Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-06-25657 Hageja nõue ja selle põhjendused .a. esitas AS kohtule hagi RH vastu 57 642,10 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja .a tarbijakrediidilepingu, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 10 000,00 krooni, intressimääraga 29.33% krediidisummast aastas. Hageja ja kostja sõlmisid .a tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr krediidisumma suurendamise (s.o 5 000 krooni võrra) ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks kokku 15 000 krooni. Kokkuleppe nr 1 põhitingimuste kohaselt muudeti poolte kokkuleppel lepingus sätestatud intressimäära ning alates .a loeti uueks intressimääraks 28.9% uuelt krediidisummalt aastas. .a sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr krediidisumma suurendamise (s.o 5 000 krooni võrra) ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks kokku 19 795,44 krooni. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt muudeti poolte kokkuleppel lepingus sätestatud intressimäära ning alates a loeti uueks intressimääraks 29.17% uuelt krediidisummalt aastas. .a sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr krediidisumma suurendamise (s.o 5 000 krooni võrra) ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks kokku 24 521,47 krooni. Kokkuleppe nr põhitingimuste kohaselt muudeti poolte kokkuleppel lepingus sätestatud intressimäära ning alates .a loeti uueks intressimääraks 28.92% uuelt krediidisummalt aastas. .a sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu kokkuleppe nr krediidisumma suurendamise (s.o veel 5 000 krooni võrra) ja lepingu tingimuste muutmise kohta. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks kokku 29 521,47 krooni. Kokkuleppe nr põhitingimuste kohaselt muudeti poolte kokkuleppel lepingus sätestatud intressimäära ning alates .a loeti uueks intressimääraks 28.90% uuelt krediidisummalt aastas. Kokkuleppe nr põhitingimuste alusel kohaldatakse tarbijakrediidilepingule AS Krediidilepingute üldtingimusi nr 1.1. Kostja jättis alates a s.o kokkuleppe nr esimesest maksepäevast alates täielikult tasumata kõik lepingujärgsed maksed, mistõttu ütles hageja 03.06.2006.a lepingu erakorraliselt üles. Kostja võlgnevus hageja ees on 57 642,10 krooni (tagastamata krediidisumma 29 521,47 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 3 831,12 krooni, viivis 2 342,31 krooni, leppetrahv 5 904,29 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600,00 krooni ja kahjuhüvitis 15 442,90 krooni). Seega palub hageja kostjalt välja mõista 57 642,10 krooni. Hageja ja kostja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagimaterjalide kättetoimetamisest 20 päeva jooksul kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud .a kostjale isiklikult, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

2-06-25657 Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuni 31.12.2005.a kehtinud VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 01.01.2006.a kehtiva VÕS § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 1, lg 2 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 57 642,10 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv) tuleb välja mõista kostjalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja

2-06-25657 menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.