krooni (1998.a dividendid) ja nõue OÜ-ga Mängumaailm seoses, kes ostis hagejatelt aktsiad ja ei suutnud kaitsta oma õigusi Toycenter OY vastu – kokku 1 071 317 krooni (saamata jäänud tulu 900 000 krooni dividendidena 1999 ja 2000 majandusaasta eest, OY Toycenter kohtukulud ning OÜ Mängumaailm õigusabikulud) ning kohtukulud 29 708,50 krooni. Hagejad taotlesid vaheotsuse tegemist, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Kostja põhjendused nõude aegumise osas on alusetud. Aegumise tähtaja kulgemise alguseks on aeg, mil kaebuse esitaja kahju tekkimisest ja kahju põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahju tekkis ajal, kui ilmnes kaebuse esitajale kahjulik tagajärg. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejate nõuded on aegunud. Vastavalt notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg-le 1 vastutab notar kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses, kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Olenemata sellest, et notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi maakohtus, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille suhtes on kohaldatavad riigivastutuse seaduse (RVastS) sätted. Vastavalt RVastS § 17 lg-le 3 tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna hagejad esitasid nõude väidetava kahju hüvitamiseks, mis tekitati enne RVastS jõustumist, tuleb kohaldada RVastS rakendussättes ettenähtud erandit. Vastavalt RVastS § 31 lg-le 2 võib enne RVastS jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse või kaebuse esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVastS jõustumisest. Enne RVastS jõustumist kehtis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõuetele sellel ajal kehtinud TsÜS-is

2(7)

sätestatud üldine aegumistähtaeg, milleks oli kümme aastat. Alates 01.01.2002, mil jõustus RVastS, on aegumistähtajaks kolm aastat arvates RVastS jõustumisest. RVastS jõustus 01.01.2002, seega võis hagi esitada kuni 01.01.2005. Hagi esitati 29.06.2005, st tähtaega järgimata. Hagejad said juba 14.12.1998, mil OY Toycenter esitas hagi aktsiate omandiõiguse tunnustamiseks, kuid mitte hiljem kui 09.04.2001, teada, et nad ei saanud AS-i Rekato aktsiate omanikuks seetõttu, et ostueesõiguse teostamise avaldus edastati notari poolt hilinenult. Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2001 otsusega tuvastati, et hagejad ei saanud AS Rekato aktsiate omanikuks ning et kanne nende omandiõiguse kohta tehti aktsiaraamatusse alusetult. 1998-2000 majandusaasta eest välja makstud dividendid, mida Toycenter OY hagejatelt välja nõuab ning mida hagejad käsitlevad endale tekkinud kahjuna, olid hiljemalt 09.04.2001 hagejatel teada. Seega pidid hagejad hiljemalt 09.04.2001 olema teadlikud kahju väidetavast tekkimisest ja kahju väidetavalt tekitanud isikust. Väidetav kahju muutus sissenõutavaks kohe, kui selgus, et ostueesõiguse avaldust ei edastatud 15.09.1998. Hagejatele tekkis väidetav kahju 15.09.1998. Ebaõige on hagejate väide, et kahju tekkis alles siis, kui neilt nõuti välja alusetult saadud dividendid. Dividendid ei ole käsitletavad hagejate kahjuna, kuna hagejad ei saanud tegelikult aktsionärideks ja ei oleks pidanud dividende saama. 15.09.1998, mil ostueesõiguse tähtaeg möödus, jäid hagejad ilma lepingust, mille alusel aktsiaid omandada. Hagejad said nõudeõigusest teada mitte hiljem kui 09.04.2001, mistõttu hagi on aegunud. Kui lähtuda sellest, et hagejad said nõudeõigusest teada 1998.a detsembris, tuli hagi esitada hiljemalt 01.01.2005, seega hagi on aegunud. Kui lähtuda, sellest, et hagejad said nõudeõigusest teada alles 09.04.2001, on hagi aegunud, kuna sellisel juhul oleks pidanud hagi esitama hiljemalt 01.01.2005. Hagi esitati 29.06.2005. Hagejate väited seoses nõudeõiguse tekkimisega 2006.a septembris, on vastuolus hagi esitamise kuupäevaga. Asjaolu, et hagejad hoidsid teadlikult enda käes dividende ilma õigusliku aluseta, ei välista hagi aegumist. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata seoses aegumisega ja menetluskulud hagejate kanda. NotS § 14 lg 1 kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Seega olenemata sellest, et notari vastu esitatud kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi maakohtus, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille suhtes on kohaldatavad RVastS sätted. Hagiavalduse kohaselt tõestas hagejate 14.09.1998 avaldused 180 AS Rekato aktsia ostueesõiguse teostamiseks Tallinna notar Tiit Sepp 14.09.1998 ja edastas hagejate aktsiate ostueesõiguse avaldused Toycenter OY-le 17.09.1998. Hagejad kanti AS Rekato aktsiaraamatusse (Arne Kaasik 75 aktsiat ja Kalev Roomet 105 aktsiat) kui aktsiate ostueesõigust teostanud isikud ja nad kasutasid õigust ostueesõigusega omandatud aktsiaid käsutada (aktsiad panditi ja võõrandati hiljem pandiesemena, mille suhtes kasutas ostueesõigust AS Rekato aktsionär OÜ Mängumaailm). Hilisemate kohtuvaidluste käigus said hagejad teada, et nende ostueesõigus 180 AS Rekato aktsia omandamiseks ei teostunud ja nad loeti ostueesõigust mitteteostanud isikuteks seoses ostueesõiguse tähtaja möödalaskmisega, mis oli 15.09.1998. Hagejad said väidetavat kahju 1 281 025,50 krooni seoses AS-i Rekato 1999 ja 2000 majandusaasta saamata jäänud dividendide ja kohtukuludega.

3(7)

RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi esitati väidetava kahju hüvitamiseks, mis tekkis enne RVastS jõustumist. Hagejad teadsid hiljemalt 06.11.2000, tulenevalt Riigikohtu 06.11.2000 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-115-00 (milles AS Rekato, Arne Kaasik ja Kalev Roomet olid kostjad), et AS Rekato 180 aktsia ostueesõigus ei olnud teostunud, kuna Toycenter OY ei saanud hiljemalt 15.09.1998 kätte hagejate 14.09.1998 notariaalselt tõestatud avaldusi ostueesõiguse kasutamise soovi kohta. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib enne selle seaduse jõustumist (01.01.2002) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks taotluse või kaebuse esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul RVastS jõustumisest arvates. Seega enne RVastS jõustumist kulgema hakanud kahju hüvitamise hagi esitamise tähtaja kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne RVastS jõustumist kehtinud normidest ning tähtaeg lõpeb varem kehtinud regulatsioonist tuleneval ajal, kuid mitte hiljem kui 01.01.2005. Hagi esitati 29.06.2005. Lähtuvalt RVastS § 31 lg-st 2 on hagejate nõue aegunud alates 01.01.2005. Kohus kohaldas Arne Kaasiku ja Kalev Roometi hagis Tallinna notar Tiit Sepa vastu kostja taotlusel aegumist ning käsitles kohtuotsust lõppotsusena. Apellatsioonkaebuse põhjendused Kalev Roomet ja Arne Kaasik palusid apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha vaheotsuse, millega jätta taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ning saata asi läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus luges ebaõigesti tuvastatuks kahju tekkimise fakti aja, samastades õigusvastase käitumise kahju tekkimisega. Kahju tekkimise koosseisuks on vajalik nii õigusvastane käitumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahju vahel. Hagi ei ole aegunud. Maakohus tõlgendas ebaõigesti RVastS § 31 lg-t 2 ja § 17 lg-t 3. Kohus jättis käsitlemata hagejate põhjendused ja vastuväited, millest nähtuvalt hagi ei ole aegunud. 29.06.2005 esialgses hagiavalduses märkisid hagejad, et neile võib tekkida kahju, mille eest vastutavaks isikuks on notar Tiit Sepp. Hagejad märkisid, et kui hagejatele ja hagejate võõrandatud aktsiate omanikule OÜ-le Mängumaailm välja makstud dividendid nõutakse tagasi, võib neil tekkida kahju saamata jäänud tulu näol. 08.08.2006, kui Riigikohus otsustas tsiviilasjas nr 7-1-2-358-06 mitte menetleda OÜ Mängumaailm kassatsioonkaebust, sai OÜ-le Mängumaailm väljamakstud dividendide osas selgeks, et eeltoodust võib tuleneda hagejate varalise kahju tekkimise alus. 04.09.2006 teatasid hagejad OÜ-le Mängumaailm, et nad tunnistavad OÜ Mängumaailm nõuet OÜ-le Mängumaailm väljamakstud dividendide hüvitamiseks. Seega tekkis hagejatel kahju OÜ-le Mängumaailm väljamakstud dividendide osas mitte varem kui 08.08.2006 (kuupäev, millega jõustus kohtuotsus Toycenter OY hagis OÜ Mängumaailm vastu) ja igal juhul alates 04.09.2006, kui hagejad tunnistasid OÜ Mängumaailm pretensiooni summas 1 071 317 krooni. 22.09.2006 lõpetas Harju Maakohus menetluse kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-051789, millega hagejad kohustusid Toycenter OY-le tagastama 180 000 krooni saadud dividende ja kohtukulud. Teine osa saamata jäänud tulust (kahjust) tekkis mitte varem kui 22.09.2006. RVastS § 17 lg 3 sätestab kahju hüvitamise kaebuse (hagi) esitamiseks 3-aastase tähtaja ja hagejatel on õigus esitada nõudeid kuni 08.08.2009. Kahju hüvitamise nõue seisneb saadud tulu tagastamise kohustuses, s.o tagajärgede kõrvaldamises.

4(7)

Kohtu järeldused on puudulikud. Otsuses puuduvad motiivid, kuidas sai tekkida kahju samaaegselt õigusvastase käitumisega, kui dividendid maksti hagejatele ja OÜ-le Mängumaailm välja oluliselt hiljem. Saamata jäänud tuluna (välja makstud dividendide suhtes) sai kahju tekkida alles hetkest, kui väljamakstud dividendid neilt tagasi nõuti. Kohus jättis tähelepanuta hagejate 20.11.2006 selgitused. Hagejad viitasid Riigikohtu 11.10.2006 halduskolleegiumi määrusele haldusasjas nr 3-31-71-06, milles toodi välja avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise koosseisu elemendid. Riigikohtu määruses eristati haldusakti andmise hetke ja võimaliku kahjuliku tagajärje ilmnemise hetke. Riigikohus asus seisukohale, et enne tagajärje ilmnemist ei ole võimalik esitada kahju hüvitamise või kõrvaldamise kaebust. Õigusvastaselt tekitatud kahju saab tugineda kõigile koosseisulistele elementidele, s.o teo õigusvastasus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel. Kohus rikkus varalise kahju hüvitamise nõude kvalifitseerimise nõudeid. RVastS § 8 lg l sätestab, et kahju hüvitamisel tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis kui tema õigusi ei oleks rikutud. Saadud dividendide osas ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks tähtaegselt avalduse edastanud. Kohus tõlgendas ebaõigesti RVastS § 17 lg-t 3, mille kohaselt algab RVastS tähenduses kaebuse esitamise tähtaeg (TsMS tähenduses hagi esitamise tähtaeg) kolme aasta jooksul päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kahjust ei ole võimalik kannatanul teada saada varem, kui kahju on reaalselt tekkinud. Eeltoodud norm on analoog TsÜS §-le 150. Kahjust ei olnud võimalik teada saada varem kui 08.08.2006 ja 22.09.2006. Maakohtu tõlgenduse kohaselt peaks isik kaitsma enda õigusi enne, kui tema jaoks kahjulik tagajärg saabub. Seisukoht on vastuolus tsiviilõiguste üldiste põhimõtetega. Kui maakohtu tõlgendus on õige, ei saa isik realiseerida kahju ilmnemisel endale tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kui Ringkonnakohus asub seisukohale, et RVastS § 17 lg-t 3 tuleb tõlgendada viisil, et kahjuliku tagajärje ilmnemine kaebuse esitamise tähtaja osas ei oma tähendust, vaid omab tähendust ainult õigusvastase käitumise aeg, taotlevad hagejad RVastS § 17 lg 3 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist osas, et isiku kaebeõigus on seostatud vaid õigusvastase käitumisega, mitte kahju tekkimisega. Kui RVastS piirab isiku õiguste kaitset määral, mis ei oleks omane tsiviilõiguste kaitsele, on tegemist Põhiseaduse vastase piiranguga, mis tuleb ebaproportsionaalsuse tõttu jätta kohaldamata. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel õiguste rikkumine peab olema kannatanule kõrgemalt kaitstud kui tsiviilõiguslik kaitse. Hagejad taotlevad RVastS § 17 lg 3 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist ka kolmeaastase kaebuse tähtaja osas. RVastS § 7 lg l sätestab piirangud, millal hüvitatakse kahju ehk pannakse isikutele kohustused ja eeldused, et vaid siis hüvitatakse õigusvastaselt tekitatud kahju, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eeltooduga on sätestatud RVastS-s kannatanul piirangud oma õiguste kasutamiseks. Võlaõigusseadusest tulenevate õiguskaitsete printsiipidest on isik õiguskaitse viiside valikul vaba. Vastus apellatsioonkaebusele Tallinna notar Tiit Sepp ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna

5(7)

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus jätta muutmata. TsMS § 449 lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluses aegumise kohaldamise kohta, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, siis teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud taotluse nõudele aegumise kohaldamiseks. Seega oli maakohus õigustatud otsustama nõude aegumise üle. Apellandid leiavad, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hagejad said kahju tekkimisest teada hiljemalt Riigikohtu 06.11.2000 otsusega, millega tuvastati, et 180 AS Rekato aktsia suhtes ei olnud hagejate ostueesõigus teostunud, ja RVastS § § 31 lg-le 2 tuginedes tuli nõue esitada kolme aasta jooksul arvates riigivastutuse seaduse kehtima hakkamisest, seega hiljemalt 01.01.2005. Enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastutas notar ametiülesannetega tekitatud kahju eest NotS § 14 lg 1 ja tsiviilkoodeksi lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivate normide alusel. Esitatud nõude aegumist reguleeris kuni 01.01.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 113 lg 1, mille järgi oli nõude aegumise tähtajaks 10 aastat. Kuna tegemist on avalik-õiguslikust suhtest tekkinud kahjuga, siis tuli alates 01.01.2002 kohaldada riigivastutuse seaduse sätteid. RVastS § 2 lg 1 p 6 kohaselt kuulub riigivastutuse seaduse alusel lahendamisele isikule avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue. RVastS § 17 lg 3 kohaselt taotlus või kaebus (hagi) tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega oli aegumistähtaja kulgemise alguseks hagejate poolt kahjust ja seda põhjustanud isikust teada saamine või teada saama pidamine. Sama põhimõte tulenes ka kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS §-st 116. Kostja väidetavast õigusvastasest tegevusest pidid hagejad teada saama Toycenter OY poolt hagi esitamisel, kuid mitte hiljem kui 09.04.2001 jõustus Toycenter OY hagis AS Rekato ja hagejate vastu tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega tuvastati Toycenter OY omandiõigus AS Rekato aktsiatele. Järgnevalt tuli tuvastada, millal hagejad said teada või pidid teada saama kahju tekkimisest. Apellantide arvates tekkis nende kahju 04.09.2006, kui nad nõustusid tagastama OÜ-le Mängumaailm dividendid, mis oli hagejate käes ilma õigusliku aluseta, ja 22.09.2006, kui hagejad rahuldasid Toycenter OY nõude alusetult saadud dividendide 180 000 krooni tagastamiseks. Kolleegiumi arvates ei ole apellantide seisukoht õige. Aegumise kohaldamisel tuleb kohtul hinnata, milline kahju sai tekkida kostja õigusvastase käitumise tulemusena (põhjuslik seos) ja millal pidid hagejad sellest kahjust teada saama. Kohus ei ole seotud hageja väidetega, vaid tuvastab esitatud asjaolusid arvestades ise, kas hagejate poolt väidetud kahju on põhjustatud kostja õigusvastase tegevusega ja kui on, siis millal pidid hagejad teada saama kahju tekkimisest. Kolleegium leiab, et kostja poolt hagejatele tekitatud kahjuks ei saa olla AS Rekato poolt hagejatele alusetult väljamakstud dividendid. Apellandid ei saanud väidetavalt kostja tegevuse tõttu AS Rekato aktsionärideks. Kuna nad aktsionärideks ei saanud, siis ei olnud neil õigus saada dividende ja dividendide tagastamisel õigustatud isikutele ei ole hagejatele kahju tekkinud. Aktsionäri õigus saada dividende ei sõltu mitte ainult aktsia väärtusest, vaid aktsionäride otsustusest. Notari väidetava õigusvastase tegevusega võis hagejatele tekkida kahju seoses aktsiate omandamise võimalusest ilma jäämisega ja see asjaolu pidi hagejatele selgeks saama hiljemalt aktsiate omandi üle peetud vaidluses tehtud otsuse jõustumisega, see on 09.04.2001. Hagejad ei ole esitanud nõuet aktsiate väärtuse, millest on maha arvatud kokkuhoitud ostuhind, hüvitamiseks. Nimetatud nõude oleks saanud esitada koheselt pärast notari poolsest rikkumisest teada saamist. Aktsiate väärtust on võimalik majanduslike meetoditega määratleda. Hagejatele väljamakstud ja hiljem tagastatud dividendide nõue ei ole samastatav aktsiate väärtuse hüvitamise nõudega. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejate nõuded kostja vastu on aegunud

6(7)

ja TsÜS § 142 lg 1 ja § 143 alusel kohaldanud hagejate nõudele aegumist ning jätnud nõude TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsusega rahuldamata. Apellandid on palunud kolleegiumil kaaluda RVastS § 17 lg 3 Põhiseadusele vastavust. Kolleegium leiab, et RVastS § 17 lg 3 ei ole vastuolus Põhiseadusega ja sellega ei piirata ebamõistlikult isiku õigust pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtu poole. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus (hagi) tuleb kohtule esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust sai teada või pidi teada saama. Seega algab aegumise kulgemine ajast kui on täidetud mõlemad eeldused. Säte annab kahjukannatajale piisava aja, et pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. Maakohus ega ka ringkonnakohus ei ole kohaldanud seadust viisil, kus tähendust omas ainult õigusvastase käitumise aeg. Kohtukulude väljamõistmisel tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldada kuni 31.12.2005 kehtinud seadust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jätta apellantide kanda. Vastustaja on apellatsioonimenetluses teinud kulutusi õigusabile summas 24 298,60 krooni. Kolleegium leiab, et vastustaja kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb välja mõista apellantidelt alljärgnevalt: Kalev Roometilt 12 149,30 krooni ja Arne Kaasikult 12 149,30 krooni.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Margo Klaar

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.