Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-10984
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi xxx hagi xxx, xxx ja xxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise solidaarnõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja aktsiaselts xxx (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Toomas Tuuling (kontaktaadress Liivalaia 12, Tallinn 15040); kostja 1 xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja 2 xxx (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja 3 xxx (isikukood xxx; elukoht xxx).
esindajad
2-06-10984
Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata. Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1 000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Aktsiaselts xxx on esitanud 10.05.2006 Harju Maakohtule hagi xxx, xxx ja xxx vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Hagimaterjalid on kostjatele 01.06.2006, 02.06.2006 ja 21.10.2006 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ning § 307 lg 1 kohaselt kätte antud ja neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 01.07.2006, 02.07.2006 ja 21.11.2006. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad vastanud ei ole. Neid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3. lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele.
2-06-10984 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulist, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib hagis koos põhinõudega esitada viivisenõude ka selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 16.09.1997 sõlmisid xxx, mille õigusjärglane on xxx ja xxx õppelaenu lepingu nr S000018355, mille alusel hageja andis kostjale laenu 10 000 krooni intressiga 5% aastas. 16.09.1997 sõlmis hageja laenu tagamiseks käenduslepingud xxx ja xxx. Käenduslepingutega kohustusid xxx ja xxx tagama hageja kõiki lepingust tulenevaid nõudeid kostja 1 vastu ja kõigist tulevikus sõlmitavatest lepingu lisadest. 15.09.1998 sõlmisid hageja ja kostja lepingule lisa, millega pooled leppisid kokku lepingu senise numeratsiooni ja sõnastuse muutmises. Vastavalt lisa punktile 2.1. tagasid ka edaspidiseid kostja kohustusi lepingu ja selle lisa raames xxx ja xxx Tagasimaksmata summadelt arvestas hageja viivist 5% aastas. Pärast õppeasutuse lõpetamist või õppeasutusest lahkumist kohustus kostja tasuma hagejale intressi hageja poolt koostatud laenu tagasimaksmise graafiku kohaselt ning alustama võlgnevuse tasumist hiljemalt 6 kuud pärast õppeasutusest muul põhjusel kui lõpetamine lahkumist. 30.01.2002 kostja xxx eksmatrikuleeriti Eesti Põllumajandusülikoolist ja seega kohustus ta alustama laenusumma tagasimaksmist lepingu lisa punktis 5.1. sätestatu kohaselt alates 30.10.2004. 05.05.2006 seisuga ei ole kostja 1 asunud lepingut täitma ning ei ole tasunud tagastamisele kuuluvaid laenumakseid. Hageja on saatnud kostjale 1 ning käendajatele teateid laenuvõlgnevusest, kuid kostjad ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud. Seisuga 05.05.2006 moodustab kostja laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 29 972.51 krooni, millest põhiosa on 25 789.31 krooni, intress 2 661.14 krooni ja viivis 1 522.06 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kogusummas 29 972.51 krooni tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 22.12.2005 (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel on menetlusosalisel õigus nõuda Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
2-06-10984
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.