Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 21 346,65 krooni, intressivõlgnevus 2 337,63 krooni, leppetrahv 238,58 krooni ja viivis 279,80 krooni. Hageja on arvestanud viivist kuni 29.05.2006. Hageja nõuab ka viivise (EKP intressimäär + 7% aastas, hetkel intressimäär 3,5%) väljamõistmist protsendina põhinõudest alates 30.05.2006 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagiavalduses märgitud , mis on ka kostja Haigekassa andmebaasis sisalduv aadress. Sellelt aadressilt tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kostja Maksu- ja Tolliameti andmebaasis sisalduvalt tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Politseile on kostja asukoht teadmata. Kohtutäituri vahendusel ei õnnestunud menetlusdokumente edastada, kuna kohtutäiturile ei ole teada kostja elukoht. Kostjale on menetlusdokumendid toimetatud kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Menetlustoimingu tegemise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) redaktsiooni § 317 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Kostjale kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldati 08.12.2006 ja 15.12.2006. Vastavalt menetlustoimingu tegemise hetkel kehtinud TsMS redaktsiooni § 317 lg-le 5 luges kohus dokumendi avalikult kättetoimetatuks 20 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 369 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 kohaselt võib leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus 21 346,65 krooni, intressivõlgnevus 2 337,63 krooni, leppetrahv 238,58 krooni ja viivis 279,80 krooni, kokku 24 202,66 krooni. Hageja on taotlenud lisaks eelpool toodud viivisenõudele mõista kostjalt välja viivis seaduses sätestatud määra (EKP intressimäär + 7% aastas) alusel alates 30.05.2006 kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seaduses sätestatud määras osaliselt protsendina põhinõudest alates 30.05.2006. kuni põhinõude täitmiseni. Hagis näidatud viivisearvestus oli toodud kuni 29.05.2006. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Hageja on tasunud 19.10.2006 maksekorraldusega nr. 34639 arvelduskontolt 227000000016 Hansapangas Harju Maakohtu tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358

menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni selgitusega: hagi Sander Viilup ́i vastu ts. asi nr. 2-06-15677. Kuna menetlusdokumente ei ole õnnestunud kohtutäituri vahendusel kostjale kätte toimetada, tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagejale menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu summas 295 krooni hageja arvelduskontole nr 227000000016 Hansapangas.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.