2-06-39461/4 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

7.3.kohustus kostja omama oma kontol tähtaegselt intressi tasumiseks piisavat summat. Lepingu punkti 6 kohaselt kohustus kostja tagama igakuiselt maksegraafikus (Lisa 4) fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid. Lepingu punkti 2.3. kohaselt kohustus kostja laenusumma tagastama osade kaupa iga kuu 13. kuupäeval. Tagastamise lõpptähtpäevaks märgiti lepingu punktis 2.4. 13.10.2006. a. Hageja saatis kostjale 16.05.2006. a. laenuvõlgnevuse tasumise kirja (Lisa 2), kus hageja teatas, et juhul kui kostja ei tasu oma Lepingust tulenevat võlgnevust koos intressidega ja viivistega hageja määratud tähtpäevaks ( hiljemalt 30.05.2006. a.), ütleb hageja Lepingu ennetähtaegselt üles ning nõuab kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja ütles Lepingu üles ennetähtaegselt 15.08.2006. a. Lepingu ülesütlemisel tugines hageja Lepingu punktidele 13.2. ja 13.2.2. Lepingu punkti 10.1. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,027% päevas) alusel. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja Lepingust tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku (seisuga 13.11.2006. a.) 25 658,26 Eesti krooni, millest põhiosa 21 364,69 Eesti krooni, intress 3 159,27 Eesti krooni, leppetrahv 213,64 Eesti krooni ja viivis 920,66 Eesti krooni (Lisa 3). Hageja alustas intressi arvestamist 31.03.2005. a. ning lõpetas intressi arvestamise 15.08.2006. a. Viivist hakkas hageja arvestama 13.12.2005. a. ning lõpetas viivise arvestamise 13.11.2006. a. Leppetrahvi arvestas hageja Lepingu punkti 13.4. alusel, mis sätestab, et Lepingu hageja poolt ülesütlemisel kohustub kostja hageja nõudmisel maksma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. Hagi õiguslik põhistus: TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda lepingu üles. VÕS 101 lg 1 p 6 annavad võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Juhul kui ilmnevad TsMS §-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, §-st 100, § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1; TsMS § 162 lg-st 1, § 363 lg 1 p-st 4, §

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil hageja ees. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 25 658.26 krooni ning viivis protsendina põhinõudest (21 364,69 Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,027%). Hageja palub kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1500 kr) jätta kostja kanda. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist: TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude