Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kassaatorile
kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ * esitas 29.06.2005 hagi Harju Maakohtusse E.B vastu 8041, 80 krooni saamiseks.
2.29.11.1997 sõlmisid AS x Eesti (AS-i x õigusjärglane) ja kostja Q-GSM lepingu tähtajaga 29.11.1998, mille alusel AS x Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus nimetatud teenuse ja saadud kauba (mobiiltelefon) eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei täinud oma kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas AS x Eesti nimetatud lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt.
3.20.04.2005 loovutas AS x Eesti nõude koos kõrvalkohustustega kostja vastu hagejale. Hageja arvutas kostja võlgnevuselt viivist 0, 15% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 4020, 90 krooni. Põhivõlaga samas summas nõudis hageja ka viivise tasumist.
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingule lisatud tüüptingimusi ei ole ta saanud. Sõlmitud lepingus arvete tasumise tähtaega näidatud ei ole. 1998 aprillis sai kostja esimese arve ligikaudu summas 2000 krooni, mille peale tegi AS-ile x Eesti avalduse lepingu lõpetamiseks. Kostjale teatati, et leping on lõpetatud ja sellest ajast peale ei ole kostja teateid saanud. 1998 märtsi telefonikõnede väljavõtet ja teatist tasumise kohta kostjale ei väljastatud. Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi ja mõistis E.B välja OÜ * kasuks kokku 8041, 80 krooni.
6.Kostja tarbis AS-i x Eesti poolt pakutud telekommunikatsiooniteenust, kuid jättis selle eest tasumata. Nimetatud lepingu lahutamatuks osaks oleva mobiilside teenuse lepingu tingimuste (edaspidi Üldtingimused) punkti 4.1.1. kohaselt on kostjal kohustus tasuda teenuste kasutamise eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast alates. Kostja väide, et talle edastati ainult üks arve, mispeale ta lepingu lõpetas, on paljasõnaline, kuna kostja pole kohtule esitanud ühtegi vastavasisulist tõendit.
7.Üldtingimuste punti 11.6. kohaselt saadetakse kõik lepinguga seotud arved ja teated lepingus märgitud kostja aadressile, välja arvatud juhul, kui kostja informeerib kirjalikult nimetatud aadressi muutusest. Kostjale saadetavad arved ja teated loetakse kättetoimetatuks pärast 48 tunni möödumist nende postitamisest. Arve mittekättesaamine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda teenuste eest tähtaegselt. Kostjale on väljastatud kuus arvet kogussummas 4020, 90 krooni, kus on muuhulgas ka ära näidatud arvete tasumise tähtaeg.
8.Üldtingimuste punkti 9 alusel lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab kostja saadud mobiiltelefoni tagastama ja tasuma kuutasusid lepingutähtaja järelejäänud osa eest. Kostja lepingu sõlmides saadud mobiiltelefoni AS-ile x Eesti ei tagastanud, mistõttu on mõistlik ja põhjendatud kostjalt välja mõista 1000 krooni mobiiltelefoni maksumuse hüvitamiseks.
9.Üldtingimuste punti 4.1.1. kohaselt tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist, mida arvutatakse arvele märgitud maksetähtajale järgnevast päevast, 0, 5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on hagiavalduses viivise määra alandanud 0, 15%-ni võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest ning põhjendatud on kostjalt viivituse perioodi 04.06.1998 – 18.06.2005 eest välja mõista viivis 4020, 90 krooni.
Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
10.E.B esitas otsuse apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
11.Apellant leiab, et kohus rikkus protsessi- ja materiaalõiguse norme.
12.Kohtule esitatud tingimused on dateeritud 01.03.1998, kuid hageja ja kostja vahel sõlmiti leping 29.11.1997. Kohus ei ole hinnanud kostja vastuväiteid lepingu tingimuste osas ja arvete saamise osas.
13.Hageja ei ole tõendanud kostjale lepingu kehtivuse ajal arvete saatmist ja kostja poolt arvete vastuvõtmist.
14.Kostjal ei olnud mingit kokkulepet hagejaga mobiiltelefoni tagastamise kohta. Vastupidi, Q-GSM reklaamikampaania 1997 oli, et lepingu sõlmimisel antakse telefon tasuta.
15.Viivise väljamõistmise osas ei saa ka tugineda tingimustes sätestatule, sest kostja ei ole selles hagejaga kokku leppinud. Vastustaja seisukoht
16.OÜ * palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada viivise ja menetluskulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Kohus on hageja poolt esitatud arvete alusel põhivõlgnevuse väljamõistmist piisavalt põhjendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selles osas kohtuotsuse tühistamiseks.
18.Nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud subsideeritud hinnaga telefoni müügi ja teenuste osutamise leping. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, et teenust talle tegelikult ei osutatud ning hoopis tema ütles lepingu üles ja tal ei olnud kohustust telefoni tagastada. Hageja esitas kohtule kostjale saadetud arvete koopiad, millest esimese on kostja ka tasunud. Esitatud arvete suurust ja telefoni maksumust ei ole kostja vaidlustanud. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei ole tähtsust sellel, kas kostja teatas ise 1998. aasta aprillis AS-le x Eesti, et ta ei soovib lepingu lõpetada või lõpetas lepingu teenuse osutaja. Vaidlust ei ole selles, et arved on maksmata ja kostja telefoni ei tagastanud. Tegemist oli tähtaegse lepinguga, milles pooled leppisid kokku, et lepingu lõpetamisel enne ühe aasta möödumist kohustub kostja tagastama mobiiltelefoni ja tasuma kuumaksed lepinguperioodi lõpuni. Selline kohustus on lepingus sõnaselgelt fikseeritud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu aga hageja ja esimese astme kohtu seisukohaga, et tõendatud on ka poolte kokkulepe viivise osas. Viivise tasumist eraldi läbi ei räägitud. See kohustus tulenes Üldtingimustest, mida kostja väidetel lepingu sõlmimisel talle ei tutvustatud. Kolleegiumi arvates ei piisa kohustuse tekkeks üksnes märkusest lepingus, et Üldtingimused on lepingu lahutamatu osa, vaid kostjal pidi olema ka võimalus nende sisust teada saada. Hageja ei ole tõendanud, et Üldtingimused oleksid olnud lepingule lisatud või nendega tutvumist oleks mingil muul moel võimaldatud. Kirjalikus vastuses kostja vastusele (tl 53) märgib hageja, et kostja on allkirjaga lepingul kinnitanud, et on tutvunud lepingu lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuse lepingu tingimustega. Sellist märget tutvumise kohta lepingus ei ole. Vastuses apellatsioonkaebusele lisab hageja, et Üldtingimused olid liimribaga lepingu päisesse liimitud. Sellist väidet hageja esimese astme kohtus välja ei toonud ning tõendeid selle kohta ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja esimese astme kohtule kohe lepingut koos selle lahutamatu osaga. Hageja lisas lepingule esialgselt hoopis üldtingimused, mis kostjaga lepingu sõlmimise ajal 1997. aastal veel ei kehtinudki. Seega leiab ringkonnakohus, et Üldtingimustes sätestatud viivis ei kehti kostja suhtes ning jätab seetõttu hageja viivise nõude rahuldamata.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõike 1 kohaselt jätab ringkonnakohus seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.