2-06-24070/1 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Pankrotiavaldus ja selle aluseks olevad asjaolud Harju Maakohtule XXX esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik XXX tähtajatu laenulepingu , millega võlausaldaja laenas võlgnikule 721 000 krooni 72 100 AS-i aktsia ostmiseks. Võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas. XXX kanti võlgniku väärtpaberikontole 72 100 AS-i aktsiat. Võlgnik on XXX võlatunnistuses tunnistanud, et ta on saanud võlausaldajalt laenu AS aktsiate ostmiseks. Laenulepingu p 2.1 järgi oli võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima 72 100 AS-i aktsiat. XXX registreeriti Eesti Väärtpaberite Keskregistris pant võlausaldaja kasuks 72 100 AS-i aktsiale. XXX tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt oma võlgnevuse summas 145 000 krooni, millest põhivõlgnevus moodustas 119 164 krooni ja intressid 25 836 krooni. Laenulepingu p 2.6 alusel vabastati XXX 11 873 panditud aktsiat. Seega on võlausaldaja kasuks panditud 60 227 AS-i aktsiat. Kuna ajavahemikul XXX – XXX polnud võlgnik oma võlgnevust tasunud, ütles võlausaldaja laenulepingu üles, saates XXX võlgnikule vastavasisulise teate. Antud teates märkis võlausaldaja, et ütleb pooltevahelise laenulepingu üles võlaõigusseaduse (VÕS) § 398 alusel ning palus tagastada laenu hiljemalt XXX. Laenule lisandusid tasumisele kuuluvad lepingujärgsed intressid. Võlgnik antud tähtajaks laenu ei tagastanud ning seepärast saatis võlausaldaja võlgnikule XXX pankrotihoiatuse. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlgnikul oli laenu tagastamiseks võimalus ka müüa AS aktsiad võlausaldajale, kuid võlgnik ei teinud ka seda. XXX sõlmisid võlgnik ja võlausaldaja laenulepingu, mille kohaselt laenas võlausaldaja võlgnikule 100 000 krooni 10 000 AS-i aktsia ostmiseks. Võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas. XXX kanti võlgniku väärtpaberikontole 10 000 AS-i aktsiat. Laenulepingu p 2.1 alusel oli võlgnik kohustatud võla tagatiseks pantima 10 000 ASi aktsiat. XXX registreeriti Eesti Väärtpaberite Keskregistris pant võlausaldaja kasuks 10 000 AS-i aktsiale. XXX tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt oma võlgnevuse summas 3030 krooni. Kuna intresside summa oli XXX seisuga 9111 krooni, siis oli summa makstud intresside katteks. XXX avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded AS likvideerimisteade. Seega jäi laenusumma tagatiseta. Võlausaldaja saatis võlgnikule XXX avalduse, milles palus võlgnikul esitada uus tagatis hiljemalt XXX. Antud avalduses märkis võlausaldaja, et kui võlgnik ei esita uut tagatist tagamaks oma võlga, ütleb võlausaldaja XXX laenulepingu üles. Võlgnik uut tagatist esitanud ei ole. XXX saatis võlausaldaja võlgnikule laenulepingu ülesütlemisteate ning palus hiljemalt XXX tagastada laenu põhiosa ja lepingujärgsed intressid. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt võlgneb võlgnik võlausaldajale XXX laenulepingu alusel põhisummana 601 936 krooni ja intressidena 54 091 krooni ning XXX laenulepingu alusel põhisummana 100 000 krooni ja intressidena 9 234 krooni.

Võlausaldaja leiab, et kuna võlgnik ei ole võlgnevust tasunud, on tegemist võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlausaldaja palus algatada võlgniku suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku vastuväited Võlgnik pidas pankrotiavaldust põhjendamatuks ning palus pankrotimenetlust mitte algatada, kuna võlausaldaja nõue ei ole selge ja võlgnik ei ole maksejõuetu. XXX sõlmis võlgnik RI LLC-ga 72 100 AS aktsia müügilepingu, mille kohaselt tuli võlgnikul RI LLC-le tasuda aktsiate omandamise eest 725 000 krooni. Võlausaldaja väidete kohaselt sõlmiti ostuhinna finantseerimiseks võlausaldaja ja võlgniku vahel XXX laenuleping. Samas ei ole võlausaldaja tõendanud laenusumma tasumist võlgnikule või raha tasumist võlgniku eest RI LLC-le. Võlausaldaja tugineb oma nõuet põhistades ainult sellele, et XXX tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt väidetava võlgnevuse 145 000 krooni ja XXX tegi võlgnik võlausaldajale ettepaneku väidetav võlg tasaarvestada. Võlgnik ei eita nimetatud tahteavalduste tegemist, ent selgitab, et olematu võla osalise tasumise ja tasaarvelduse avalduse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et võlausaldaja lõi võlgnikus arusaama nagu oleks aktsiate ostuhind tema poolt otse aktsiate müüjale tasutud. Seetõttu tasus ta ka XXX lõpus osaliselt laenulepingu järgi oletatavalt saadu. Samuti tegi võlgnik võlausaldajale ettepaneku laenusumma tasaarvestamiseks XXX teadmises, et võlausaldaja on nõuetekohaselt laenulepingust tulenevad kohustused täitnud ja võlgnikul on tema ees laenulepingust tulenevad kohustused. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid laenusumma üleandmise kohta võlgnikule või otse aktsiate võõrandajale, on võlgnik ekslikult täitnud olematu kohustuse ning võlausaldaja on kohustatud võlgnikule tagastama võlgniku poolt ekslikult tasutud 145 000 krooni. Kuna võlausaldaja ei ole täitnud XXXa laenulepingust tulenevat põhikohustust anda võlgnikule laenu, puudub võlgnikul ka kohustus laenulepingu alusel midagi tagastada. XXX sõlmiti võlgniku ja võlausaldaja vahel laenuleping, mille kohaselt pidi võlausaldaja finantseerima võlgniku poolt 10 000 AS-i aktsia omandamist GE Ltd-lt. Laenusummat ei ole võlausaldaja poolt võlgnikule siiani üle antud. XXX saatis võlausaldaja esindaja võlgnikule kirja, milles palus võlausaldaja käest saadud laen tagasi maksta. 16.01.2006.a tasuski võlgnik osa nõutud summast teadmises, et võlausaldaja on XXX sõlmitud laenulepingust tuleneva finantseerimiskohustuse täitnud otse GE Ltd-le ja omab seega võlgniku vastu reaalset nõuet. 2006.a juulis sai võlgnik RI LLC-lt teada, et võlausaldaja pole neile kunagi laenusummat üle kandnud. Ka GE Ltd esindaja on kinnitanud, et siiani pole võlausaldaja neile raha üle kandnud. Samuti pole GE Ltd nõuet kellelegi loovutanud. Seega on võlgnik võlausaldajale tagastanud ekslikult osa laenusummast. Kuivõrd võlausaldaja ei ole XXX laenulepingust tulenevat kohustust täitnud, puudub võlgnikul kohustus laenulepingu alusel saadu tagastamiseks. Võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlausaldaja nõue on kaetud juba ainuüksi võlgnikule kuuluvate aktsiate arvelt. Lisaks kuulub võlgnikule reaalne ja sissenõutavaks muutunud nõue võlausaldaja vastu summas 50 500 USA dollarit. Eeltoodu alusel palus võlgnik jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Kohtu põhjendused XXX on RILLC ja võlgnik sõlminud aktsiate müügilepingu, mille p 1.1 kohaselt müüs RILLC võlgnikule 72 100 AS aktsiat. Aktsiate müügilepingu p 4 kohaselt pidi võlgnik tasuma aktsiate eest RILLC-le 725 000 krooni.

Võlgnik ja võlausaldaja on XXX sõlminud laenulepingu, mille p 1.1 kohaselt annab võlausaldaja võlgnikule laenu 721 000 krooni 72 100 AS aktsia ostmiseks. Vastavalt laenulepingu p 2.3 on laenu protsent 5 % aastas tasumata laenusummalt. Laenulepingu p 2.4 järgi on võlgnikul õigus tagastada laen igal ajal oma äranägemisel osadena või ühekordselt. Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest ilmneb, et XXX kanti võlgniku väärtpaberikontole 72 100 AS aktsiat. Samuti ilmneb Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest, et võlgnikule kuuluvad 60 227 AS aktsiat on panditud. Vaidlus puudub, et aktsiad on panditud võlausaldaja kasuks. Võlausaldaja kontoväljavõttest nähtuvalt on võlgnik XXX laenulepingu alusel tasunud võlgnikule 145 000 krooni. XXX teatega on võlausaldaja ütelnud laenulepingu erakorraliselt üles VÕS § 398 alusel, paludes laenu ja intressid tagastada hiljemalt XXX, XXX on võlausaldaja esitanud XXX laenulepingust tuleneva võlgnevuse tõttu võlgnikule pankrotihoiatuse. XXX on võlausaldaja ja võlgnik sõlminud laenulepingu, mille punkti 1.1 kohaselt annab võlausaldaja võlgnikule laenu 100 000 krooni 10 000 AS aktsia ostmiseks. Vastavalt laenulepingu p 2.3 on laenu protsent 5 % aastas tasumata laenusummalt. Laenulepingu p 2.4 järgi on võlgnikul õigus tagastada laen igal ajal oma äranägemisel osadena või ühekordselt. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et 10 000 AS aktsiat müüs võlgnikule GE Ltd. Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest ilmneb, et XXX kanti võlgniku väärtpaberikontole 10 000 AS aktsiat. Samuti ilmneb Eesti väärtpaberite keskregistri väljavõttest, et võlgnikule kuuluvad 10 000 AS aktsiat on panditud. Vaidlus puudub, et aktsiad on panditud võlausaldaja kasuks. Võlausaldaja kontoväljavõttest nähtuvalt on võlgnik XXX laenulepingu alusel tasunud võlausaldajale 3030 krooni. XXX on võlausaldaja saatnud võlgnikule kirja, milles palus XXX esitada uus pandiese, kuna seoses AS likvideerimismenetluse alustamisega on AS aktsiate väärtus, mis panditi laenu tagamiseks, oluliselt vähenenud. XXX teatega on võlausaldaja ütelnud laenulepingu erakorraliselt üles, kuna võlgnik ei ole esitanud uut pandieset, paludes laenu ja intressid tagastada XXX Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Pankrotiavalduses tugineb võlausaldaja kahele laenulepingule. Samas puudub võlausaldaja ja võlgniku vahel vaidlus selles, et võlausaldaja võlgnikule laenulepingute alusel raha andnud ei ole. XXX eelistungil on võlausaldaja esindaja hoopis selgitanud, et aktsiate müüja, võlausaldaja ja võlgniku vahel oli kokkulepe, et võlgnik maksab aktsiate eest võlausaldajale. Võlgniku esindaja vaidles sellise kokkuleppe olemasolule vastu. Kuna võlausaldaja ei eita, et ta laenulepingute alusel võlgnikule raha üle andnud ei ole, siis eeldab nõude olemasolu tuvastamine asjaolude kindlakstegemist, mis väljuvad pankrotimenetluse raamest. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et võlgnik on XXX kirjas võlausaldajale kinnitanud, et ta on XXX laenulepingu alusel laenu saanud. Samuti ei muuda seda järeldust asjaolu, et võlgnik on XXX laenulepingu täitmiseks tasunud võlausaldajale 145 000 krooni ja XXX laenulepingu täitmiseks 3030 krooni. Võlgnik on esitanud vastuväite, et nende toimingute tegemisel arvas ta, et võlausaldaja on tasunud aktsiate eest otse müüjale. Nagu ülal märgitud, ei vaidle võlausaldaja ka ise vastu sellele, et laenulepingute alusel ta tegelikult võlgnikule raha üle